Mahlased mustrid ja värsked värvid! Seda moejoonistust tahaks limpsida lusikalt nagu sidrunisorbetti.

Kui möödunud reedel ilmus Vladimir Putini artikkel Teise maailmasõja õppetundidest, muutus see koheselt irvhammaste märklauaks: lünkliku haridusega vanem meesterahvas kirjutas oma „käsitluse“ Teisest maailmasõjast ja pani sellesse kõik, mida oli teada saanud 1960ndate nõukogude ajalooõpikutest ning see ei huvitaks kedagi, kui tegemist poleks Venemaa presidendiga. Kuid välispoliitika ekspert Konstantin von Eggert soovitab intervjuus Taavi Minnikule Putini artiklit tõsiselt võtta ja manitseb Venemaa naabreid ettevaatusele, kuna Putini puhul järgnevad sedalaadi avaldustele sageli ka agressiivsed sammud.

Tänapäeval õpib heliloomingut rohkem noori naisi kui noormehi, vahendab Novaator.err.ee. Naise positsioon lauliku ja loojana ning ühiskonnas üldiselt on eesti pärimust vaadates alati tugev olnud, ütlevad folkloristid.

Aeg lendab! Jüripäeval, 23. aprillil saab kaks aastat sellest, kui te, hunt, peenema nimega Canis lupus, saite Eesti rahvusloomaks.

Vabariigi aastapäeva eel tõi Anne & Stiili toimetus välja oma kõige kallimad rahvuslikud aarded. Palju õnne, armas Eesti!

Tuleb välja, et 100 aastaga polegi nii palju muutunud. Tollal populaarsetest lapsenimedest on nii mõnedki ka täna kasutusel.

Aastal 1913 anti Ameerikas välja raamat („Don’ts for Husbands"), mis andis meestele aimu, kuidas naise elu temaga talutavamaks muuta. Üllatav on see, et enam kui 100 aastat tagasi välja antud soovitused, on ka tänapäeval täiesti kohased.

Tänapäeval kasutusel olevad kaardirakendused võimaldavad meil mugavalt veebi vahendusel vaadelda pea iga kohta maailmas. Kuid üks rakendus laseb näha ka miljonite aastate kaugusesse minevikku.

“Vend, ma armastan sind väga. Ja austan. Rohkem veel kui õde. Väga tahaksin, et sa tagasi sõidad. Meil kõigil oleks palju parem,” kutsub 14aastase nutva poisi hääl helisalvestisel tagasi Nõukogude Lätisse oma venda, lendur Voldemārs Vanagsit, kes mõne aja eest üle mere Rootsi põgenenes.

Inimesed on läbi aegade pööranud tähelepanu neid ümbritsevatele numbritele ning otsinud nendest märke. Täna ongi numeroloogilisest seisukohast järjekordselt põnev päev. Loe, milline on number kümne tähendus olnud läbi ajaloo ja uskumuste.

Kui kotkapilguga silmitseda elu ajalugu, võib märgata, kui palju kordi oleks võinud elu planeedilt Maa kaduda.

Oleme paberil küll saja-aastane riik, aga oma väärtushinnangutes käitume tihtipeale ikka veel kui jalgu trampiv teismeline. Vähemalt mis puudutab riigipoliitilisi otsuseid.

Läti Instituut tegi Balti keti 30. aastapäeva auks lühifilmi “Act Baltic Way”, mis julgustab mõtlema, kuidas näeb välja “Baltic way” (inglise keeles Balti kett, aga ka Balti moodi/Balti viis) tänapäeva poliitikas, igapäevaelus, suhetes ja mujal.

Ükskõik kuidas me Eesti vabanemist nõukogude võimu alt ei vaatleks, olid sel protsessil sõjale iseloomulikud rängad tagajärjed nii rahva tervises, majanduses kui ka vaimuelus, kirjutas kuue aasta eest Alo Lõhmus.

Anneli Banneri raamat Eesti aedade kujunemisloost näitab, kuidas peegeldavad meie aiad Eestimaa elu muutumist.

Põhja-Ameerikas leiti üsna ootamatust kohast lubjakivis fossiil, mis pärineb umbes 50 miljoni aasta tagusest ajast. Leiu teeb eriliseks aga see, et kivistiseks ei muutunud üks või mõni kala - viimase puhkepaiga kivistisena leidis korraga terve kalaparv, milles 259 isendit tänaseks väljasurnud liigist "Erismatopterus levatus"

Arvatavasti seilasid esimesena üle Atlandi Viikingid juba kaua enne seda, kui kompass leiutati või Columbus tegusid tegi. Mitmed märgid viitavad sellele, et viikingid seadsid sihi üle avara ookeani "kristalliteraapia" abiga - kristall tõsteti õhku ja nähti päikest.

Kõigi aegade suurimaks soomlaseks valitud mehe, Carl Gustav Mannerheimi vägitegudest kirjutatakse Soome kooliõpikutes, kuid milline oli see hiilgav sõjamees inimesena?

Pärnus jalutades tasuks peatuda Rüütli platsil Pärnu hotelli ees. Hoone on ehitatud kunagise Endla teatri, meie riigi ajaloos erakordselt tähtsat rolli mänginud maja varemetele.

Seda lugu polnud ema tütrele kunagi varem rääkinud. Aga millised on märtsiküüditamise tumedad mustrid meie elus?

Kes on kordki näinud filmi „Suur valss”, ei saa unustada Miliza Korjust. Selles 1938. aastal kinoekraane vallutanud meistriteoses kõlab lauljatari kaunis koloratuur ning lehvivad valsirütmis põhjamaiselt heledad lokid.

Räägitakse, et koer on inimese parim sõber, kuid väljaandes Archaeological and Anthropological Sciences avaldatud kirjutises spekuleeritakse, et pronksiajal võis mõne inimese majapidamises ringi joosta hoopis rebane.

Pätsi sambasaagas tehtud ettepanek panna ta Jaan Tõnissoniga ühele pingile istuma ei ole tõsiselt võetav kompromiss.

Oma päevast kõneleb ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.

Tänapäeva noortele emadele tundub lapse linas kandmine ja hälli magama panemine väga trendikas ja moodne. Samas tegid seda ka meie vanemad ja vanavanaemad! Kuidas aastakümneid ja rohkemgi aega tagasi pisikesi lapsi kasvatati, endaga kaasas kanti, hoiti ning riietati – seda teame praegu üpris vähe.

Uus asukoht Estonia teatri taga Tammsaare pargis ei ole tõsiselt võetav kompromiss.

Eestis on aegade jooksul tselluloosi tootnud mitu tehast. Tundmatud polnud toona ka vee- ja õhureostus.

Nõukogude okupantide terrorist Eesti sportlaskonna kallal 1940ndatel on palju kirjutatud, kuid vähem teatakse Saksa okupatsioonivõimude poolt tapetud nimekatest sportlastest.

Kindlasti oled tuhat korda kuulnud oma ema või vanaema rääkimas ajast, kui "mitte midagi ei olnud saada" ja eks sellistel aegadel ongi inimesed kõige leidlikumad ja suudavad halvast parima leida.