Kui me tahame kriisi järel vältida eelmise kriisi kõige halvemat mõju – meie tööinimeste lahkumist – peaks majandust just riigi laenurahaga stimuleerima, sest maksurahaga „stimuleerimine“ Eestisse raha juurde ei too.

Just teadmusmahukuselt oleme edukatest riikidest maas ning siin on punkt, mida on kaua otsitud.

Eile toimus tööandjate aastakonverents Tuulelohe lend 2021. Avaldame seal kõlanud Kersti Kaljulaidi avakõne täismahus.

Asjaolu, et „majandusel“ – mõistetuna globaalsel turul tegutsevate ettevõtetena – läheb hästi, ütleb väga vähe kõikide ühiskonnaliikmete heaolu kohta.

Kui teenindussektorile jätavad uued piirangud vähe hingamisruumi, siis Eesti suurimal majandussektoril, töötleval tööstusel, läheb täna märgatavalt paremini kui varem, kirjutab nädalakommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kuigi loodav valitsus erineb lahkuvast kindlasti parem-vasak skaalal, on mõlemal siiski üks suur ühine nimetaja – need on moodustatud Keskerakonna osalusel. Nii võiks eeldada, et väga suuri põhimõttelisi muutusi uus koalitsioonilepe ei sisalda. Ärileht analüüsis, kui palju erinevad kahe koalitsiooni majandus- ja rahanduslubadused.

Hiina on tänu koroonaviirusele muutumas varasemast arvatust kiiremini maailma suurimaks majanduseks, leidis Suurbritannia mõttekoda.

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

Viirus sundis kõiki korraks peatuma ja andis võimaluse mõelda – mida me teeme, kuidas ja miks. Hea aeg on oma strateegiate ja plaanide ümberhindamiseks. Kas senised strateegiad ja kavad ikka arvestavad piisavalt taoliste kõikumistega? Kuidas käivad kokku keskkond ja majandus?

Turismisektor andis kriisieelselt 7-8% riigi SKP-st ja ca. 10% Eesti ekspordituludest. 2019.a. tõi sektor Eesti riigieelarvesse ca. 180 miljoni euro maksutulu.

Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse blogis ekspert Uku Varblane.

Täna kell 13 arutavad Eesti pankade makroanalüütikud selle üle, millisesse olukorda on maailma ja Eesti maajndus jõudnud pool aastat pärast koroonakriisi puhkemist.

Kuidas sai Leedu majandus võrreldes muu Euroopaga nii hästi hakkama? Läti majandus kukkus palju rohkem, Eesti numbrite kokkuarvamine võtab veel kaua aega.

Ärikinnisvara arendaja, Eften Capitali juht Viljar Arakas püstitab seoses Porto Francole antud laenuga küsimuse, kas pole ehk tegemist kõlvatu konkurentsi loomise või ebaseadusliku riigiabiga. Kinnisvarasektor nõuab tema sõnul kõigile võrdset mänguväljakut.

Pööraste kahekümnendatena tuntud 1920. aastail USA majandus õitses. Peod, filmindus ja progress tähistasid aastakümmet, mil Charles Lindbergh lendas üle Atlandi ookeani ning tšarlstoni tantsiti varahommikuni.

Täna otsestuudios üles astunud Raivo Vare peab koroonaviiruse teise laine saabumist kindlaks, ent võimatu pole kolmaski – vähemasti kinnitab seda varasemate pandeemiate kogemus. Vähemalt 2022. aasta lõpuni veniva majanduskriisi mõju saab võrrelda sõja tagajärgede või Suure Depressiooniga.

Avaldame kõne, mille Eesti majandusminister Leo Sepp pidas 28. mail 1940 Eesti majandusteadlaste seltsi koosolekul. „Arvukas kuulajaskond, kelle enamuse moodustasid majandusteadlased ja majanduselu juhtivad tegelased, jälgis ministri ettekannet suurima huviga. Kuna kõne anti edasi ka ringhäälingu kaudu, siis võisid ka kõige laiemad ringkonnad kuulda meie majanduselu juhi arvamisi ja seisukohti nii tähtsas küsimuses, nagu seda on rahva elatustase, mis puudutab õieti igat vabariigi kodanikku,“ kirjeldas arutelu toonane Eesti Päevaleht.

Saksamaa majandus kukub tänavu ifo instituudi keskse prognoosi kohaselt 6,6 protsenti.

Me oleme majandusega juba sügavas augus, aga see auk jääb nüüd võib-olla väiksemaks kui ei tule viiruse teist lainet, ütles Eesti Panga endine president ja Coop Panga värske nõukogu liige Ardo Hansson.

Belgia ettevõtja ja coach Jan Lagast ütles intervjuus Ärilehele, et koroonaviiruse põhjustatud kriisist taastumiseks kulub vähemalt kolm aastat.

Töötuks jäämist on põhjust karta neil, kel hariduses lüngad ja konkreetseid oskusi vähe, rääkis tööandjate keskliidu juht Arto Aas tänases saates. Ka ennustab Aas, et niipea, kui valusam kriis mööda saab, tõstab Keskerakond jälle laua alt välja maksutõusu teema, sest riigieelarve miinus vajab täitmist.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ei esine sensatsiooniliste avaldustega. See pole lihtsalt kombeks. Ülemaailmse finantsmajandusliku korra ülemhaldur, 189 riigi viimase instantsi laenaja ning globaalse rahapoliitilise kursi suunaja teeb avaldusi tehnokraatlikult, emotsioonideta ja enesekindla autoriteedi positsioonilt. Alates 1944. aastast on "Washingtoni konsensus" öelnud, kuidas asjad on ja kuidas olema peavad. Just sellise tonaalsusega on kolmveerand sajandit juhendatud riike, kuidas oma rahvamajanduse puslet maailmamajanduse suurde pilti sobitada, kirjutab Adrian Bachmann lehel Tavid.ee.

Kriis peabki puhastama, nõrgemad ettevõtted peavadki langema, rääkis ettevõtja Sten Tamkivi tänases saates. Ja kuigi ettevõtteid teevad ettevõtjad ja erakapital, võiks riik raskel ajal ettevõtteid toetada, et head firmad kogemata ära ei sureks.

Rahandusminister avaldas igapühapäevases EKRE raadiosaates "Räägime asjast", et raskes seisus majandus nõuab kokkuhoiu asemel investeeringuid ning tema silmis on arukam rääkida pigem avaliku sektori töötajate koondamisest kui nende palga kallale asumisest.

Praeguses kriisis tehtavad otsused panevad paika meie elu järgmise kümne aasta jooksul, ütles ettevõtja Indrek Neivelt tänases otsesaates. Aasta-poolteist pole turiste oodata, hotellid tuleb kinni panna, kaubakeskusi ümber profileerida, elu kolib internetti.

Mõelda vaid, missugune häbematus – LHV mehed julgesid Tallinkile laenu pakkuma minna. Säärased pätid ja röövlid, raisakullid, kiskjad! No kuulge, austatud härra Hanschmidt ja teised Infortari mehed. Isegi kui LHV teile teie oma rahaga oleks kosja tulnud, oleksite pidanud rõõmustama, et ettevõtlik vaim pole Eestimaad veel lõplikult maha jätnud.

"Kasutaks selle aja, mil maailm on pandud ooterežiimile, tsiviliseerituse inventuuriks. Kas senini tormav, sõdiv, solvav, haiget tegev - nii loodusele, lähedastele ja ka iseendale - inimühiskond on ikka tsiviliseeritud? Praeguse globaalse suursündmusega peatus ülemäärane läbuelu ja pillerkaar. Imperatiivselt oleme "pöördunud koju". On loodud võimalus mõelda, süveneda, analüüsida, ehitada uusi visioone ja tulevikumälestusi, vaadata asjade, lähedaste ja enese sisse," arutleb Igor Volke ja vaatab maailma eriolukorra suuremat pilti.

„Olen oma lapsed üles kasvatanud sellises teadmises, et kui on vaja, siis on nad valmis oma vanemate eest hoolitsema,” ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tänases saates. Ta kinnitas, et tõeline pensionisammas on ikka lapsed ja perekond.

2008. aastaga võrreldes on olukord praegu kardinaalselt teistsugune: riigil on raha ja reserve meie endi varasema tubliduse pärast, samuti antakse talle laenu, rääkis Eesti Panga endine president Ardo Hansson täna eetris olnud otsesaates. Teise pensionisamba sissemaksete kallale minna on seetõttu tema hinnangul kas pahatahtlikkus või rumalus.

Lõhmuste pereäris tegeletakse ilutoodete sissetoomise, Eesti suurima juuksurisalongiketi juhtimise ja ühe brändi edendamisega, mille eduloost kodumaal vähe teatakse.