Selle loo kirjutamise aegu polnud veel kindel, kas suvelavastused antakse vabaks. Valisin tutvustamiseks n-ö käegakatsutavama lähituleviku väljakuulutatud esietendused. Need, mida ka ise näha tahaksin.

Selle loo kirjutamise aegu polnud veel kindel, kas suvelavastused antakse vabaks. Valisin tutvustamiseks n-ö käegakatsutavama lähituleviku väljakuulutatud esietendused. Need, mida ka ise näha tahaksin.

Enne kui pole tagatud kõigile võimalus ennast vaktsineerida, ei tohiks üldse rääkida mingist vaktsineerimispassist.

Raske ennustada, kas saabuval suvel tohib teatrietendusi ja kontserte ilma piiranguteta korraldada. Ja kui nii ka läheb, siis ilmselt on sinisilmne uskuda, et see vabadus sügisel jätkub.

Vabakutselised loovisikud on koroona­piirangute tõttu kõige hapramas olukorras, oleme viimastel kuudel tüütuseni korrutanud. Kuidas aga asjaosalised ise end tunnevad, sellest räägivad näitlejad Katrin Pärn ja Külli Reinumägi.

Praegusest pausist, hoo maha võtmisest võib teatritele isegi kasu olla, usub Eesti Draamateatri kunstiline juht, oma lavastajatööde eest äsja Ants Lauteri nimelise auhinna pälvinud Hendrik Toompere noorem. Aga tulevikuplaanid on ta meelest koroona pea peale keeranud.

Täna saab Ita Ever 90aastaseks. Oma pikast elust vähemalt 70 aastat on ta olnud laval. Ning sellesse saab suhtuda vaid imetluse ja aukartusega.

Näitleja ja lavastaja Priit Võigemast (40) on kasvanud me pilkude all ning teekond on olnud põnev. Noorukina nii sobiv kaunishingeks, on ta aja edenedes saanud end rollides määrida pisarate, viina, pori, vere, raha ja pahedega. Aga talle silma vaadates meenub kohe, miks me teda kunagi armastama hakkasime.

Koroona kiituseks tuleb öelda, et see avas võimaluse kodumaa suurust avastada. Tuleb välja, et see sinimustvalge maalapike, millest oleme harjunud mõtlema kui tillukesest, ei osutugi nii väikeseks, kui seda lähemalt ja põhjalikumalt uurida. Berliini, Pariisi, Londoni ja New Yorgi kõrval avastasid paljud meist pandeemia ajal Narva, Valga, Räpina ja Elva. Sellise nurga alt vaadates võib väita, et 2020. aastal sai Eesti siseturismi suurtoetajaks kogu maailmas põlatud, kardetud ja silmale nähtamatu tegelane.

Üle kogu maailma on praegu teatrikunst halvatud. Kas ees ootab paranemise aeg? Või on ühest ruumist teise lahkumise aeg? Sest see, mis kunagi oli, vast enam tagasi ei tule.

Eesti teatri vaieldamatu suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saab 28. märtsil 75aastaseks. Mees, kes on nii elus kui teatris olnud uunikum.

Noort Vanemuise näitlejat Saara Nüganeni näeme järjest enam rahva poolt armastatud ja tuntud teleseriaalides ja filmides. Rääkisime Saaraga tema rollidest ja näitlejatööst, sel keerulisel ajal.

“Teatritegijates peab olema vägi sees. See tähendab meeletut jõudu ja tahtmist,” ütleb lavastaja ja näitleja Raivo Trass, kes saab täna, 12. märtsil 75aastaseks ning on siiani tegus looja.

| TEATER |Räägime lavastaja Priit Pedajasega neljapäeval, vaid mõni tund pärast seda, kui ta oma uue lavastuse proovi tehes sai teada, et valitsuse koroonapiirangute tõttu Brian Frieli “Igatsuse rapsoodia” esietendust 7. märtsil ei tule.

Riia Uue Teatri kunstiline juht Alvis Hermanis avaldas laupäeva, 27. veebruari hommikul ühismeedias teatri manifesti – seitse seisukohta teatri töötajatele ja külastajatele. See on omamoodi deklaratsioon poliitkorrektsuse vastu.

Sel aastal tuleb kevad teisiti – teatrikevad. Valitsus otsustas peatada Eestis teatrite etendustegevuse märtsi algusest, esialgu 28. märtsini. Mis siis ära jääb, õigemini edasi lükkub? Ja mis võib juhtuda kuu kolmel viimasel päeval, kui piirangut just ei pikendata?

| TEATER |Peterburist pärit lavastaja Dmitri Jegorovi sõnul ei ole praegu aeg publikule negatiivseid emotsioone vägisi kaela määrida. Aasta on nagunii olnud täis hirme ja üksindust. Seepärast on tema KGB-lugudes – Vaba Lava kuraatorprogrammi raames ning koostöös ERMiga – üsna palju naljakat ja eneseiroonilist.

| TEATER |Kuna Elmo Nüga­neni käe all värs­kelt lavale jõudnud “Lapsed” omab suuremat tähendust kui lihtsalt üks järjekordne lavastajatöö, siis hindavad tulemust kaks asjatundjat – Tiina Laanem ja Margus Mikomägi.

“Eesti teater on ajaloos üle elanud mõned sõjad ja katkud. Ei tapa ka see koroona meid,” möönab Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar. “Aga väikestel ja vabakutselistel on tõepoolest väga raske.”

| RAAMAT |“Praegu on tegutsevaid harrastusteatreid rohkem kui näiteks 20 aastat tagasi. Inimesi, kes sellega tegelevad, on aga vähem.” Sellise huvitava tähelepaneku teeb Rait Avestik oma hiljuti ilmunud raamatus “Teatriarmastajad”.

“Eesti teatrielu pole mingi glamuur – töö nagu iga teinegi,” lausub Tõnis Niinemets (33). Naljamees, aga ka tõsiseteatrimees, abielumees, naabrimees ja eestimeelne mees.

| TEATER |Pascal Rambert’i näidend “Õed” jõudis Tallinna Linnateatri publikuni üsnagi huvitavalt ajal – kui reaalne elu kiskus ringi möllava viiruse tõttu üha vaiksemaks, kodusemaks ja endasse vaatavamaks.

Rasked ajad võivad tegelikult olla alles ees. Kas senine teadmine, et just keerulised olud panevad kultuuri õilmitsema, peaks laskma selle üle lausa rõõmustada?

“Ma pole isegi dekreedis olnud, ma ei teadnud, et selline asi üldse olemas on,” ütleb Maria Klenskaja, kelle elus on esikohal olnud näitlejatöö. Kuni 2020. aastani, mil ta kolis. See mõjus kui äratus.

Rakvere vanimat näitlejat peetakse malbuse ja härrasmehelikkuse võrdkujuks, kes esinenud enamiku Eesti maakultuurimajade lavadel.

Marika Vaarikul (58) pole ei autot ega juhiluba. Pole suvemaja ega mugavustega korterit. Ja loomulikult pole tal ei Facebooki, Twitteri ega muid sääraseid kontosid – see on miskipärast selge ilma küsimatagi. See-eest on Marikal ta sisemine rahu.NO99 "Savisaar"

Marika Vaarikul (58) pole ei autot ega juhiluba. Pole suvemaja ega mugavustega korterit. Ja loomulikult pole tal ei Facebooki, Twitteri ega muid sääraseid kontosid – see on miskipärast selge ilma küsimatagi. See-eest on Marikal ta sisemine rahu.

Eesti teater tähistab oma suurmehe Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Näituste ja teatraalses vormis sündmuste seas esitletakse ka Merle Karusoo kahe­köitelist raamatut “Panso 100. Nii palju kui andsid koerale. Mina, mu õpetaja ja teised tegelased. Subjektiivne dokumentaarium”.

Teine osa Naisteka järjejutu sarjast "Jõulud parima sõbraga", mille keskmes on kolme lapse ema Lilian, kes töötab kahel töökohal ja ootab oma elu pöördepunkti.