Ajaloo tundmist peetakse oluliseks. Peamine väärtus seostub tulevikuga. Ajaga, milles möödub kogu allesjäänud elu. Tagasivaatest püütakse ammutada mustreid, midagi kaarditaolist, millega õnnestuks tulevikku ette näha. Ajas tagasi- ja edasivaatamisele pühendunud usaldusväärsete akadeemiliste keskuste seas on Oxfordi Ülikool vaieldamatult koorekihis. Ülikooli juures töötab inimkonna tuleviku instituut, mida juhib Rootsis sündinud Nick Bostrom. Erinevalt paljudest teadlastest on Bostrom mitmel korral ületanud uudiskünnise. Tema mõtetest räägitakse tõsiteaduslikel kogunemistel ja allegoorilise kokteilipeo vestlusringides, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste hulka, kelle algkodu on Uurali kandis. Seal kujunes välja eestlaste esmane keeleline, osaliselt ka kultuuriline ja geneetiline pagas, mis rändas koos inimestega Läänemere-äärsetele aladele, vahendab Novaator.err.ee.

Piparkookide valmistamise ja kaunistamise oskust on läbi sajandite suureks kunstiks peetud. Piparkoogitegemise traditsioon ulatub palju kaugemale ajalukku kui tavapäraselt arvatakse. Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Nende Euroopasse jõudmist seostatakse ristisõdalaste ja vürtside sisseveoga 11. sajandil. Esimesed erikujulised reljeefsed puuvormidega vormitud piparkoogid valmisid 15. sajandi keskpaigas, vahendab Piparkoogimaania.ee.

| RAAMAT |Kalle Muuli raamat “Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu” annab küll üksikasjalise ülevaate vapsidest, aga Artur Sirgu isiku ja elu kohta just ülemäära palju teada ei saa.

Linna all varjas end mitu linna – nii võiks kokku võtta tänavusi arheoloogilisi kaevamisi Haapsalus Linda tänaval, kust leiti läbilõige rohkem kui 700aastasest ajaloost.

Õdede vormirõivaste lugu saab alguse õenduse eriala tekkimisega 19. sajandi keskpaiku.

Mati Grafi raamatus “Rahvuskommunistid. Enn-Arno Sillari ja teised” on kirjas nii mõndagi, mis oluline meie lähiajaloo säilitamisel. Lähemal vaatlemisel paistavad aga mitmed sündmused ja tegelased kohati teisiti, kui seal kirjas.

Võib-olla oleme Henriku Liivimaa kroonikat ja teisi allikaid valesti tõlgendanud ning eestlaste võimu ja võimekust alahinnanud.

Astroloogia on inimkonda saatnud juba selle algusest peale. Vähemasti selline mulje jääb, lugedes vanimaid säilinud tekste. Astroloogia toel on valitsetud kuningriike, algatatud sõdu ja astutud abiellu. Planeetide rütmid avalduvad meie igapäevases elus - on aeg külvata, on aeg kive koristada. Astroloogia ongi teadus ajast, ajavaatlus. Igal ajahetkel on oma kvaliteet, mis sobib millekski ja millekski muuks jälle ei sobi. Kuid astroloogia ei ole ainult ennustamine. Kindlasti üllatab paljusid, et enamik astrolooge ei tegele ennustamisega. Astroloogia on maailma mõistmise süsteem, maailma mudel ning see annab võimaluse nii endast kui maailmas toimuvast paremini aru saada.

Nii Terel kui Farmil on üle 150 aasta taha ulatuv ajalugu.

Tallinnas asuv laulukaar on meie rahva ühine pärand, mis on läbi aja erinevaid uuenduskuure läbinud. Viimane neist leidis aset 2019. aastal. 29. septembril üritati me sümbol maha põletada, 3x6 meetrit laulukaart sai põlengus kahjustada.

Eilses Eesti Päevalehes ilmus Ivar Leimuse ja Mati Nuudi artikkel „Müüt 700-aastasest orjapõlvest kuulub ajaloo prügikasti“. Järgnevas toon lugejani ülevaate, kuidas tänases Eesti koolis me oma „orjapõlve“ käsitleme.

Jälle käib tarbetu võitlus varjudega. Muistse vabadusvõitluse järgne aeg ei olnud ka algusotsas roosiline.

| KOLUMN |Üle aastakümnete tegin seda jälle – seisin ajalooõpetajana klassi ees! Tõsi, vaid kolmeks tunniks, aga ikkagi.

92aastane dr Edith Eger viidi 1944. aastal Auschwitzi koonduslaagrisse, kus ta vanemad juba esimesel päeval tapeti. Aastakümneid hiljem jagab ta oma lugu portaalis Daily Mail ja 2017. aastal avaldatud raamatus "The Choice".

Mahlased mustrid ja värsked värvid! Seda moejoonistust tahaks limpsida lusikalt nagu sidrunisorbetti.

Mahlased mustrid ja värsked värvid! Seda moejoonistust tahaks limpsida lusikalt nagu sidrunisorbetti.

Kui möödunud reedel ilmus Vladimir Putini artikkel Teise maailmasõja õppetundidest, muutus see koheselt irvhammaste märklauaks: lünkliku haridusega vanem meesterahvas kirjutas oma „käsitluse“ Teisest maailmasõjast ja pani sellesse kõik, mida oli teada saanud 1960ndate nõukogude ajalooõpikutest ning see ei huvitaks kedagi, kui tegemist poleks Venemaa presidendiga. Kuid välispoliitika ekspert Konstantin von Eggert soovitab intervjuus Taavi Minnikule Putini artiklit tõsiselt võtta ja manitseb Venemaa naabreid ettevaatusele, kuna Putini puhul järgnevad sedalaadi avaldustele sageli ka agressiivsed sammud.

Tänapäeval õpib heliloomingut rohkem noori naisi kui noormehi, vahendab Novaator.err.ee. Naise positsioon lauliku ja loojana ning ühiskonnas üldiselt on eesti pärimust vaadates alati tugev olnud, ütlevad folkloristid.

Aeg lendab! Jüripäeval, 23. aprillil saab kaks aastat sellest, kui te, hunt, peenema nimega Canis lupus, saite Eesti rahvusloomaks.

Vabariigi aastapäeva eel tõi Anne & Stiili toimetus välja oma kõige kallimad rahvuslikud aarded. Palju õnne, armas Eesti!

Tuleb välja, et 100 aastaga polegi nii palju muutunud. Tollal populaarsetest lapsenimedest on nii mõnedki ka täna kasutusel.

Aastal 1913 anti Ameerikas välja raamat („Don’ts for Husbands"), mis andis meestele aimu, kuidas naise elu temaga talutavamaks muuta. Üllatav on see, et enam kui 100 aastat tagasi välja antud soovitused, on ka tänapäeval täiesti kohased.

Tänapäeval kasutusel olevad kaardirakendused võimaldavad meil mugavalt veebi vahendusel vaadelda pea iga kohta maailmas. Kuid üks rakendus laseb näha ka miljonite aastate kaugusesse minevikku.

“Vend, ma armastan sind väga. Ja austan. Rohkem veel kui õde. Väga tahaksin, et sa tagasi sõidad. Meil kõigil oleks palju parem,” kutsub 14aastase nutva poisi hääl helisalvestisel tagasi Nõukogude Lätisse oma venda, lendur Voldemārs Vanagsit, kes mõne aja eest üle mere Rootsi põgenenes.

Inimesed on läbi aegade pööranud tähelepanu neid ümbritsevatele numbritele ning otsinud nendest märke. Täna ongi numeroloogilisest seisukohast järjekordselt põnev päev. Loe, milline on number kümne tähendus olnud läbi ajaloo ja uskumuste.

Kui kotkapilguga silmitseda elu ajalugu, võib märgata, kui palju kordi oleks võinud elu planeedilt Maa kaduda.

Oleme paberil küll saja-aastane riik, aga oma väärtushinnangutes käitume tihtipeale ikka veel kui jalgu trampiv teismeline. Vähemalt mis puudutab riigipoliitilisi otsuseid.

Läti Instituut tegi Balti keti 30. aastapäeva auks lühifilmi “Act Baltic Way”, mis julgustab mõtlema, kuidas näeb välja “Baltic way” (inglise keeles Balti kett, aga ka Balti moodi/Balti viis) tänapäeva poliitikas, igapäevaelus, suhetes ja mujal.

Ükskõik kuidas me Eesti vabanemist nõukogude võimu alt ei vaatleks, olid sel protsessil sõjale iseloomulikud rängad tagajärjed nii rahva tervises, majanduses kui ka vaimuelus, kirjutas kuue aasta eest Alo Lõhmus.