Moskva meer Sergei Sobjanin kirjeldas oma blogis, kuidas Moskva linn plaanib reageerida kohalikke elanikke puudutavatele majandusraskustele.

| JUHTKIRI |Kuidas teha nii, et meie elu jätkuks – hoolimata sõjast Euroopas – harjunud viisil ning Eesti inimeste elatustase ei satuks küsimärgi alla? Vastus: ei kuidagi, see pole võimalik.

Kui Ukraina linnu on tabanud Grad-rakettide turmtuli, siis tavaliste venelaste õnneks on nemad pidanud seni toime tulema vaid majandusliku pommirünnaku ehk sanktsioonidega.

2021. aastal oleks Eesti ühe kunagise kuulsa valimislubaduse järgi pidanud jõudma viie jõukama Euroopa riigi hulka. Ei Eesti ega ka ükski teine 2000ndatel ELiga liitunud riik pole esiviisikule veel lähedalgi, aga üks on lähedal teisele ihaldusväärsele eesmärgile – olla sama jõukas kui keskmine eurooplane. See riik on Leedu.

Meie tarbijatena teame me ainult letihindu ja toorme turuhindu, kuid mitte tehinguhindu, ega oska üldse arvata, kui õigustatud üks või teine hind on.

SEB privaatpanganduse strateegile Peeter Koppelile teeb elektri hinnatõus väga muret. „Inimestele, kes saavad mediaanpalgast väiksemat palka, on elektrihinna tõus suur raha. Neil on raha lõpus liiga palju kuud järel,” rääkis ta tänases saates.

Eesti majandus kasvas tänavu teises kvartalis koguni 13%. Sellest kiiremat kasvu on Eestis nähtud vaid 1997. aastal, lähedale jõuti ka eelmise buumi ajal kui majandus kasvas hooti üle 10%-te hüpetega.

Nii siin kui ka sealpool Atlandi ookeani näib majandus olevat võtnud suuna tugevale taastumisele. Kuid USA ja euroala makromajanduspoliitika lahkneb sel määral, et võib tulevikus tekitada tõsiseid probleeme.

Kui me tahame kriisi järel vältida eelmise kriisi kõige halvemat mõju – meie tööinimeste lahkumist – peaks majandust just riigi laenurahaga stimuleerima, sest maksurahaga „stimuleerimine“ Eestisse raha juurde ei too.

Just teadmusmahukuselt oleme edukatest riikidest maas ning siin on punkt, mida on kaua otsitud.

Eile toimus tööandjate aastakonverents Tuulelohe lend 2021. Avaldame seal kõlanud Kersti Kaljulaidi avakõne täismahus.

Asjaolu, et „majandusel“ – mõistetuna globaalsel turul tegutsevate ettevõtetena – läheb hästi, ütleb väga vähe kõikide ühiskonnaliikmete heaolu kohta.

Kui teenindussektorile jätavad uued piirangud vähe hingamisruumi, siis Eesti suurimal majandussektoril, töötleval tööstusel, läheb täna märgatavalt paremini kui varem, kirjutab nädalakommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kuigi loodav valitsus erineb lahkuvast kindlasti parem-vasak skaalal, on mõlemal siiski üks suur ühine nimetaja – need on moodustatud Keskerakonna osalusel. Nii võiks eeldada, et väga suuri põhimõttelisi muutusi uus koalitsioonilepe ei sisalda. Ärileht analüüsis, kui palju erinevad kahe koalitsiooni majandus- ja rahanduslubadused.

Hiina on tänu koroonaviirusele muutumas varasemast arvatust kiiremini maailma suurimaks majanduseks, leidis Suurbritannia mõttekoda.

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

Viirus sundis kõiki korraks peatuma ja andis võimaluse mõelda – mida me teeme, kuidas ja miks. Hea aeg on oma strateegiate ja plaanide ümberhindamiseks. Kas senised strateegiad ja kavad ikka arvestavad piisavalt taoliste kõikumistega? Kuidas käivad kokku keskkond ja majandus?

Turismisektor andis kriisieelselt 7-8% riigi SKP-st ja ca. 10% Eesti ekspordituludest. 2019.a. tõi sektor Eesti riigieelarvesse ca. 180 miljoni euro maksutulu.

Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse blogis ekspert Uku Varblane.

Täna kell 13 arutavad Eesti pankade makroanalüütikud selle üle, millisesse olukorda on maailma ja Eesti maajndus jõudnud pool aastat pärast koroonakriisi puhkemist.

Kuidas sai Leedu majandus võrreldes muu Euroopaga nii hästi hakkama? Läti majandus kukkus palju rohkem, Eesti numbrite kokkuarvamine võtab veel kaua aega.

Ärikinnisvara arendaja, Eften Capitali juht Viljar Arakas püstitab seoses Porto Francole antud laenuga küsimuse, kas pole ehk tegemist kõlvatu konkurentsi loomise või ebaseadusliku riigiabiga. Kinnisvarasektor nõuab tema sõnul kõigile võrdset mänguväljakut.

Pööraste kahekümnendatena tuntud 1920. aastail USA majandus õitses. Peod, filmindus ja progress tähistasid aastakümmet, mil Charles Lindbergh lendas üle Atlandi ookeani ning tšarlstoni tantsiti varahommikuni.

Täna otsestuudios üles astunud Raivo Vare peab koroonaviiruse teise laine saabumist kindlaks, ent võimatu pole kolmaski – vähemasti kinnitab seda varasemate pandeemiate kogemus. Vähemalt 2022. aasta lõpuni veniva majanduskriisi mõju saab võrrelda sõja tagajärgede või Suure Depressiooniga.

Avaldame kõne, mille Eesti majandusminister Leo Sepp pidas 28. mail 1940 Eesti majandusteadlaste seltsi koosolekul. „Arvukas kuulajaskond, kelle enamuse moodustasid majandusteadlased ja majanduselu juhtivad tegelased, jälgis ministri ettekannet suurima huviga. Kuna kõne anti edasi ka ringhäälingu kaudu, siis võisid ka kõige laiemad ringkonnad kuulda meie majanduselu juhi arvamisi ja seisukohti nii tähtsas küsimuses, nagu seda on rahva elatustase, mis puudutab õieti igat vabariigi kodanikku,“ kirjeldas arutelu toonane Eesti Päevaleht.

Saksamaa majandus kukub tänavu ifo instituudi keskse prognoosi kohaselt 6,6 protsenti.

Me oleme majandusega juba sügavas augus, aga see auk jääb nüüd võib-olla väiksemaks kui ei tule viiruse teist lainet, ütles Eesti Panga endine president ja Coop Panga värske nõukogu liige Ardo Hansson.

Belgia ettevõtja ja coach Jan Lagast ütles intervjuus Ärilehele, et koroonaviiruse põhjustatud kriisist taastumiseks kulub vähemalt kolm aastat.

Töötuks jäämist on põhjust karta neil, kel hariduses lüngad ja konkreetseid oskusi vähe, rääkis tööandjate keskliidu juht Arto Aas tänases saates. Ka ennustab Aas, et niipea, kui valusam kriis mööda saab, tõstab Keskerakond jälle laua alt välja maksutõusu teema, sest riigieelarve miinus vajab täitmist.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ei esine sensatsiooniliste avaldustega. See pole lihtsalt kombeks. Ülemaailmse finantsmajandusliku korra ülemhaldur, 189 riigi viimase instantsi laenaja ning globaalse rahapoliitilise kursi suunaja teeb avaldusi tehnokraatlikult, emotsioonideta ja enesekindla autoriteedi positsioonilt. Alates 1944. aastast on "Washingtoni konsensus" öelnud, kuidas asjad on ja kuidas olema peavad. Just sellise tonaalsusega on kolmveerand sajandit juhendatud riike, kuidas oma rahvamajanduse puslet maailmamajanduse suurde pilti sobitada, kirjutab Adrian Bachmann lehel Tavid.ee.