kirjandus

kirjandus

26. veebruar 2022

MARGUS MIKOMÄGI

Margus Mikomägi: äkki me tulevastel valimistel enam ei vali kehva häälega loosungeid karjuvaid tüüpe

Internetiaeg, euroaeg, müraaeg, kogu see muutunud aeg tekitab tihti tunnet, et tuleks end üle häälestada, uuesti häälde panna.

18. veebruar 2022

KUULA | Triin Soomets: on suundi, milles ei tohi astuda ühtegi sammu

Eelmise aasta lõpus kahekümnenda raamatu avaldanud luuletaja Triin Soomets tunnistas saates „Vaim vardas”, et temast tegi poliitilise luuletaja aeg, mil valitsusse kuulus EKRE. Kuivõrd aga mõistab ta neid rahulolematuid, kes võõrastavad praegu seda riiki, milles elavad, ei pea seda omaks?

5. veebruar 2022

Üllatav, kui palju on meil õppida Jaapani 1000 aasta tagusest õukonnaelust

| KIRJANDUS |Sei Shōnagoni enam kui tuhat aastat tagasi riisipaberile kirja pandud tekst Jaapani õukonnaelust mõjub moodsalt ja vaimukalt, justkui oleks tegu mõne tänapäevase blogitekstiga.

14. detsember 2021

Kuidas teraapiline lugemine vaimset tervist parandab? Biblioterapeut soovitab: mida lugeda, kui tunne on ärev

“Raamatute lugemine teeb meist paremad inimeste lugejad,” teab biblioterapeut Berit Kaschan. Mismoodi töötab kirjandusteraapia ja mida selle abil teha saab?

4. detsember 2021

Hillar Padu: nüüd kirjutavad kõik, aga jagavad vaid oma sektitõdesid

| TUTTAV TUNNE |Lugejast eesti rahvast on saanud kirjutav rahvas. Igal romaanivõistlusel ligi 80 000 lehekülge teksti aastas ja lisaks näidendikonkurssidel poolsada uudistükki veel juurde.

25. november 2021

Kirjutatud sõna ramm

“Raamatute lugemine teeb meist paremad inimeste lugejad,” teab biblioterapeut Berit Kaschan. Mismoodi töötab kirjandusteraapia ja mida selle abil teha saab?

24. november 2021

LENNART KÄÄMER

PÄEVA TEEMA | Indrek Koff: sotsiaalmeedia ja raamatute "relvad" pole turul võrreldavad, lugemus paraku hääbub

Tänases "Päeva teemas" arutleme raamatute kallinevate hindade üle ja mida teha, et eestlaste lugemus selle tõttu unarusse ei jääks.

20. november 2021

JANIKA KRONBERG

Paavo Haavikko luule mahukas eestindus loob vanade kõrvale uusi seoseid eesti luulega

| KIRJANDUS |Paavo Haavikko “Kogutud luuletuste” eesti keeles ilmumist võib kindlasti üle-lahe-kultuurisündmuseks pidada. Oma kirjandusse tuleku aastakümmet, 1950ndaid, on luuletaja Haavikko ise hinnanud kui kunstitruu generatsiooni tulekut soome kirjandusse.

18. november 2021

MARGUS MIKOMÄGI

Taavi Eelmaa: viiekümneselt luuletustega debüteerida on õige aeg, sest varem ei olegi veel suurt midagi öelda

| RAAMAT |Elektri kõrge hind ja järgmine, kohe-kohe väljakuulutatav Betti Alveri debüüdipreemia saaja panid taas lugema eelmise aasta laureaadi Taavi Eelmaa luuletusi kogust “Electraumur”.

4. november 2021

MARGUS MIKOMÄGI

Viivi Luik 75: ahnuse sünnitatud argipäev laastab inimese vaimu

“Kõik siin maailmas ei ole seletatav, välja rehkendatav ega kinni makstav. Kes seda püüab teha, kõrbeb omadega varem või hiljem põhja,” tõdeb kirjanik Viivi Luik, kes 6. novembril saab 75aastaseks.

30. oktoober 2021

Olavi Ruitlane: oma arvamusega on kõige targem tagumikku pühkida. Olin ise antivakser – kas ma nüüd peaks vastanduma iseendale?

“Olen lubanud endale: ei kirjuta elu sees ühtegi raamatut, kui see pole minu jaoks nii oluline, et pean ta hinge pealt maha saama,” pihib Olavi Ruitlane. Suvel sai tal igatahes valmis järjekordne romaan, millega oma lugejaid taas rõõmustada.

28. oktoober 2021

Olivia Saar leidis oma naeru laintest üles

| RAAMAT |Hiljuti oma 90. sünnipäeva tähistanud luuletaja Olivia Saar astus kõrgete kontsade klõbinal rahva ette ja esitles vägagi üllatavat luulekogu “Laintesse libises naer”.

9. september 2021

Olev Remsu: mõnedki ei kirjuta mitte selleks, et tõde selgitada, vaid selleks, et meeldida või kellelegi ära panna

Kohtume Olev Remsuga tema stammkohas, rahvusraamatukogu kohvikus. Remsu on nagu energiapall ja jutumasin, tal on kogu aeg hoog sees.

18. august 2021

Hannes Rumm: kirjandus, mis 30 aastat tagasi lõi ühiskonnas ühtse väärtusruumi, pole eestlaste jaoks enam oluline

| KOLUMN |Luuletaja Jaan Kaplinski lahkumine 8. augustil rääkis vähemalt minu jaoks kõnekalt ühest olulisest pärast taasiseseisvumist toimunud nihkest eestlaste teadvuses: ühe inimpõlve jooksul on mõned olulised asjad marginaliseerunud.

MARGUS MIKOMÄGI

Tõlkija Krista Kaer: seda juhtub tihti, et maailmas populaarne raamat Eestis tähelepanu ei leia

Lähipäevil 70aastaseks saav Krista Kaer on eesti keelde tõlkinud üle saja raamatu ning julgeb arvata, et väliskirjanduse paremik on eesti keelde väga hästi tõlgitud ja seda tehakse ka edasi.

Krimikirjanduse üks sümpaatsem kuritegusid lahendav duo

Ann Grangeri teosed on ehedad Briti mugavuskrimkad, kui kasutada kirjanduskriitikute väljendit. Maailma neis raamatutes ei parandata, kuriteod toimuvad suurlinnadest eemal maapiirkonnas, ning kui kurjategija on leitud ja karistuse saanud, läheb elu külakeses muretult edasi.

Eesti Naise raamatusoovitused juulis

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

MARGUS MIKOMÄGI

Ööülikooli Raamatukogu avaneb Jaan Kaplinskiga, kelle mõtted ei vaja kaitset, vaid kaasamõtlemist

| KIRJANDUS |Ilmus esimene raamat Ööülikooli Raamatukogu sarjast “Vaimu paik” – Jaan Kaplinski kuus raadioloengut, mis peetud ajavahemikus 2000–2014.

Eluline või elutu? Ajaline või ajatu? Selle kevade tegijaid muusikas ja kirjanduses soovitab Jürgen Rooste

Mind on alati erutanud, hämmastanud, vihastanud, köitnud kunsti ajatuse–ajalisuse vastandus. Aga paljud suured teosed on sündinud vägagi oma ajas ning poleks nii puudutavad-olulised, kui ei kannaks endas ajavaimu ja -laengut.

Mida suvel lugeda? Soovitusi jagavad menusarja autor, endine minister, nalja- ja kalamees ning teised asjatundjad

Maalehe suveraamatute edetabeli koostamine jäi ootamatul põhjuselt katki – üheksa väga erinevat raamatuarmastajat andsid liiga erinevaid soovitusi. Häid pakkumisi tuli aga mitme suve lugemise jagu.

15. aprill 2021

KÜSIS LIIS AUVÄÄRT

KÄPAJÄLJED SÜDAMES | Leelo Tungal on pärast neljajalgse sõbra surma korduvalt mõelnud, et ei võta uut kutsikat. Nii ka viimati

Kas koer või kass võib olla sõber? Kahtlemata! Lemmikloom on paljudele pereliige ja tema surm suur kaotusvalu.

Televisiooni ja ajakirjandust tehakse nüüd pea alati kaine peaga, kuid joodikukirjandus on jätkuvalt au sees

Joomakirjandusel on paljudes kultuurides eriline aukoht. Joodikud-söödikud tekkisid kirjandusajalukku kohe n-ö suure kirjanduse alguses. Eesti Keele Sihtasutuse uues joodikukirjanduse sarjas “Bibliotheca potatoris” on aga ilmunud juba kolm raamatut.

25. veebruar 2021

Eesti Naise raamatusoovitused: märts

Raamatusoovitusi annab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

14. veebruar 2021

Mart Juur: teen asju, mis mulle meeldivad ja annavad rakenduse mu vähestele oskustele

21. jaanuar 2021

Loomingu Raamatukogu kuldsari – lugejate omamoodi soovnimekiri

Tänavu ilmub Loomingu Raamatukogu kuldsarjas kuus raamatut, mida lugejad enim taga otsivad, aga mida naljalt ei leidu enam isegi toimetuse salakappides.

12. jaanuar 2021

KRISTJAN PIIRIMÄE

Kristjan Piirimäe: kokkupõrge Maaga võib tulla lühikese eelteadmisega

Vahur Afanasjevi teoses „Õitsengu äärel“ (2020) toimetavad võimukad ja rahakad kõrgseltskonna tegelased. Nende ees seisab globaalne, isegi astronoomiline väljakutse: tarvis on teha kahjutuks planeeti Maa ähvardav asteroid Apophis.

31. detsember 2020

10 ASENDAMATUT NIPPI | Mida teha ülearuste raamatutega?

Õnneks on Eesti ikka veel selline ühiskond, kus raamatu prügikasti viimist loetakse skandaalseks. Aga mida hakata peale raamatuga, mida sa enam ei loe?

31. detsember 2020

Kirjandusaasta 2020: heas mõttes nostalgiline ja avastuslik

| KIRJANDUS |Lõppev aasta jätkas eesti kirjanduse vahel liigagi lokkavat kuldaega – pole meil kunagi olnud nii kaunis emakeeles kirjutavaid-loovaid inimesi. Iseasi, kas see kõik tõesti just kuld on.

17. detsember 2020

JANIKA KRONBERG

Janika Kronberg: inimene on ja peabki olema kirjanikule tähtsam kui mingid uuenduslikud vidinad

Positiivne ja negatiivne on vahetanud kohad, sest negatiivne testi tulemus on kahtlemata hea asi. Ja lootusest lunastaja tulekule tähtsam kogu inimkonnale on vaktsiini ootus.

10. detsember 2020

HELJO MÄND 1926 – 2020 | Ta tuli täpilise pluusi ja valge seelikuga…

See oli üle 60 aasta tagasi, mil nooruke Heljo Mänd, kaks luuletust näpus ja kaks last käe otsas, üle ajalehe Säde toimetuse läve astus. Esimese luuletuse avaldamine oli suur samm nii noore kirjaniku kui ka kogu Eesti lasteluule jaoks.