Rahvusvaheline teadlasrühm teatas, et avastas Tiibeti platoolt Quesangi mäelt käe- ja jalajälgi. Kivistunud jäljed paistavad olema tehtud 169 000–226 000 aasta eest. Kui need jäeti kivile tõepoolest tahtlikult, võivad need osutuda vanimaks teadaolevaks koopakunstiks, vahendab Novaator.err.ee.

Teeme jalutuskäigu läbi toiduajaloo lähimineviku ja tuletame meelde, millised road on erinevatel kümnenditel meie toidulauale iseloomulikud olnud. Meenutame, millised olid tõelised piduroad 60ndatel, millega maiustati kohvikutes 70ndatel, missuguste hõrgutistega rõõmustasid peret ja külalisi perenaised 80ndatel ning millised muutused toimusid meie toidulaual suure vabaduse saabudes.

Ilma kohvita ei kujuta paljud meist oma hommikut ettegi. Rääkimata soovist sõbraga kohvikus üks tassike võtta ja juttu ajada. Kuidas see jook meie toidulauale jõudis?

Ilma kohvita ei kujuta paljud meist oma hommikut ettegi. Rääkimata soovist sõbraga kohvikus üks tassike võtta ja juttu ajada. Kuidas see jook meie toidulauale jõudis?

Teadlased ei tea suurele huvile vaatamata teemantide kohta endiselt kõike. Austraalia teadlaste äsjane uuring näitas, et kaht erinevat tüüpi haruldased teemandid tekkisid sarnasel moel – töötades ümber ammu surnud organismide jäänuseid rohkem kui 400 kilomeetri sügavusel maapõues, vahendab Novaator.err.ee.

"Kui kuhugi pannakse tammepärg, siis tundub, et mäletamisega on nüüd okei. Unustab aga igaüks omaette," kõneleb lavastaja ja dramaturg Laur Kaunissaare saates "Vaim vardas".

Türannosaurused olid hirmuäratavad hiidsisalikud, kes elasid kriidiajastul praeguse Põhja-Ameerika lääneosas. Nüüd on teadlased välja arvutanud, kui palju neid loomi kogu nende olemasolu aja vältel kokku üleüldse elas, vahendab Novaator.err.ee.

Kõigi piinade ja pitsituste juures, mida moeajalugu naise keha kallal on korda saatnud, on rinnad paljugi enda kanda võtnud. Olles ikka arvestatav osa – nii allasurutuna kui ka pjedestaalile tõstetuna.

Millised esemed ERMi kogudest peegeldavad kõnekalt eestlannade eneseteadvuse tõusu sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal. Milliseks muutusid moodsa naise kodu, riietus ja elustiil?

Esimesel iseseisvusajal said naised varasemast sõltumatumaks ja eneseteadlikumaks. Nende kodud muutusid moodsamaks, riietus ja kogu välimus elegantsemaks. Esemed Eesti Rahva Muuseumi kogudest avavad akna tollaste naiste elukeskkonda, saavutustesse ja unistustesse.

Egiptuse arheoloogid teatasid eelmisel reedel, et avastasid 3400 aastat vana "kadunud kuldse linna", vahendab Err.ee.

Prantsusmaalt 1900. aastal välja kaevatud ja siis pea sajandiks unustusse vajunud kirjatud kiviplaat osutus pronksiaegseks Euroopa kaardiks. Tegu on vanima teadaoleva Euroopas asuvat maa-ala kujutava kaardiga üldse, leidis rahvusvaheline teadlasrühm, vahendab Novaator.err.ee.

Praegu popid korrastusnipid pole midagi uut! Juba 90 aastat tagasi kirjutas Eesti Naine: “Uus mood nõuab võimalikult vähe asju, kõik ülearune – välja.”

Eesti jalgpallis kerkivad esile kaks suurt väravavahti: Mart Poom ja Evald Tipner. Aga oli ka neid, kelle karjääri lõhkusid elu keerdkäigud.

Ajaloo tundmist peetakse oluliseks. Peamine väärtus seostub tulevikuga. Ajaga, milles möödub kogu allesjäänud elu. Tagasivaatest püütakse ammutada mustreid, midagi kaarditaolist, millega õnnestuks tulevikku ette näha. Ajas tagasi- ja edasivaatamisele pühendunud usaldusväärsete akadeemiliste keskuste seas on Oxfordi Ülikool vaieldamatult koorekihis. Ülikooli juures töötab inimkonna tuleviku instituut, mida juhib Rootsis sündinud Nick Bostrom. Erinevalt paljudest teadlastest on Bostrom mitmel korral ületanud uudiskünnise. Tema mõtetest räägitakse tõsiteaduslikel kogunemistel ja allegoorilise kokteilipeo vestlusringides, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste hulka, kelle algkodu on Uurali kandis. Seal kujunes välja eestlaste esmane keeleline, osaliselt ka kultuuriline ja geneetiline pagas, mis rändas koos inimestega Läänemere-äärsetele aladele, vahendab Novaator.err.ee.

Piparkookide valmistamise ja kaunistamise oskust on läbi sajandite suureks kunstiks peetud. Piparkoogitegemise traditsioon ulatub palju kaugemale ajalukku kui tavapäraselt arvatakse. Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Nende Euroopasse jõudmist seostatakse ristisõdalaste ja vürtside sisseveoga 11. sajandil. Esimesed erikujulised reljeefsed puuvormidega vormitud piparkoogid valmisid 15. sajandi keskpaigas, vahendab Piparkoogimaania.ee.

| RAAMAT |Kalle Muuli raamat “Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu” annab küll üksikasjalise ülevaate vapsidest, aga Artur Sirgu isiku ja elu kohta just ülemäära palju teada ei saa.

Linna all varjas end mitu linna – nii võiks kokku võtta tänavusi arheoloogilisi kaevamisi Haapsalus Linda tänaval, kust leiti läbilõige rohkem kui 700aastasest ajaloost.

Õdede vormirõivaste lugu saab alguse õenduse eriala tekkimisega 19. sajandi keskpaiku.

Mati Grafi raamatus “Rahvuskommunistid. Enn-Arno Sillari ja teised” on kirjas nii mõndagi, mis oluline meie lähiajaloo säilitamisel. Lähemal vaatlemisel paistavad aga mitmed sündmused ja tegelased kohati teisiti, kui seal kirjas.

Võib-olla oleme Henriku Liivimaa kroonikat ja teisi allikaid valesti tõlgendanud ning eestlaste võimu ja võimekust alahinnanud.

Astroloogia on inimkonda saatnud juba selle algusest peale. Vähemasti selline mulje jääb, lugedes vanimaid säilinud tekste. Astroloogia toel on valitsetud kuningriike, algatatud sõdu ja astutud abiellu. Planeetide rütmid avalduvad meie igapäevases elus - on aeg külvata, on aeg kive koristada. Astroloogia ongi teadus ajast, ajavaatlus. Igal ajahetkel on oma kvaliteet, mis sobib millekski ja millekski muuks jälle ei sobi. Kuid astroloogia ei ole ainult ennustamine. Kindlasti üllatab paljusid, et enamik astrolooge ei tegele ennustamisega. Astroloogia on maailma mõistmise süsteem, maailma mudel ning see annab võimaluse nii endast kui maailmas toimuvast paremini aru saada.

Nii Terel kui Farmil on üle 150 aasta taha ulatuv ajalugu.

Tallinnas asuv laulukaar on meie rahva ühine pärand, mis on läbi aja erinevaid uuenduskuure läbinud. Viimane neist leidis aset 2019. aastal. 29. septembril üritati me sümbol maha põletada, 3x6 meetrit laulukaart sai põlengus kahjustada.

Eilses Eesti Päevalehes ilmus Ivar Leimuse ja Mati Nuudi artikkel „Müüt 700-aastasest orjapõlvest kuulub ajaloo prügikasti“. Järgnevas toon lugejani ülevaate, kuidas tänases Eesti koolis me oma „orjapõlve“ käsitleme.

Jälle käib tarbetu võitlus varjudega. Muistse vabadusvõitluse järgne aeg ei olnud ka algusotsas roosiline.

| KOLUMN |Üle aastakümnete tegin seda jälle – seisin ajalooõpetajana klassi ees! Tõsi, vaid kolmeks tunniks, aga ikkagi.

92aastane dr Edith Eger viidi 1944. aastal Auschwitzi koonduslaagrisse, kus ta vanemad juba esimesel päeval tapeti. Aastakümneid hiljem jagab ta oma lugu portaalis Daily Mail ja 2017. aastal avaldatud raamatus "The Choice".

Mahlased mustrid ja värsked värvid! Seda moejoonistust tahaks limpsida lusikalt nagu sidrunisorbetti.