Juubelipeo suurkontserdil valmisid Delfi fotograafil Madis Veltmanil detailideni suurendatavad „superfotod”. Massifoto loomiseks tehti 5Dsr kaameraga statiivilt publikust ja lauljatest kokku pea 130 fotot, mis hiljem arvutis üheks suureks „superfotoks” monteeriti. Panoraam publikust koosneb 967 785 480 pikslist ehk 967,7 megapikslist ning panoraam lauljatest 797 megapikslist. Ühendkooride ajal mahtus lavale 22 000 esinejat, kes dirigendi käe järgi ühiselt hingasid, laulsid ja pilli mängisid. Laulukaare all vallandunud tugevad emotsioonid on „superfotolt” selgelt näha.

Suurenda pilti ja vaata lauljate hingestatud ilmet ja pisarais silmi!

Peopäevadel täitus pealtvaatajate ala 62 000 inimesega. Lauluväljak muutus otsekui suureks sipelgapesaks, kust oli tuttavaid pea võimatu leida. Superfotolt saab oma pere, sõbrad ja naabrid aga üles otsida!

Tuleta vaid meelde muruplats, kus pidu jälgisid, suurenda pilti ja leia ajalooliselt jäädvustuselt end üles.

Laulupidu 360 kraadi


Laulu- ja tantsupeo idee viisid ellu XXVII üldlaulupeo muusikaline juht Peeter Perens ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. Juhtmõte „Minu arm” pärineb Lydia Koidula sulest, mida iga inimene erinevalt tõlgendab. Isamaa-armastus on aidanud eestlastel rasketel aegadel kodumaad hinges hoida ja paremuse poole pürgida. Laulupeod on algusaastatest saati ühendanud rahvast ja loonud erilise õhkkonna, mida endas järgmise peoni kaasas kanda.

Kliki kaardil, et avada 360 kraadi fotod, mis suursuguse juubelipeo õhkkonna taas loovad.

Keskmine peoline

Laulu- ja tantsupeo osalejate ja pealtvaatajate arv kasvab iga peoga. Üha rohkem inimesi soovivad nii kodu- kui välismaalt osa saada enneolematust ühtekuuluvustundest. „Minu arm” purustas kõik eelmiste pidude rekordid pika puuga – laulukaare alla mahtus võrreldes eelmise laulupeoga „Mina jään” suisa 5000 lauljat rohkem.
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuste registritesse kuhjuvad iga peo eel kümned tuhanded soovijaid, kes sõelale jäädes esinema pääsevad. Sihtasutuse andmetele tuginedes saab teha kindlaks keskmise peolise nime, vanuse ja koori- või rühmaliigi. Nii selgitatigi välja 2019. aasta juubelipeo keskmised nais- ja meeslauljad ning nais- ja meestantsijad.

Rongkäigu traditsioon

Ükski laulupidu pole möödunud rongkäiguta. Esimese laulupeoga pandi nurgakivi mitte ainult laulupeo, vaid ka rongkäigu traditsioonile, mis esmakordselt toimus 1869. aastal Tartus, kus liiguti vana Vanemuise maja juurest Tähe tänavalt Toomeorgu jumalateenistusele. Jumalateenistus kestis rongkäiguga ühtekokku viis tundi, millele järgnes programm vaimuliku kontserdiga Ressource’i aias, tänase Peetri kiriku juures, kus laule juhatasid Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid.
1880. aastal kolisid laulupidu ja rongkäik Tallinnasse, kus jumalateenistuse traditsiooni jätkati. Tallinnas pidi III laulupeo jumalateenistus toimuma Kaarli kiriku sees, kuid rahvarohkuse tõttu liiguti õue kiriku kõrvale. Pärast jumalateenistust mindi Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama, kust edasi suunduti Lootuse seltsimajja ja peoplatsile.

1880. aastast alates on kõik laulupeod ja rongkäigud peetud Tallinnas. Küll aga on muutunud rongkäigu teekond, mis on alguse saanud Russalka juurest mererannast, Balti jaamast, Mere puiesteelt ja teistest kohtadest.

Tänavu liikus rongkäik juba tuttavat, ligi viiekilomeetrist trassi mööda Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule, mille väravatest rongkäigulised peoplatsile saabusid. Rahvarohkuse tõttu venis rongkäik eriti pikaks. Esimestena alustas teekonda lauluväljakule kella 13 paiku rongkäigu „pea”, kus kanti laulu- ja tantsupeo logo, tõrvikut ja lippe ning sõitsid kaarikud. Viimased rongkäigulised startisid lauluväljaku poole rohkem kui neli tundi hiljem. Rongkäigu saba hakkas kesklinnast liikuma pärast seda, kui esimestel saabujatel oli lauluväljakul juba supp söödud ja muruplats välja valitud. Viimased maakonnad alustasid teekond 17.30 paiku ja jõudsid peokohta pisut enne ühendkooride lavale minekut.

Rongkäik on kasvanud tähtsaks laulu- ja tantsupeo osaks, milleta ei kujutaks pidu ettegi. Osalejad saavad kollektiivides oma maakonda esindada ja kodukoha rahvariideid näidata. Tihtipeale avatakse laululõõrid juba rongkäigus, millega Tallinna tänavate ääres seisvad pealtvaatajad rõõmuga ühinevad. Pealtvaatajad saavad esinejatele kaasa elada ja neid lauluväljakule saata. Juubelipeo täielikuks kajastuseks paigaldas Delfi Narva maanteele ülekandepunkti, kust iga rongkäigus osaleja kaameraga kinni püüti.

Vaata täispikka videot rongkäigust, et leida end, oma kaaslauljaid või -tantsijaid ning tuttavaid!

Laulu- ja tantsupidu arvudes

Laulu- ja tantsupeo korraldamine on keeruline ja logistiline ülesanne, mille lõpptulemus ei sünni üleöö. Suursündmusele eelnes pea kolmeaastane ettevalmistusprotsess alates juhtmõtte valikust ja kujundustest kuni peaproovideni. Tipphetkedel viibis Tallinna lauluväljakul Tartu-suurune linnatäis inimesi, keda tuli juhatada ja aidata. Sellise suurpeo eestvedamine on meeskonnatöö, kus mitmete pisiasjade taga peitub pikk protsess. Laulu- ja tantsupeo korraldusse pani õla alla ligi 2000 inimest, kes vastutasid rongkäigu, pressi, meditsiini, valgustuse ja muu tehnilise poole eest. Turvatunde tagasid peo ajal kuni 200 G4S töötajat, kes väravates ja platsil olukorda kontrolli all hoidsid. Lisaks tuli pakkuda majutust ja toitlustust 22 000 peolisele. Majutusse panustas ⅘ Tallinna koolidest, kes omakorda pidid tagama hommiku- ja õhtusöögi, pesemistingimused ja koristusteenuse. Osalejate arvu pideva kasvu ja koolide nappuse tõttu pidid tantsijad oma peo lõppedes kohad lauljatele loovutama, sest vastasel juhul oleksid lauljad peavarjuta jäänud. Lauluväljakul vajasid toitlustust kõik esinejad, kellele aitasid portsjoneid jagada naiskodukaitsjad. Korraldusmeeskonna jaoks ei olnud tegu pelgalt pidu-, vaid ka tööpäevadega, mil suurt kaost tuli ennetada ja suursündmus meeldejäävaks muuta.
Meeleolu pakkusid tänavu 35 000 lauljat ja pillimängijat ning 10 540 tantsijat ja võimlejat. Tavapäraselt oli peole pääsuks suur konkurents. Laulu- ja tantsupeolt jäi ühtekokku välja enam kui kolmandik peole pürgijatest. Igal aastal tõuseb soovijate arv, mistõttu tuleb üha rohkem kollektiive välja jätta, sest Kalevi keskstaadion ja Tallinna lauluväljak ei kasva üleöö maagiliselt suuremaks.

1182 koori ja orkestrit registreerus laulupeole, kellest 1020 pääsesid (86%).

112 rahvamuusikapeole registreerunud kollektiivist anti pääse 74-le (66%).

1221 rahvatantsu- ja võimlemisrühma pürgis tantsupeole, kellest 713 kollektiivi esinesid (58%).

• Enim oli registreerunud kollektiive Tallinnast ja Harjumaalt: 902, Tartust ja Tartumaalt 323 ning Pärnust ja Pärnumaalt 196.

• Kõige vähem kollektiive pürgis peole Valgamaalt (58) ja Hiiumaalt (29).

64% (234) registreerunud segakooridest pääses peole.

73% (129) kõikidest naisrühmadest esines peol.

80% (36) peole soovinud mees- ja valikmeeskooridest sai pääsme.

• Laulupeoks toimus 296 maakondlikku eelproovi.

• Tantsupeoks toimus 333 maakondlikku eelproovi.

Sel aastal oli laulupeol 978 ja tantsupeol 698 kollektiivi Eestist. Lõppenud peol peeti väga oluliseks ka välisriikide osavõttu – laululaval esines 1020 kollektiivi hulgas 25 väliseesti- ja 17 väliskoori ning tantsis 15 väliseesti kollektiivi.

• Kõige kaugem laulupeol osalev kollektiiv oli 15 200 kilomeetri kauguselt Sydneyst pärit segakoor Kooskõlas.

• Kõige kaugem tantsupeol osalev kollektiiv oli 14 730 kilomeetri kauguselt Austraaliast pärit Brisbane’i Eesti naiste rahvatantsurühm Folkroos.

• Kõige väiksema koorina osales Kauksi põhikooli lastekoor 12 lauljaga.

• Kõige suurema koorina osales Euroopa eestlaste koor Luksemburgist 123 lauljaga.

Laulu- ja tantsuõpetajate põud


Laulu- ja tantsuõpetajate põud levib üle Eesti ning noori koori- ja tantsujuhte ei ole kuskilt võtta. Keskustes ja koolides tegelevad mitmed koorid ja tantsutrupid, kes antakse ühe õpetaja hoolde. Nii kuhjuvad õpetajatel grupid, kellega tuleb iga nädal tööd teha, esinemas käia ja laulu- ja tantsupidudel osaleda. Pole haruldane, et õpetajad mitme kollektiiviga laulu- ja tantsupeole kandideerivad, kuid kõikide esinejate eest tuleb ka vastutada. Tänavusel peol oli kõige rohkem kollektiive Haapsalus tegutseval tantsuõpetajal Ulrika Graubergil, kes vastutas kaheksa tantsurühma ja kolme koori eest.

Tantsuõpetaja Ulrika Grauberg Foto: erakogu


Kuidas anti teie hoole kanda 11 kollektiivi?

Kollektiivide rohkus on kujunenud ajaga. Õpetamine ongi minu töö ja sellega tegelen iga päev.

Kuidas suurpeol oma rühmadega kaasas käite ja neil silma peal hoiate?

Mul on palju abilisi. Täiskasvanute rühmadel ei olegi saatjaid. Olen välja koolitanud paar tantsijat, kes oskavad jooniseid lugeda ja rühma eest vastutavad. Tantsurühmade eest aitab hoolt kanda minu tütar Grete Grauberg ja koore saadavad mitmed abivalmid lapsevanemad.

Mis on kõige erilisem hetk suurpeo eel ja selle ajal?

Kõige toredam on ühiselt peole jõudmine ja laulukaare all „Mu isamaa on minu arm” laulmine. Samas naudin ma isiklikult teekonda peoni rohkem kui lõpptulemust. Ettevalmistusprotsessis olemine ja nende viljade kasvatamine on olnud pikk ja vaevanõudev töö, kuid igati väärt seda pingutust. Mõttes mõlguvad juba uued projektid, millega pärast juubelipidu tegelema hakata.

Võrumaa tantsijad ööbivad Tallinna Reaalkoolis Foto: Mana Kaasik

Tallinna koolid täitusid kümnete tuhandete peolistega

Tallinna koolides majutati ligi 22 000 peolist, kellele anti ööbimiskohaks 47 ehk üle 80% pealinna ja selle läheduses paiknevatest koolidest. Ööbimispaika otsivaid peolisi tuli kokku niivõrd palju, et tantsijad pidid oma peo lõppedes kohad lauljatele loovutama. Tantsupeol osalejatele usaldati koolid kesklinnas ja Kalevi staadioni läheduses, sest nende proovid kestsid lauljate omast pikemalt, mistõttu vajati kiiremat ligipääsu staadionile. Sestap majutatigi enamik lauljaid südalinnast kaugemale, ka Viimsisse. Erandlikult pääsesid kesklinna koolidesse mudilased, kes tantsijate ja võimlejate magamiskohad tantsupeo lõppedes üle võtsid.

Õppeasutuste suurim mure oli inimeste paigutamine, sest sageli hõivasid 500-600 peolist 300-400 õpilasele mõeldud koolimajad. Lapsed pandi põrandale ritta magama nagu kilud karbis, kuid hädaldamiseks ei antud põhjust, sest koolipersonal hoolitses, et peolistel hommikuti proovi minnes ja õhtul pärast pikki päevi kõhud täis oleksid. Pisut meelepaha tekitasid piiratud pesemisvõimalused. Koolid on siiski õppeasutused, kus üldjuhul ei ööbi ja ei käi korraga pesemas sajad inimesed. Sellest hoolimata nautisid peolised peo kõrvalt ka pealinna, kus kõik käepaelaga varustatud esinejad said tasuta ühistranspordiga sõita.

Kõige noorem ja kõige vanem

Laulukaare alla mahuvad igas vanuses lauljaid, kellest noorim oli sel aastal Musamari mudilaskoori ridades laulev 5-aastane Emma Kannik ja vanim Nõmme naiskoori 90-aastane liige Astrid Gustavson. Emmal oli see esimene ja Astridil seitsmes üldlaulupidu.

Ülevaade tantsupeost

Tantsijad ja võimlejad esitasid peol 28 tantsu, millega erinevaid kujundeid väljakule maaliti. Mustrid tekitati sümmeetriliselt, et ida- ja läänetribüünilt vaadatuna oleksid need võrdsed. Seekordsed kujundid kajastasid Eestimaa erinevaid maastikke, mis korraldajate sõnul võiksid panna inimesi rohkem meie maa ilu peale mõtlema. Igal rühmaliigil leidus uute tantsude kõrval ka varasematel pidudel esitatud tants, millega austati tantsupeo 85-aastast traditsiooni. Tantsupeo kolmel etendusel ja peaproovis käis pisut alla 44 000 pealtvaataja.
Tantsuplatsil keerutasid jalga uue rühmaliigina pererühmad, mis koosnesid kaheksast 1.-5. klassi lastepaarist ja neljast täiskasvanute paarist. Pererühmad loodi mõeldes väikestele kogukondadele, kellel üldjuhul jääb rühmaliigi kokkusaamisest inimesi puudu.

Konkurents tantsupeole oli tavapäraselt tugev, mistõttu ei pääsenud mitmed rühmad peole esinema. Ilmajääjatele taheti Ida-Viru tantsujuhtide eestvedamisel korraldada Tallinnas Vabaduse väljakul alternatiivpidu, mis aga jäi ära, sest samal ajal valmistuti Vabaduse väljakul rahvamuusikapeoks. Peole valitud tantsijad ja võimlejad vaimustasid Kalevi staadionil publikut tantsusammude ja kujunditega.

Vaata kõiki tantsupeo mustreid kahe minutiga

Roheline laulupidu

Laulu- ja tantsupidu on suure ökoloogilise jalajäljega massiüritus. Varasemate pidude jäätmete hulk on olnud meeletu ja läinud sorteerimata ühte jäätmekonteinerisse. Laulu- ja tantsupeo meeskonna südamesoov oli suurpidu keskkonnasõbralikumaks muuta ja selle ökoloogilist jalajälge märgatavalt vähendada. Lisaks taheti eeskujuks olla teistele. Kui jäätmed saavad sorteeritud nii suurel peol, suudavad seda teha ka teiste ürituste korraldajad.
Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks asendati plastist tarbeesemed paberiga. Esmakordselt kasutati kiiresti taastuvast taimsest toorainest toidunõusid, mis tööstuslikult komposteerides 12 nädalaga lagunevad. Supikausid toodeti kartongist, mille valmistamiseks kasutati osaliselt ka taaskasutatud kartongi. Loodussõbralikum oli ka tuletornis põlev biogaas, mille Eesti Gaas tagas. Ühekordsete veepudelite asemel anti osalejatele korduvkasutatavad veepudelid, mida Tallinna Vee toodud paakidest uuesti täita sai. Tänu sellele jäi tootmata lausa 70 000 ühekordset plastikust pudelit.

Et laulupeo platsi puhtana hoida, käis väljakul ringi mitu prüginoppijate brigaadi, kes kõik lendu läinud jäätmed kiirelt oma kotti kogusid. Mis piirkonnas istujad kõige rohkem prügi maha jätsid ja kas koristajad töö kõrvalt pidu ka jälgida jõudsid?

Vaata videot!

Prügi sorteerimiseks paigaldati lauluväljakule üle 200 kaht tüüpi jäätmekogumiskonteineri: panditaara ja segajäätmete jaoks. Esinejate alal koguti eraldi lisaks panditaarale ja segajäätmetele ka toidujäägid. Toitlustajatel paluti jäätmeid veelgi detailsemalt sorteerida. Nemad kogusid eraldi kokku biojäätmed, mis komposteeritakse, õli ja vedelad jäätmed, panditaarasse mitte sobivad klaasist tooted ning pakendi ja paberi, mis lähevad taaskasutusse ja ümbertöötlusesse.

Kuula Delfi podcasti saadet „Juubelipeo jutud”, kus Raimo Matvere selgitab rohelise laulupeo ideoloogiat.

Parimad kaadrid

Laulu- ja tantsupeo tõelise meeleolu nii laululavalt ja tantsuplatsilt, publiku hulgast kui ka kulisside tagant jäädvustasid 17 riigi mainekate kanalite ajakirjanikud. Peole akrediteeris 400 inimest, kellest üle saja olid välisajakirjanikud. Suurt huvi tunti Soomest, Saksamaalt, Venemaalt ja Ukrainast, suuresti oli see seotud ka laulva revolutsiooni aastapäevaga. Esmakordselt edastas terve pühapäevase kontserdi rahvusvaheline uudisteagentuur Associated Press. Pilte ei tehtud ainult kahe jalaga maa peal seistes, vaid ka kopteriga õhus lennates.
Vaata Delfi fotograafide parimaid klõpse laulu- ja tantsupeolt, rongkäigust ja peomelust galeriist.

Laulu- ja tantsupeo eritooted kannavad sümboolset rahvuslikku tähendust, mida endale mälestuseks või välismaalastele Eesti tutvustamiseks soetada saab. Eesti kultuuri on läbi aegade südames, aga ka riietuses kantud. Armastatud rahvusmustrid ja laulusõnad põimiti meenetesse ja anti neile kaasaegne kujundus. Mälestusesemed omavad lisaks emotsionaalsele väärtusele ka praktilist otstarvet, et juubelipidu jääks inimestega kaasas käima ka pärast peo lõppu. Valikus leidub rahvuslikke särke, sokke, rinnamärke ja pliiatseid, aga ka uudsemaid lahendusi nagu „Mu isamaa on minu arm” sõnadega kandekott, käevõru-mälupulk ning laulupeo logoga akupank ja popsik. Kõik tarvilik, mida ühel tõelisel peolisel vaja läheb, koondati stardikomplekti, kus leidub piknikutekk, korduvkasutatav veepudel, särk ja rinnamärk.

https://laulupidu.100kingitust.ee/

Lisaks meenetele valmis ka kuus sorti peoteemalisi suppe, mida suurtoetaja Põltsamaa pidupäevadelgi jagas. Laulupidudel on suppi eelistatud juba esimesest peost saati, kuigi 1869. aastal peolistele Tartus süüa ei antud. Sellegipoolest võeti supp moonakotiga talust kaasa, et keha kosutada ja jõudu juurde saada. Nüüd jagatakse igal peol laulupeo suppi ja seda müüakse ka poes purgisupina.

Laulupidu kannab edasi Eesti pärandit ja põhimõtteid, mistõttu peeti eriti oluliseks, et laulupeo eritooted tuleksid Eesti tootjatelt eestimaisest toorainest. Sellest lähtuvalt tootis Põltsamaa Felix AS supid eestimaisest lihast ja köögiviljadest. Supid kannavad nimesid „Laulupeo seljanka”, „Tantsupeo borš”, „Kaerajaani hapukapsaborš”, „Labajala hernesupp“, „Kunglarahva frikadellisupp” ja „Rahvaviisi rassolnik”. Peolistele jagati värskekapsa- ja hernesuppi ning seljankat. Kuna taimetoitlaste arv on tõusuteel, siis jagati tänavusel peol esimest korda lihavaba rassolnikut ja läätse-köögiviljasuppi.

1869. aasta laulupeolistel polnud supis liha aga toidupuuduse tõttu. Eestis oli just siis näljahäda lõppenud, kuid taludes ei olnud liha talvest järel. Tänavu jõuti ringiga taas taimetoidu juurde, kuid mitte liha nappuse, vaid muutunud tarbimisharjumuste tõttu.

Kiired faktid:

• Peolistele jagati välja 180 000 supiportsjonit, millest 45 000 olid taimetoidulised supiportsjonid.

• Supid toodeti 30 tonnist eestimaisest lihast ja köögiviljadest.

150 aastat tagasi võisid toidukotis supi asemel leiduda ka piimatooted (hapukoor või rõõsk koor). Piimatoodete ja suppidega said peolised oma nälja kustutatud. Kuigi maiasmokkade lemmikkommivabriku Kalev eelkäija, pagaritöökoda, esimese peo ajal juba tegutses, ei saanud lihtrahvas endale sellist luksust lubada. Nüüd on Kalevi kommivabrik suurpeoks valmistudes pikki kuid uudses pakendis maiustusi tootnud. Juubelipeoks ilmusid laulupeost ja rahvustoitudest innustatult kama-keefiri batoonikesed kuivatatud jõhvikatega ning kamapallide ja šokolaadiga kaetud pähklite-rosinate segu. Uue laulu- ja tantsuteemalise pakendi said erinevate suurustega piimašokolaadid ja Tuljaku kommikarp.

Traditsiooniks on saanud ka laulupeo jäätise tootmine. Tänavu pakkus Premia välja pohlamoosiga kamajäätise. Premia ja laulupeo korraldustoimkond otsis laulupeo jäätise loomisel inspiratsiooni Eestile omastest maitsetest ja toitudest. Hapukapsa-, verivorsti-, kilu- ja heeringamaitseline jäätis ei kõlanud kuigi ahvatlevalt, mistõttu langetati lõppotsus kama- ja leivamaitselise jäätise vahel, millest kamajäätis pohlamoosiga tundus rohkem mokkamööda. Korraldajate palvel on isegi jäätis muudetud loodussõbralikumaks. Kilepakendi asemel ümbritseb jäätist paberist pakend, mis aitab vähendada laulu- ja tantsupeo ökoloogilist jalajälge.

Huvitavad faktid:

• Aprillist alates on müüdud ligi 100 000 ehk 7,5 tonni Laulupeo jäätist.

• Suve lõppedes peaks olema müüdud umbes 300 000 ehk pea 22,5 tonni jäätist.

• Laulu- ja tantsupeo osalejatele jagati peopäeval umbes 60 000 Laulupeo jäätist.

Foto: Kristjan Järv

Tule tulemine

Tule tulemine on 50 aastat vana traditsioon, millele pandi algus 1969. aasta juubelipeoga, kui tuli esmakordselt Tartust Tallinna toodi. Alates 2014. aastast süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli Tartus Eesti Rahva Muuseumi mõisapargis, kust see tänavu 1. juunil Tallinna poole teele asus. Tuli läbis 33 päeva jooksul 4200 kilomeetrit ja jõudis 4. juulil Tallinna lauluväljakule. Teekonnal läbiti kõik 15 maakonda ja peatuti 450 korda, et tuli laulu- ja tantsuetendustega vastu võtta. Igas maakonnas tervitati tuld omapärasel viisil. Näiteks ilmus Põlvamaal rahva ette elusuuruses Jakob Hurt ja Väägveres lavastati pasunakoori esimesele laulupeole minek. Valgamaal kanti laulu- ja tantsupeo tuld rullsuuskadel ja Saaremaal sõitis tuli paadiga.

• Tuld saatis terve teekonna vältel 28-liikmeline tule tehniline tugi Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoorist.
• Teekonnal kasutati nelja kuni viit tõrvikut, tuulekindlat gaasilaternat ja suurt gaasi peal töötavat tulealust.

Tallinnasse jõudes viiakse tuli Mihkel Lüdigi „Koidu” ajal lauluväljaku tuletorni, kust see viimasel laulupeo päeval „Mu isamaa on minu arm” saatel kustutatakse. Tuletorn ehitati 1960. aastal ja renoveeriti 2010. aastal. Torn on 42 meetrit kõrge ja sellelt avaneb imeline vaade tervele lauluväljakule ja Tallinna linnale. Vaata videost, kuidas tuli Tartus süüdati.

Järgmise peoni!

Järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2022. aastal, üldpidu 2024. aastal ja juubelipidu 2069. aastal, kui möödub 200 aastat esimesest laulupeost.

Loo autor: Karmen Laur

Videolugu: Sigrid Salutee, Risto Pirnpuu

Graafika ja kujundus: Ats Nukki, Anna Plukk, Toom Tragel, Imbi Võrel, Mart Nigola

Toimetaja: Kerttu Pass

Ekspress Meedia loovjuht: Mihkel Ulk

Kasutatud fotod ja videod: Tiit Blaat, Andres Putting, Madis Veltman, Jaanus Lensment, Mana Kaasik, Priit Simson, Ilmar Saabas, Kristjan Järv