Kuldplaatide ja tänukirjadega kaetud koduseintele mahub veel mõni püüdmist väärt autasu. Virve unistab ja vaatab pigem ette kui taha: juba kavandab ta enda ja Eesti juubelimelu tuules saabuvat suve.

Me kipume end sageli alahindama. Vaatame oma ülemusi või inimesi, kes teenivad sadu tuhandeid eurosid ja mõtleme, et me ei saa kunagi nii edukaks, aga kui oma tegemistesse kirega suhtuda, pidevalt õppida ja häid tutvusi luua, on võimalik ka väga edukaks saada.

Me vaatame aeg-ajalt elu kõige olulisematest õppetundidest mööda, kuigi peaksime neid märkama ja võimalikult varakult selgeks saama. Need õppetunnid teevad meie edaspidise elu palju lihtsamaks. Aga ometi ei märka me, kuidas elu lendab ja me leia aega, et olulised asjad meelde jätta.

Sügavalt armastatud inimese surm viib mõtted su enda surmale. Surmahetk on suur ilmutus. Tunned end võimetu ja abituna. See tekitab tunde, et sind pole. Olemise illusioon kaob. Igaüks on vapustatud - sest äkki näed, et maa su jalge alt on kadunud. Sa ei saa midagi teha. Sureb keegi, keda sa armastad: sa annaksid isegi oma elu, kui saaksid. Midagi ei saa teha, inimene lihtsalt ootab täiesti võimetuna. Sel hetkel võib tekkida masendus. Sind võib vallata sügav kurbus, kuid võid ka asuda suurele teekonnale, et leida tõde - suurele otsinguteekonnale. Mis on see elu?

Soovin kõigile ilusat alanud aiandushooaega. Oleme kõik oma elu aednikud. Siit mõned kevadised mõtted, mida aed meelde tuletas, kirjutab Ilona Karula Kõiksuse Kanaldused Facebooki lehel.

Jäikus ja kontrolli haaramine pole kooskõlas eluvooluga, mis alati liigub laienemise ja arengu poole. Elu paneb alati proovile su arvamuse selle kohta, kuidas asjad peavad käima. See väljakutse kuulub su arenguprotsessi juurde. Kui elu näeb jäikust, siis tahab see vaid voolata, graatsiliselt ja sujuvalt. Kui elu näeb, et sa tahad kontrolli haara, siis tema tahab, et sina oleksid saamise ja lubamise voolus. Elu esitab sulle alati väljakutseid, et tuua sind jäikusest paindlikkusse, kontrollimisest lubamisse. Kui sa ei näe seda tõde, siis koged vastuolusid, pingeid, ning kannatus vaid suureneb ja põhjustab sulle füüsilist, meelelist, emotsionaalset viletsust, kirjutab Panache Desai oma raamatus "Väärtusta ennast".

Oled Sa kunagi mõelnud, mis on Sinu elu kolm ilusaimat hetke. Tõenäosus, et siia kolmikusse satuvad laste sünd, armastatuga kohtumine või abiellumine on väga suur. Kui nüüd aga laiendada seda TOPi kümneni või kahekümneni siis mis sinna veel mahuvad? Tõenäoliselt suuremad õnnestumised – näiteks erinevate koolide lõpetamine, oma kodu soetamine, unistuste reisid, karjääri-, spordi-, või loomingulised saavutused. Kui neid sündmusi seada tähtsuse järjekorda, siis mis määrab järjekorras paiknemise? Mis on see määrav tunne, mille järgi otsustad? On see rõõm, õnn, rikkus, optimism, enesekindlus, ülevus, saavutustunne, võimekus, armastus? Mis on Sulle kõige tähtsam, küsib lehel Holistika.ee Külliki Koppel.

"Inimesed kurdavad sageli, et nad soovivad tegelikult elada sootuks teisiti, aga ei julge. Ei juleta teha muudatusi, ei juleta tulla välja enda mugavustsoonist, mida teised arvavad ja äkki ebaõnnestun?," mõtiskleb Kirsti Timmer oma viimases blogipostituses.

1. aprill on tuntud kui naljapäev. Kuna kõik teavad, et naer on terviseks, siis selleks, et tuju oleks hea ja meel ikka rõõmus, loe tuntud inimeste lõbusaid tsitaate.

Vahel imestatakse, et kuidas jõuan paljude asjade ja hobidega tegeleda ning oman teadmisi erinevates valdkondades. Selle peale on mul ainult üks vastus. Juba noorest east on mul harjumus kasutada oma aega selliselt, mis mulle kasu toob, uusi teadmisi annab, hingelist naudingut pakub ning arendab, kirjutab Ilona Karula oma kodulehel Algolemus.com.

Ilona Karula toob oma blogis Algolemus.com välja kümme punkti, mida elu kipub vahepeal meelde tuletama ja mida oleks hea kõigil meeles pidada.

Hiina vanasõna soovitab, et valida tuleb oma ellu endasugused või endast targemad, kelle pealt on midagi õppida. Miks see nii on, selgitab Ilona Karula oma Kõiksuse Kanalduse Stuudio Facebooki lehel ilmunud postituses.

Kas sina tahaksid elada oma elu nii, et iga hetk, milles viibid, on tõepoolest sinu enda loodud? Iga suur kordaminek, iga naeratus, iga eufooriline saavutus - kõik selle oled sa ise enda eluteele toonud. Oma elu eest vastutamine tähendab seda, et inimene teadvustab endale teadlikult, et ta võtab 100-protsendilise vastutuse absoluutselt kõiges, mis puudutab tema elu. Ehk teisisõnu - kõik need asjad või aspektid, mis inimest mingite teemade või tegevuste puhul isiklikult puudutavad - kõik need aspektid ongi tema enda vastutada, tema luua. Näiteks kui inimene ei ole rahul sellega, et ta hommikuti tööle minnes on ummikutes, siis on tal alati võimalus minna kas varem või teistmoodi - jala, rattaga või ühistranspordiga. Vastutuse võtmine ongi see, et lood ise oma lahendused.

Lõppude lõpuks on igaühe enda valik, kas ta loob harmooniat või kaost. Kui hakkame hinnanguid andma ehk kommenteerima, siis loome sellega suhtumise, kas siis negatiivse või positiivse. Millegi loomiseks ja muutmiseks on vaja omada võimet edasi liikuda, paigal seistes ei juhtu midagi ja ei ole loomingut. Mis ja kuidas maailm muutub, saad teada vaid teel olles, kirjutab Pille Teearu oma kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatus "Tunnete teekond".

"Ebameeldivaid olukordi olen õppinud koos kingadega töö juurde jätma," sõnab kliinilise psühholoogina Hiiu järelravis kümnendat aastat töötav Inga Narro.

Terapeut Kadi Kütt soovitab: "Aeg-ajalt tasub igaühel teha oma elus inventuuri ja mõtiskleda järgnevate küsimuste üle: kuidas me and tunnen? mis mu õnnetunnet kasvatab ja mis mulle haiget teeb? mis mulle mu tervise juures muret valmistab? mida saan ise ette võtta, et olla tervem ja tunda end nii, nagu ma südames soovin tunda?"

Raamatu "Kui aega on jäänud vähe ..." autor Inna Narro on kliiniline psühholoog, kelle igapäevane töö on seotud surma ja leinaga. Hiiul töötatud aastad on aidanud tal mõista armastuses avalduvat imet. Elu ja surma piirimaile sattunud inimeste lood on olnud tema jaoks just sellised vaimsed õppetunnid, milles avalduv tarkus on piisavalt väärtuslik selleks, et seda lugejatega jagada.

Hirm on loomulik ja inimkogemuses keskne tunne. Aga kui see liiga suureks paisub ja sulle arusaamatul viisil elu mõjutama hakkab, siis tuleb pingutada, et taibata, mis pinna all toimub. Hakkan sind nüüd juhendama läbi peidetud ja moondunud hirmutüüpide, millega tegelemise põhisammud on: teadvusta, tunnista, asenda. See ei paku kohest lahendust, aga kui hakkad uurima neid viise, kuidas hirm su elus end peidab, on see pingutamist väärt ettevõtmine, kirjutab dr Pippa Grangre oma raamatus "Hirmudest vabanemine".

"Kohtusin oma emaga 2019. aasta juulis ja olen nüüd poolteist aastat temaga koos elanud," sedasi alustab oma lugu 15aastane Taissia, kes sattus aastasena lastekodusse.

Paljud võivad praegu tunda, et nad on elust väsinud. Kõik on nii keeruliseks aetud, hinnad tõusevad, inimesed on kaheks leeriks jagunenud, viha ja agressioon aina kasvavad. Meis, meie hinges ja elus tekivad muutused. Mõni edendab oma karjääri, tegeleb enesekehtestamisega, saavutab eesmärke. Mõni aga hoopis mõistab, et ei viitsi enam joosta saavutuste järgi, ta tahab olla eemal poliitilistest mängudest ja massipsühhoosist. Samas aga ei toimu ka midagi sellist, mis soojendaks südant ja elu tundubki kohati kui maitsetu käkk, milles puudub igasugune rõõm, kirjutab Alexis Varnum.

Tiina Ristimetsa ja Olga Makina koostööst ilmunud raamat "AEG. Teekond nimega Naine" on saanud väga sooja vastuvõtu nii tegijatelt kui lugejatelt. See raamat on pühendatud kõigile naistele ning sobib lugemiseks ja kinkimiseks igas vanuses naisele. Imeilusas formaadis ausad ja sügavad mõtted ajas liikumise võludest ja valudest pärinevad 24lt erinevas vanuses naiselt üle Eesti. Aega antakse meile kõigile erinevalt. Kuidas ajas toimuvate sisemiste ja väliste muutustega rahumeelselt toime tulla, sellest saab aja möödudes kandev mõte. Millised on olnud ajas elutarkade naiste mured ja rõõmud, ning mida nad soovitavad noorematele naistele oma elukogemusest lähtuvalt on huvitavaks lugemiseks kõigile naistele, kes tahavad enda sisse vaadata ning oma elu üle järgi mõelda. Ühtlasi soovitame minna vaatama ka Olga Makina samanimelist näitust, mis avati Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Kui pööran pilgu ja kõrva oma hinge poole kindla sooviga teda kuulata, hakkab mu hing minuga rääkima. Hinge kuulamisest võib saada eluviis, ja nõnda see peabki olema. Kuulatades oma hinge ja tehes valikuid selle põhjal, märkan peagi, kuidas mu elu valgub sellesse voolusängi, kus mul on hea olla. Seal on mu oma sisim ja väline elu teineteisega kooskõlas. Siis elan ma mitte kellegi teise, vaid omaenda elu.

Meil kõigil on aegu, kus oleme jooksnud ummikusse, mis omakorda mõjub halvasti meie tervisele, finantsidele, õnnele ja kõigele muule. Virr-varr elus võib olla pidevate tulekahjude kustutamise tulemus ja lõppeda tundega, et sellest kõigest ei ole kunagi enam väljapääsu. Me vajame ruumi, et teha seda, mis on tõeliselt tähtis ja piisavalt puhkust, et lihtsalt elu nautida. Segaduseta elu mõjutab kõiki meie elusfääre – sotsiaalselt elu, töö tulemuslikkust, meie füüsilist ja psüühilist heaolu.

Näitleja Helen Mirren avaldas moeajakirjas Vogue, kuidas tal on õnnestunud elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.

Võib ainult aimata, et kõik arstid on oma tööpraktikas kunagi kogenud midagi, mida nad ei oska arstiteadusega seletada. Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat - sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt. Neale Donald Walschi ja Brit Cooperi raamatus "Jumala ja meditsiini kohtumine" ühendataksegi need kaks mõistet. Loe katkendist, milline on autorite seisukoht elustamise ja väärikalt surra laskmise osas.

33aastane muusik Adele avaldas Vogue'i videointervjuus "73 küsimust" muuseas ka seda, millist nõu ta annaks 19aastasele iseendale ja sellest võib lugeda välja nii mõndagi.

Peeter Rebane (48) on toonud Eestisse esinema kirkaimaid staare ja pööranud maherajale kohviku Komeet. Matkanud Tiibetis ja Amazonases, purjetanud ookeanidel. Õppinud lendama. Sööst tundmatusse on teema ka Peetri esimeses mängufilmis “Tulilind”, mis räägib keelatud armastusest Nõukogude Eestis 1970ndatel.

Päike on siirdunud õhulisest Kaalude märgist vesisesse Skorpioni märki. Kaalude harmoonia, õigluse ja tasakaalu otsingud asenduvad nüüd kuuks ajaks Skorpioni intensiivsuse, hingesügavuste tumedatesse soppidesse sukeldumise ja surma ning taassünni teemadega. See on vanast, väikeseks jäänud kestast välja ronimise, tuhaks põlemise ja Fööniksina uueks sündimise ning uutesse kõrgustesse lendamise aeg, vahendab Kristallikoda.

Tänane postitus sündis suurest rõõmust, sest astusin taas suure sammu võrra ühe oma unistuse täitumisele lähemale. Seetõttu otsustan jagada enda elu mängureegleid, kirjutab Ilona Karula Kõiksuse Kanaldused Stuudio Facebooki lehel.

Me peame mõistma, et oleme hinged, kes on olemas juba enne meie praegust keha, ja et me eksisteerime ka pärast. Keha on sõiduk. Me kasutame seda, kuni see ära kulub, just nagu sa ostad uue auto, kui su vana auto rikki läheb. Ja midagi keerulisemat taassünni juures polegi, kirjutab Elizabeth Clare Prophet oma raamatus "Elu pärast surma".