Ehkki jüriöö ülestõusule on praegu suunda näitavas Eesti ajaloo akadeemilises ülevaates (selle 2012. aastal ilmunud II köites) pööratud küllalt vähe tähelepanu, on tegemist Eesti ajaloo ühe kesksema sündmusega. Jüriöö ülestõusu võib vaadelda juba üle sajandi varem maha peetud muistse vabadusvõitluse (mille nimetuse või selle tähenduslike nüansside üle võib ironiseerida, kuid sama võib teha asemele pakutava, osalt kattuva, osalt laiema mõistega „Balti ristisõda“) lõppvaatusena. Näiteks saarlaste puhul, kes olid vahepealse sajandi jooksul juba varem vähemalt kahel, võib-olla kolmel korral endilt võõrvõimu ajutiselt heitnud, pole selles kahtlustki.

Miks siis keelata sama harjulastele ja läänlastele? See omakorda tähendab, et selle ajani eksisteeris Muinas-Eesti ühiskonnakorraldus rohkem või vähem varjatult uue läänelikuma struktuuri sees või sellega samal ajal edasi, osa eestlaste ülikkonda oli uude läänimeeste kihti integreeritud, osa mitte, ning uued vaheseinad aina kerkisid.