Ethereumi kaasasutaja Joseph Lubin ütles 14. märtsil toimunud SXSW konverentsil, et maailma majandus on 10-20 aasta pärast kümneid kordi kasvanud ning sellest enamik on seotud plokiahela tehnoloogiaga.

Kui võrrelda erakondade programme vastavalt nende teoreetilisele maailmavaatele, siis peaks omavahel eelkõige võistlema Eesti 200 vs Reformierakond, Keskerakond vs SDE. Nende vahele peaks jääma Isamaa vs EKRE vs Vabaerakond. Valimisprogramme lugedes tekib aga hoopis teine jaotus.

Venezuelas on Bitcoini kauplemismahud jõudnud kõikide aegade tippu ning see on suuresti mõjutanud ka kogu maailma statistikat.

Ettevõtjat ja pankurit Indrek Neiveltit näeb ja kuuleb viimasel ajal meedias nii palju, et riigikogu kohtade pärast jagelevatel poliitikutel oleks põhjust kadedusest roheliseks minna. Vähemalt kahe poliitilise jõu – EKRE ja Eesti 200, kes teineteist eriti ei kannata – esindajad on tõtanud teatama, et Neivelti seisukohad langevad nende omadega ühte.

Raske uskuda, et 2008. aastal meid jalust niitnud majanduslangusest on möödas juba üle kümne aasta. Vahepeal on juhtunud nii mõndagi ja asjad liikunud pigem ülesmäge, aga nüüd hoiatatakse meid juba uue kukkumise eest. Juhtub see siis käesoleva aasta jooksul või mitte, oluline on olla ettevalmistunud.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas tegi eile vähemärgatava ettepaneku pöörata Eesti 200 plakati asemel tähelepanu teemale, mis Eesti inimestele praegu tõeliselt muret teeb – hindade tõusule, mis on meil Rumeenia ja Ungari kõrval Euroopa Liidu kiiremaid. Kuid ta ise tegi seda Eesti 200 aktsioonist pajatavas blogipostituses. Ka meie arvamustoimetus mattus Eesti 200 teemaliste arvamusavalduste, mitte hinnatõusu üle pahandavate kaastööde laviini alla. Kuu aega tagasi oli samasugune lugu ränderaamistiku teemaga. Keda huvitavad hinnad, kui majandus õitseb!

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel leiab, et Euroopa Liidu majandust heaks ei saa pidada, kuid Eestil läheb siiski suhteliselt hästi, kirjutab err.ee.

Uuel aastal saab euro 20 aastat vanaks. Need kaheksa aastat, mil meie eurot kasutanud oleme, on selle raha stabiilsuse eest vastutav Euroopa Keskpank ajanud erakorralist rahapoliitikat. See võeti kasutusele eeskätt Lõuna-Euroopa päästmiseks, aga Eestigi on sellest naeruväärselt madalate laenuintressimäärade kaudu kasu saanud. Möödunud nädalal otsustas Euroopa Keskpank üle hulga aja meenutada, et ta varustuses on pidurid endiselt olemas.

Viimasel ajal on paljud ettevõtjad murelikult rääkinud, et investeeringud ei ole enam Eestisse teretulnud. Märke sellest on – sõdimine Rail Balticu, tselluloositehase, kanafarmi jne vastu. Aga siis tuleb mingi investeerimisfond ja teeb Eesti ettevõttesse 320 miljoni eurose investeeringu...

Tark välisinvestor Eesti tootvasse tööstusesse enam naljalt ei investeeri, kuna üleliigsed seadusepügalad ja vähene vaba tööjõud on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendanud tootva tööstuse jätkusuutlikkust, leiab ettevõtja ja ühiskonna vaatleja Olari Taal, kirjutab Äripäev.

Helmese arendusjuht ja partner Raul Ennus räägib, et Eesti majanduse struktuurne konkurentsivõime tõstmine ei vaja uusi lennukaid ideid, vaid juba aastaid teada olevate probleemide või pudelikaelte julget ja sisulist lahendamist.

Tänapäeva sotsiaalsetes hädades süüdistatkse tihti tehnoloogiat. Kuid kas pole asi vastupidi: see, kuidas ühiskond suudab pakkuda seda, mida tehnoloogia areng vajab, võib määrata, milliseid majandusi saadab edu ja millised lähevad Hispaania, Portugali ja Ottomani impeeriumie teed. Praegune olukord selles vallas peaks panema läänt rohkem muretsema kui näiteks Hiinat.

Eesti Panga värske majandusprognoos osutab sellele, et Eesti majanduskasvu võimekus on kiiresti kahanemas. Praegu kasvab majandus üle oma potentsiaalse taseme, kuid lähenemas on majandustsükli loomupärane aeglustumisfaas.

Kehtiva sotsiaalse normi muutmiseks peab uut ideed toetama inimrühmast või ühiskonnast tervikuna vähemalt neljandik.

Populistide võidukäik on pannud majandusteadlased julgemalt arutama selle üle, kes globaliseerumisest võidab ja kas segased ajad poliitikas võivad olla just sellest tingitud, kirjutab nädalakommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Nafta kõrgem hind, mis väljendub ka bensiini kõrgemas hinnas, näitab seda, et maailma majandusel läheb hästi ja nõudlus suureneb. Tarbijale on see muidugi ebameeldiv, sest nii kütuse kui ka toasooja hind kerkib. Ent kindlasti on neid, kes nafta kallinemisest otseselt võidavad. Kokkuvõttes: kaotus nafta kallinemisest on Eestile väiksem kui võit, mille annab meile maailmamajanduse hea seis.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle protsendini majanduse kogutoodangust (SKPst), kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi seletas Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile ja teistele Brüsselisse kogunenud valitsusjuhtidele, et millised on olulisemad riskid muidu kenale Euroopa Liidu majandusväljavaatele.

1988. aastal pääsesin ma esimest korda välismaale. Käisime kooriga Budapestis laulmas. Ungari oli ikka täielik välismaa. Vaene innukas eestlane imetles heal järjel hõimuvenda. Praegu on vastupidi, madjar imetleb meid. Me oleme Ida-Euroopa palgataseme kõrguselt teine riik.

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur kirjutas LHV ajakirjas Investeeri, et Eesti tulevikuväljavaate parandamiseks peaksime rohkem ise tegema, vähem teistele lootma ning meelde tuletama vanasõna: kes sente ei korja, see eurot ei saa, kirjutab LHV finantsportaal.

Täna saab iseseisev Soome riik saja-aastaseks. Soome ja peatselt samuti saja-aastaseks saava Eesti suhted on kogu selle aja olnud üsna heanaaberlikud. Olgu põhjus siis sarnane keel või pigem kahte riiki eraldav kitsas laht, nääklusest tõsisemat konflikti pole selle aja jooksul meie riikide vahel igatahes ette tulnud. Jagelused on jäänud rohkem olmetasandile. Tõelises hädas on Soome meile (ja meie neile) ikka appi asunud. Iseseisvuse eel ja ajal oleme teineteist nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka sõjaliselt toetanud.

Nii ehituses peatöövõtu kui ka kinnisvaraarendusega tegeleva Hausers Grupi omanikud leiavad, et turul on tunda ülekuumenemist, kirjutab Äripäev.

Ajakirjanik Krister Paris rääkis Eesti majanduskonverentsil, et Venemaa üheks suurimaks probleemiks on omandiõigus, mis on igasuguse arengu suurimaks piduriks.

Ettevõtja Indrek Neivelt rääkis majanduskonverentsil, et majanduskasvu pideva jälgimise kõrval tuleks keskenduda probleemidele nagu madal sündimus ja kõrge suremus, sest need on riigi seisukohalt suuremad probleemid.

Täna Vaba Laval toimunud Rimi majanduskonverentsil „Kuidas saada oma kauba eest rohkem raha?“ ütles Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt, et Eesti majandusel läheb praegu paremini kui ei kunagi varem, meie inimestel on kõrgemad palgad kui kunagi varem, kuid ka ebavõrdsus on suurem kui ei kunagi varem, mis tõttu meie enesetunne ei ole parem kui ei kunagi varem – ikka on kuskil naaber, kellel läheb meist paremini.

Kolmapäeval, sada aastat tagasi kui arvestada Venemaa vana kalendrit, jooksid Vladimir Lenini bolševikud tormi talvepaleele. Majanduslikult võttes pole tänane Venemaa toonasega võrreldes kuigi muutunud, selgub investeerimispanga Renaissance Capitali analüüsist.

Itaalia majanduses pole juba aastaid head ajad. Samas tuleb Roomal suurepäraselt välja ootamine kuni probleemid ise lahenevad. Kui lahenevad.

Olulise osa Saksamaa väliskaubandusest moodustavad maailmatuntud suured tööstusettevõtted.