Eilsel õhtupoolikul jäi Delfi lugeja pardakaamerale lõik, milles nähtu kohaselt oleks asjaolude vähekenegi kehvemal kokkusattumisel lõppenud olukord väga kurvalt.

Mida sa külvad, seda ka lõikad. Kui pole külvanud, pole võimalik ka saaki koristada ega tulemusi nautida. Sinu mõtted ja suhtumised on seemned ja neist oleneb, milline on sinu elu. Just selle pärast on ülimalt oluline oma mõtteid ja suhtumisi teadvustada, jälgida ja valida, vahendab Kristallikoda.ee.

Elu leidub Maal kõikjal, kuid hoolimata sajandeid kestnud pingutustest pole õnnestunud anda ühest määratlust selle kohta, mida see endast õieti kujutab.

Enda elus saame muuta vaid ennast ja juhtida saame vaid enda elu. Oma elu me loome enda valikutega. Tuleb olla julge, et olla vastutav. Meie vastutus koosneb sellest, et me saaksime selgelt teadvustada, et enda elu inimene loob ise. Kui me midagi valime, siis saame ka vastavad tulemused ja tuleks olla valmis neid tulemusi aktsepteerima. See pole kerge, sest kõik me oleme midagi kogenud oma elus."Mees joob aga olen sunnitud temaga elama, sest mul pole kuskile minna" või "Vihkan enda tööd, kuid kuidas ma saan elada ilma töötasuta". Inimesed teevad jätkuvalt enda valikuid lähtudes hirmudest, stereotüüpidest, mõistuse ettekujutustest, sest nii on mugavam ja saab vastutuse panna teiste inimeste õlgadele või olukordadele. Inimene ei tunnista oma õigust mõjutada situatsiooni, kirjutab Alexis Varnum oma Facebooki lehel.

Praegusel ajal on juba väga kerge leida meediast artikleid ja raamatukauplustest raamatuid, mis on pühendatud elu õppetundide teemale. Igaüks neist on küll esitatud ehk veidi erineva nurga alt, kuid kokkuvõttes räägivad nad kõik ühest ja samast ideest - nimelt, et kõigil inimestel on elus kõrgem eesmärk ja selleni jõudmine käib läbi õppetundide omandamise. Ma soovin täna peatuda sellel, kuidas oma õppetunde ära tunda ja kuidas täpsemalt nende ära õppimine käib.

Marsil ei ole küll kanaleid, kuid kunagi voolas Marsil jõgesid, ja teadlased on nüüd üles leidnud nende jõgede sänge, vahendab Novaator.err.ee.

"Elu võib olla suur võitlus, enamuse ajast, ja aastaid oli ta võitlus ka minu jaoks. Tasapisi olen õppinud, mis on raskuste põhjustaja ja mis aitab elu teha lihtsamaks, paremaks, sujuvamaks," jagab Leo Babauta oma kogemusi spirituaalsel teel kulgejatele.

Teadlased avaldasid juhendid kokku varisenud tähtede ümber tiirlevatelt eksoplaneetidelt elu jälgede otsimiseks.

Ehkki ajad on rasked, on siiski võimalik praegu mitmeid häid muutusi läbi viia, et oma elu paremaks teha. Miks mitte alustada juba täna?

Elu algab lummavate lainepööristega. See pole luule ega filosoofia, vaid teaduslik tõik.

1. aprill on tuntud kui naljapäev. Kuna kõik teavad, et naer on terviseks, siis selleks, et tuju oleks hea ja meel ikka rõõmus, loe tuntud inimeste lõbusaid tsitaate.

Uuri järele, mida sa peaksid lähinädalatel oma elus muutma:

Mida aeg edasi, seda rohkem kutsub Ülle Kaljuste end korrale, et ta ei vajuks liigselt vanade aegade nostalgiasse, kirjuta värske aprillikuu Eesti Naine.

Täna 71 aastat tagasi koputati paljude Eesti perede ustele, võeti vägisi kaasa, kes aga kätte saadi ning saadeti külmale maale — tööle Nõukogude kolhoosidesse kaugel kodumaast. Kuid milline saatus tabas neid pereliikmeid, kel õnnestus maha jääda?

Eestis on suletud enamus galeriid ja näitusesaalid, mistõttu on kümnete kunstnike looming jäänud publikuta ning publik kunstita. Tänasest on valik suletud näituste ülevaateid koos kunstnike kommentaaridega üleval kunstikeskkonna NOAR.eu erirubriigis „Olemata näituste olemus“.

Viirus ja sellega kaasnev eriolukord on loonud meile suurepärased võimalused sooritada suuremat sorti energeetiline hüpe. Muutus on ülemaailmne, aga eelkõige ja enim puudutab see nn "lääne maailma", kapitalistlike ja majandusedule orienteeritud ühiskondade liikmeid. Nüüd, kus mitte kellelgi ei ole enam võimalik toimuvast mööda vaadata, oleme seatud iseenestega silmitsi. Tähtsam kui miski muu on nüüd säilitada rõõmus ja kerge meel, mängulisus, tänutunne ja elurõõm, hoida oma sagedus kõrgel ja mitte kaasa minna hirmude ja paanikaga. Me teeme tänu viirusele kiirkorras, tõhusalt ja otsustavalt läbi tähtsa ja vajaliku puhastusprotsessi ja energeetilise muutuse, vahendab Kristallikoda.ee.

Mis on see, mida me ehk veel ei tea, kuna ei ole seda näinud, sest pole osanud õige nurga alt vaadata - inimesed mängivad, oma eludes elades, erinevaid mustreid läbi - korrates kordusi, üha uuesti taas luues, et luua muutusi. Majade, kohtade ja rahvuste sisse on salvestunud energiad - need on läbi aja korduvad lood. Öeldakse - nii on, sest alati on olnud ja seega saab olema, kuid tegelikult on, sest on ära olnud - katkeb kordus, kui mustrit nähes lugu mõistetakse, kirjutab Marianne Umborg oma blogis.

Tihti küsime "Mis on valesti?" Sedaviisi küsides kutsume valusad kurbuseseemned pinnale kerkima ja manifesteeruma. Vastused tekitavad meis kannatusi, viha ja depressiooni ning seega toodame taolisi seemneid veelgi rohkem juurde, kirjutab zenmeister Thich Nhat Hanh oma raamatus "Meelerahu igas sammus".

Tänapäeval kuuleb paljude inimeste suust lauset: "Ma ei ole piisav." Miks see nii on ja kust see ebakindlus on alguse saanud, tasub igaühel endal mõtiskleda. Eneseväärtustamine on inimese elus üks tähtsamaid oskusi. Kui väärtustad ennast, siis väärtustavad sind ka teised. Panache Desai räägib oma raamatus "Väärtusta ennast" eneseväärtustamise olulisusest inimese elus, jagades juhiseid, kuidas selle teemaga oma elus hakkama saada. Pakume lugemiseks raamatust katkendit.

Mida sa vastad, kui keegi sinult küsib: "Kuidas läheb?“. Kas "Normaalselt!“? Sa ei pea leppima eluga, mis on talutav, kui saab elada palju paremini. Mida selleks teha? Õpi tundma võtteid, mis aitavad iseenda juurde koju, kooskõlla iseendaga, soovitab Marina Paula Eberth lehel Holistika.ee.

Üksi on kindel ja turvaline - ei taha kuuluda kuhugi, kust saab teiste hulgast välja arvata - kuhu liidetakse, sealt ka lahutatakse. Kohta, kuhu inimene arvas end olevat seotud ei olnud tegelikult olemaski. Need on inimese valusad kogemused, et olnu on olnud näiline ja siis astub esile kurbus - üksiku hinge kaaslane. Inimene loob ise endale teekaaslase, kellega ühes olles tunda end kuuluvat ja seotuna olevat. Inimene tuleb, et olla ja minna - ta on ajutine, sest Aeg on meister ja inimene aja tööriist, kirjutab Marianne Umborg.

Buddha on andnud inimkonnale midagi täiesti kustumatult head - tema õpetused on surematud ka tänases päevas. Buddha oli tõeliselt tark ja teda peeti valgustunuks. Isegi kui sa pole budist, võid sa siiski nautida suurepäraseid õpetusi, mis pärinevad budismist.

Näitleja ja parodist Pille Pürg (47) tunnistab Naistelehele antud intervjuus, et on kaks korda on naine heietanud isegi siitilmast lahkumise mõtteid: esimene kord jääb ligi 20 aasta taha ja juhtus pärast vanemate surma.

Mis saab siis, kui kaotad oma kehast osad, mis on olnud sinu au ja uhkus, mis tähendavad sulle kõike? Madise jaoks olid need tema kiired jalad. See on lugu inimlikust tugevusest, kui elul on sinuga teised plaanid. Lugu valust, millest sai maailmale kingitus.

Meid saab vihata täpselt nii palju, kui palju me end ise vihkame, ja hävitada nii palju, kuivõrd laseme end hävitada. Kellegi tühjad sõnad ega vimm ei saa sind murda, kui sinu sees on armastus. Mitte kellegi õelad teod ei saa sind laastada, kui sa ise tead oma väärtust, kui seisad julgelt enda eest ja keskendud vaid kõigele ilusale oma elus, teades täpselt, et väärid vaid parimat.

Inimesed viskavad toitu ära kaks korda rohkem kui seni hinnatud, ja eriti rohkesti just jõukamates maades, vahendab Novaator.err.ee.

Raamatusse "Hallo, Kosmos! Palju õnne" kogus Ingrid Peek kokku viimase kuue aasta saatekülaliste isiklikud õnne valemid. Pakume teile inspiratsiooniks jutuvestja ja elukutselise elu-uurija Erki Kaikkoneni mõtisklust õnnest.

Kus on sinu mõtted? Kas enda elu loomise juures või ekslevad need pigem teiste inimeste eludes? Kas kasutad oma mõttejõudu selleks, et oma unistusi toita või selleks, et teisi kritiseerida?

Vahel on hea meelde tuletada elu väikeseid, kuid olulisi tõsiasju, mis argirutiinis tormates kipuvad ununema.

Igal nädalal ootab meid ees 168 tundi, millest keskmiselt 40 veedame tööl ja 56 ideaalis magame. Kuhu ülejäänud aeg kaob?