Valimiste tähtsamad märksõnad

REFORMIERAKONNA SUURVÕIT. Reformierakonna valimisvõit pole iseendast erakordne. Reform võitis parlamendivalimised ka 2015, 2011, 2007. aastal. Viimane kord, kus nad selgelt kaotasid, oli 2003. aastal, mil võitsid Keskerakond ja Res Publica. Kuid 34 kohta parlamendis pole Reform varem kunagi saanud.

Reformierakond sai võidu seitsmes valimisringkonnas 12st ja Keskerakonnale vandus alla vaid viimase tuntud kantsides, kahes Tallinna ringkonnas ja Ida-Virus.

Reformierakonnas oli vahepeal madalseis ja isegi peataolek, kui Taavi Rõivase valitsus lagunes ja tema asemel juhiks valitud Hanno Pevkur erakonnast üle ei käinud. Opositsioonis istumine tekitas parteis pingeid, pikk valitsusaeg oli värskelt meeles. Brüsselist tagasi kutsutud Kaja Kallaselt oodati värskust ja valimisvõidule viimist ning pole kahtlust, et valimistulemus lunastas need ootused kuhjaga.

KALLASTE POLIITIKADÜNASTIA EDUKAS PÕLVKONNAVAHETUS. Siim Kallas, kelle poliitikukarjääris on puudu vaid Eesti riigipea koht, sai presidendivalimiste ebaedu kompensatsiooniks Tallinna kesklinnas 8734 häält ja suhtelises arvestuses riigi kolmanda tulemuse. Tütre sõnul ekspeaminister ja kauane Euroopa Komisjoni asepresident järgmisse valitsusse ei kipu, vaid läheb parlamenti.

Kaja Kallase 20 083 häält Harjumaalt on fenomenaalne, lausa Edgar Savisaare hiilgeaegade klassi häältesaak. Kallasel on kõik eeldused saada Eesti esimeseks naispeaministriks, seda meie iseseisvuse 101. aastal. Et meie president on Kersti Kaljulaid, juhivadki Eestit lähiaastatel tõenäoliselt naised.

KESKERAKONNA SELGE ALLAJÄÄMINE. Peaminister Jüri Ratasel tuli tunnistada, et Keskerakond jääb valimistel teisele kohale. Tsentristid kaotasid võrreldes eelmiste valimistega nii hääli kui ühe parlamendikoha. Oluliseks põhjuseks on suhteliselt madal valimisaktiivsus erakonna võtmepiirkondades. Miks venekeelne valija ei tulnud massiliselt välja oma ammust lemmikparteid toetama, seda hakatakse kahtluseta lähiajal veel klaarima. Ehkki Ida-Virumaal oli Keskerakonna toetus võrreldes võistlejatega konkurentsitu, ei teinud Yana Toom loodetud hiilgetulemust. Kadri Simson jäi Pärnus kaugelt alla Mart Helmele.

Mart Helme

EKRE PEADPÖÖRITAV TÕUS. Küsitlused ennustasid seda ette, kuid suurendada partei häälte osakaalu enam kui kaks korda ja saada seitsme koha asemel 19 on EKRE ja partei juhtfiguuride Mart ja Martin Helme jaoks ikkagi ootamatult suur triumf. Vaadates tulemuste kaarti, suudab EKRE oma retoorikaga kõnetada nii Lääne-Eesti, Kesk_Eesti kui Lõuna-Eesti elanikke, ning võitis seekord valimised Pärnumaal ning Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Kui EKRE ka ei jõua seekord valitsusse, on tegu Eesti poliitikas lähiaastateks väga arvestatava jõuga.

ISAMAA TÕUSMINE TUHAST. Veel mullu sügisel oli Isamaa jõudmine uude parlamenti äärmiselt kahtlane, Kantar Emori küsitlustulemuste andmeil püsis see kuude kaupa valimiskünnise piiril ja käis ära ka allpool seda. Isamaa päästjaks oli ÜRO rändepakt, millele vastu seistes oli erakonnal kasutada oluline hoob – valitsusse kuulumine. Edasi liikus Isamaa tõusvas joones, rõhutades rahvuslikkust ja eestimeelsust ning sisserände vastasust. Justiitsminister Urmas Reinsalu tuli välja erinevate algatustega, mis edastasid valija jaoks neidsamu sõnumeid, ning kokkuvõttes Isamaa küll kaotas võrreldes 2015. aastaga, ent edestas sotse ja pääses kindlalt parlamenti.

SOTSIDE MÕRU KAOTUS. Jevgeni Ossinovski juhitavad sotsid jäid võrreldes eelmise korraga ilma kolmandikust häältest ja kohtadest. See on nende valimiste üks suuremaid kaotusi. Lääne poliitilises traditsioonis on sellise kibeda valimiskaotuse tagajärg esimehe väljavahetamine, ning sotsidel on ilmne aeg hakata uut liidrit otsima.

EESTI 200 JA TEISTE VÄIKEPARTEIDE HÄVING. Uue ja suurte lootustega Eesti 200 napp väljajäämine parlamendist on kahtluseta erakonna jaoks sügav pettumus. Parteil õnnestus kaasata küllalt palju Eestis tuntud inimesi, sh diplomaate, endine suure ajalehe peatoimetaja, äritegelasi ning plaanid poliitikas kaasa lüüa olid tõsised. Valija jaoks ei olnud see kõik aga piisav argument.

Lähiajal on tulemas ka suurem klaarimine selle asjus, kuidas Eesti valimissüsteem jätab kümned tuhanded väiksemaid erakondi toetanud inimesed parlamendis esindajata. Kui lugeda kokku Eesti 200, Roheliste, Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna hääled, pluss üksikkandidaatide hääled, siis võinuks selline jõud olla parlamendis SDE kaaluga tegija. Neli aastat parlamendiesinduseta vastu pidada on iga pisikese partei jaoks sügav katsumus. Esialgne entusiasm asendub masendusega, sest tööd sai tehtud, kuid tulemust pole. Ees on hääbumine, ühinemine või aastatepikkune virelemine.

E-HÄÄLETUSE KASVAV KAAL. E-häälte otsustav roll Eesti valimistel on üha tõusnud ning seegi kord oli tegu veenva esitusega. Ligi veerand miljonit e-hääletajat on argument omaette. Pole ka ime, et seitse päeva, mil saab e-hääletada ja pabersedeliga eelhääletada, on tegelik valimisperiood ning valimispäevast on saanud pigem järelvalimine neile, kes varem miskipärast ei jõudnud.

Interaktiivne kaart: kelle poolt hääletasid inimesed Sinu tänavas, alevikus, külas?


Jagasime Eesti 451 osaks valimisjaoskondade piiride järgi ja värvisime igaühe seda tooni, milline partei tollel alal kõige rohkem hääli kogus. Mida võimsam ülekaal järgneva erakonna ees, seda tumedam sai ka vastav värv - Reformierakonna kollane, Keskerakonna roheline, EKRE hall-must, Isamaa sinine või sotside punane. Kliki kaardil ja uuri lähemalt!

Suur pilt. 451 jaoskonnast sai Reformierakond kõige rohkem hääli 211 alal, EKRE 107, Keskerakond 106, Isamaa 17, sotsid kuues ja Eesti 200 ühes. Kolmes jaoskonnas kogusid kaks edukamat erakonda täpselt ühepalju hääli, kusjuures kõigis kolmes oli üks "viigi" osaline EKRE.

Reformierakonna edu võti. Kaardilt joonistub väga selgelt välja Reformierakonna võidu suur võti - Tallinna ümbruse lähivallad on värvunud ühtlaselt mitte lihtsalt kollaseks, vaid tumekollaseks. Rae vallas oli näiteks piirkondi, kus Reformierakonna poolt hääletas üle 50 protsendi valijatest ning paremuselt järgmine erakond kogus kõigest 10 protsenti häältest. Sarnast ülemvõimu näitas Reformierakond ka oma traditsioonilises kantsis Tartus.

EKRE suured alad. Väärib tähelepanu, kuivõrd suured maa-alad - tõsi, hõredama asustusega - on Eestimaal, kus suurem osa hääletajad on eelistanud EKRE-t. Ruutkilomeetrites mõõtes on see ala hoomatavalt suurem kui näiteks Keskerakonnal. Kõige ülekaalukamaid EKRE toetajate piirkondi leiab Lääne-Nigula, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Räpina vallas.

Keskerakond ja vene hääled. Kõige võimsamalt ühe erakonna "kindas" olevad piirkonnad on traditsiooniliselt Keskerakonna-meelsed alad, kus domineerivad venekeelsed valijad - Tallinnas Lasnamäel (seal leidub isegi ala, kus Keskerakond on kogunu 72 protsenti häältest!), Põhja-Tallinnas ja osaliselt Haaberstis, samuti Paldiskis ning Ida-Virumaal, eriti Narvas. Aga ka... Saaremaal Sõrve sääres!

Siin nad on, meie 101 uut esindajat!


Kuni osa valitutest siirdumas ministriteks ja asendusliikmed lisandumata, näeb meie uus riigikogu välja selline:

TERE TULEMAST! Uute riigikokku tulijate seast võib leida näiteks olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi Reformierakonnast; Keskerakonnas viimaste aastatega mõju kasvatanud Raimond Kaljulaidi; rohkelt EKRE liikmeid eesotsas kolonelleitnant Leo Kunnase, endise ajakirjaniku Urmas Reitelmanni ja Sinise Äratuse skandaalse eestvedaja Ruuben Kaalepiga; Isamaa ridadest näitlejad Raivo E. Tamme ja Üllar Saaremäe.

HEAD AEGA! Ilmselt legendaarseim parlamendist väljajääja on alates 1992. aastast kõikides riigikogu koosseisudes esindatud olnud Eiki Nestor. Kogu valimisõhtu sai närviliselt küüsi närida viimastel nädalatel plagiaadisüüdistusega võidelnud Rainer Vakra, Nestori erakonnakaaslane sotside seas. Saanud 1439 häält nelja aasta taguse 4132 hääle asemel, jääb ta riigikogust välja. Parlamenti ei pääsenud ka ühe valimiste-eelse suurema skandaali peaosaline Indrek Tarand. Samuti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Isamaa leerist ei osutunud valitud näiteks rahandusminister Toomas Tõniste, keskkonnaminister Siim Kiisler, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja teenekas Marko Pomerants. Nimekatest keskerakondlastest jäid parlamendist välja riigihalduse minister Janek Mäggi, Oudekki Loone, aga ka värvikas trio Heimar Lenk, Viktor Vassiljev ja Märt Sults.

Millised on kõige tõenäolisemad uued valitsused?


Eesti üks kogenumaid poliitikaajakirjanikke Argo Ideon hindab, millised koalitsioonid võiks värskelt sündinud riigikogu kohtade jaotuse põhjal tõenäolised olla. On olemas ka väike võimalus, et Kaja Kallas ei saa peaministriks, ent selleks peaksid omavahel kokkuleppe tegema Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Kõige tõenäolisem on siiski Reformierakonna "vana hea" kolmikliit koos Isamaa ja sotsidsega. Seda on ka Kaja Kallas jõudnud nimetada oma esimeseks eelistuseks.

Kaks peaministrikandidaati said valimisõhtu lõpetuseks rõõmustada - üks tegi seda malbelt naeratades, teine märksa bravuurikamalt. Ehk siis Kaja Kallas, valimiste selge võitja nii individuaalselt 20 083 häälega kui Reformierakonna triumfini viijana. Ning Mart Helme, kelle kes tegi elu parima valimistulemuse, kogudes Pärnumaal 9170 valija toetuse. Selle valguses panid 9710 häält Harju- ja Raplamaal vahetuses konkurentsis Kaja Kallase peaminister Jüri Ratase ilmselt nina krimpsutama. Ülejäänud parteijuhid, sealhulgas Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder mängivad mitu astet madalamas liigas.

Kes on Eesti järgmine peaminister? Suure tõenäosusega Kaja Kallas, ent ka Jüri Ratas lubas Keskerakonna valimispeol laval kõneledes, et teeb kõik viimaks Keskerakonda valitsusse. Vaata lähemalt, millised on Kaja Kallase ja Jüri Ratase senine elulugu ja häältesaagid valmistel ning kuidas hindasid nende isikuomadusi enne valimisi Turu-uuringute ASi küsitluses osalenud vastajad.

Huvitav fakt. Peaministrikandidaatide omaduste küsitluses hindasid vastajat Kaja Kallasel vaid kaht omadust Jüri Ratasest tugevamaks - "tark, laialdaste teadmistega" ning "toetav avatud ühiskonda, Eesti avatust maailmale".

Valimiste võitja Kaja Kallase kõne Reformierakonna peol oli lühem kui Jüri Ratase sõnavõtt vastaval Keskerakonna või Mart Helme oma EKRE üritusel. Pisut ettevaatlik ja tagasihoidlik, ehk isegi kohmetu, lubas Kallas endale siiski ka ühe jõulisema torke praeguse valitsuse suunas, kui ütles, et nüüd hakkab töö, et "hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema".

Peaminister Jüri Ratas pidi Saku Suurhallis ette võtma tõsisema kõne, kui ta ilmselt oleks soovinud. Ratas lubas ühest küljest teha tõsise analüüsi, miks jäädi Reformierakonnast niivõrd kaugele. Aga ka seda, et teeb kõik, et Keskerakond oleks järgmises valitsuses.

Mida ta selle all täpsemalt mõtleb? Mõtleb ta koalitsiooni kokkupanekule EKRE ja Isamaaga? Või on ta valmis olema "tavaline minister" Kaja Kallase valitsuses? Delfi valimiste-eelses tööintervjuus ta sellist võimalust ei tunnistanud.

EKRE juhi Mart Helme peokõne oli kolmest liidrist ülekaalukalt bravuurikam, edastades selge sõnumi, et ei Reformierakonnal ega Keskerakonnal ole lihtne EKRE-t enda valitsusse meelitada, sest läbirääkimistel oma olulistes põhimõtetes kompromisse ei kavatseta teha.

Enamgi veel. Helme rõhutas korduvalt, et nüüd "loeb Eestis see, mida arvab EKRE, mitte Reformierakond või Keskerakond".

Riigikogu valimiste ajaloo kõrgemate häältesaakide esikolmikusse jäid tänavuste valimiste järel kpll püsima Edgar Savisaare 2011. ja 2015. ning Andrus Ansipi 2007. aasta valimiste tulemused, kuid TOP10-sse lisandus siiski kaks uut nime.

Esimene oli loomulikult Kaja Kallas, kellest sai läbi aegade neljas poliitik, kes riigikogu valimistel kogunud üle 20 000 hääle. Teine uus tulija TOP10-s on Mihhail Kõlvart, kellest sai omakorda riigikogu valimiste ajaloos tugevaima tulemuse teinud keskerakondlane, kelle nimi pole Edgar Savisaar.

Liigu hiirega paremale, et vaadata lähemalt!

Olgu riigikogu või kohalikud valimised, alates e-hääletamise stardist 2007. aastal on tulemuste jälgimised Eestis käinud väga sarnase mustri järgi - pisut pärast kella 20 avaldatakse e-hääletuse tulemused, mille põhjal troonib Reformierakond teistest mitu korrust kõrgemal. Õhtu jooksul vähendab Keskerakond aina vahet, aga mitte piisavalt.

Tänavu alustati kella 20.30 paiku seisult 40:23 Reformierakonna kasuks. Varasematele tulemustele tuginedes ennustas Delfi ja Eesti Päevalehe andmeanalüütik Priit Pärnapuu sel hetkel lõpptulemueks 30:27 Reformierakonna kasuks. Lõpuks osutus oravate ülekaal aga veelgi võimsamaks.

2015. aasta valimistega võrreldes kaotas kõige suurema portsu hääli toonane peaminister ja Reformierakonna juht Taavi Rõivas, kes seekordsetel valimistel oli "pagendatud" Harju- ja Raplamaa asemel kandideerima Lääne-Virumaale. Riigikokku pääsemiseks sellest siiski piisas.

Kõige rohkem kasvatas häältesaaki juba eelmistel kohalikel valimistel võimsa tulemuse teinud Mihhail Kõlvart. Samas neljakordistas oma häältesaagi Tartus tselluloositehase vastase võitluse eestvedaja Urmas Klaas ning 25-kordistas nelja aasta taguse tulemuse vahepeal Tallinna linnapeaks saanud Taavi Aas.

Aasta oli 2009, kui Indrek Tarand niiöelda protestikandidaadina tegi Euroopa Parlamendi valimistel ajalugu enam kui 100 000 hääle kogumisega. Viis aastat hiljem polnud "protestiefekt" enam nii võimas, ent piisav europarlamendis jätkamiseks. Europarlamendi ja riigikogu valimiste hääletustulemust pole mõistlik üks ühele võrrelda, ent Tarandi seekordsete pingutuste eesmärk oli kindlasti kõrgem kui saadud 1057 häält.

Peeter Ernitsa jaoks tasus valimiste-eelne hüpe Keskerakonnast EKRE-sse ilmselgelt ära. Nagu ka Lauri Laatsi ja Vadim Belobrovtsevi jaoks juba mõne aasta tagune punase sotside särgi vahetus rohelise Keskerakonna vastu. Küll ei saa sama öelda reformierakondlasena kolme riigikogu koosseisus töötanud, ent oktoobris Keskerakonnaga liitunud Imre Sooääre kohta.

Neil valimistel polnud ühtegi kandidaati, kes poleks saanud vähemalt üht häält. Kui vaadata kõige vähem hääli - üks ühe, üks kahe ja kaks kolm häält - saanuid, hakkab silma, et tänavuste valimiste tagumise neliku moodustavad Vabaerakonna liikmed.

Autorid: Argo Ideon, Tarmo Paju

Graafika: Heleri Kuris, Ats Nukki, Toom Tragel, Mart Nigola

Fotod: Ilmar Saabas, Andres Putting, Rauno Volmar