"
Aeg töötab meie vastu, aga mitte see ei tee mind murelikuks. Mind teeb murelikuks hoopis see, et ohutunne ei ole puudutanud rahvast. Meie väheste ajavarude, majandusvarude ja inimvarude juures tuleb eesmärgid määratleda selgesti, kõneleda otsekoheselt ja tegutseda külmavereliselt."
Lennart Georg Meri (Ajalehes Postimees, 1996)
SissejuhatusI TööturgII Riigi majandusarengIII MaksudIV Haridus
3. märtsil 2019 valitakse Eestis Riigikogu. Lisaks isikutele valitakse seal ka programme, mille alusel sünnib koalitsioonilepe. Selle leppe põhjal tehakse järgnevateks aastateks otsused, mis mõjutavad meie kõigi elu ja mitte üksnes 2023. aasta valimisteni, vaid märksa kauem.
See on põhjus, miks tööandjad sõnastavad ka 2018. aastal oma manifesti.
Me tahame öelda kõigile Eesti tööandjatele, mis on meie arvates meie ees seisvad põhiküsimused ja ülesanded. Milles peaksime senisest rohkem pingutama?
Me tahame öelda Eesti töötajatele, millele tuleks neil pöörata rohkem tähelepanu selle nimel, et olla tulevikus kõrgelt hinnatud ja saada head palka.
Ja eelkõige tahame öelda poliitikutele, mis on Eesti inimeste heaolu pikaajalise kasvu jaoks kõige tähtsam. Heaolu kasv saab tugineda ainult tugevale majandusele – ühtegi teist viisi pole. Kui majandusel ei lähe hästi, ei saa suurendada ka kulutusi kultuurile, haridusele, sotsiaalhoolekandele ega tervishoiule. Me ei tea, kuidas edendada Eestis parimal viisil kõiki eluvaldkondi, aga me usume, et teame, kuidas käivad asjad majanduses.
Nende valimiste kõige olulisem küsimus on, kas valime arengu või saavutatu hoidmise. Seda küsimust oleme küsinud eri sõnastuses korduvalt.
Meie arvates on need kõige tähtsamad küsimused. Seepärast julgustame kõiki manifesti lugejaid küsima neid ka poliitikutelt ning jälgima, kas programmid ja valimisloosungid lubavad arengut või olemasoleva hoidmist.
Kui poliitikud lubavad teile rohkem toetusi ja tasuta asju, siis uskuge – lubajatel puuduvad arengut soodustavad ideed. Teilt ostetakse hääli teie enda raha eest. Riik ei saa teile anda midagi, mida ta pole enne teie käest ära võtnud.
Tööandjate tähtsaimad valikud.
Meie veendumused Eesti majanduskeskkonna kohta
• Meie ühine eesmärk on Eesti inimeste heaolu kestlik kasv, mille ainus allikas on majanduskasv.
• Eesti majanduspoliitika on liberaalne ja ülim väärtus on indiviidi vabadus. Riigi ülesanne on see vabadus kindlustada, sekkudes ettevõtlusse nii vähe kui võimalik.
• Eesti on õhuke riik – väike, aga tegus. Selle alus on arusaam, et koos vabadusega on indiviidil ka vastutus oma elu ja valikute eest. Eesti maksukoormus jääb alla 35%.
• Eesti majandus-, maksu- ja õiguskeskkond on lihtne, selge, ennustatav ja usaldusväärne.
• Eesti on avatud riik. Oleme avatud uutele ideedele ja inimestele ning uuele tehnoloogiale.
• Eesti on Euroopa erksaim riik. Selle alus on tõhus ja usaldav koostöö. Meie asjaajamine on kiire, sisuline ja bürokraatiavaba.
Heaolu kasv kui eesmärk
Eesti tööandjad edendavad siinset elu. Sama teevad iga päev ka meie õpetajad, arstid, riigiametnikud ja teised, kes peavad Eestit oma koduks. Me tunneme vastutust. Me anname endale aru, et Eesti riigi kestmine ja õitseng on ka meie õlgadel. Ilma ettevõtjateta poleks Eesti riiki, ilma Eesti riigita poleks Eesti ettevõtlust.
Meie peaeesmärk on Eesti inimeste heaolu kestlik kasv. See saab põhineda ainult majanduse arengul ja õigusriigil.
Keskpunktis peab olema inimene, meie kalleim vara
Eesti suurim väärtus on meie inimene.
Peame seadma oma rahvaarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust ülimuslikuks. Ka valitsuse juures 2015.–2016. aastal koos käinud majandusarengu töögrupp leidis, et just tööjõu ja tootlikkuse kasv on see, millest sõltub Eesti areng kõige rohkem.
Iseseisvus ja vabadus tähendab vastutust. Mitte kõik ei suuda seda vastutust ühtmoodi kanda ja arenguga kaasa minna. Neile tuleb abiks olla.
Riik ei jäta kedagi maha, aga ta ei tohi soodustada ka õpitud abituse teket. Meil on vaesust rohkem, kui me seda näeme või näha tahaksime. Me ei tohi jätta teel maha väetimaid ega neid, kes ei saa ise hakkama, kuid me ei tohi ka kujundada oma riigist abituse õppimise meistriklassi. Eesti töötava rahva loodavat rikkust ei tohi jagada vaesuse likvideerimise sildi all laiali poliitikute lemmikrühmadele.
Inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest. Peame suunama oma parimad ressursid uue aja ja muutuva majandusega kohanemisse, õppimisse ja arengusse. Riik ja tööandjad peavad inimesi selles toetama nii nõu kui ka jõuga, kuid suurim vastutus muutuse eest lasub töötajatel endil.
Peame valima, kas minna kaasa lühiajalisuse populismiga või peatuda, mõelda ja teha otsused kaugemat tulevikku silmas pidades. Riigi vaade peab olema neljakümne, mitte nelja aasta pikkune.
Tänavuste juubelipidustuste hoos ei tohi me jätta oma lastele üle jõu tarbimisest tekkinud võlgades riiki kui koristamata peolauda.
Eesti majanduspoliitika on liberaalne ja selle ülim väärtus on indiviidi vabadus. Riigi ülesanne on see vabadus tagada, sekkudes inimeste ellu ja ettevõtlusse nii vähe kui võimalik.
Ettevõtjatele peab jääma ettevõtlusvabadus ja inimestele nende isiklik vabadus. Siiski hakkab Eestis vabaduse ja vastutuse riik asenduma nii-öelda lasteaiariigiga. Seepärast tuleb iga kord, kui kaalutakse riigi sekkumist, teha selle põhjendamiseks enne süvaanalüüs, vastates selgelt küsimusele, mis saab siis, kui riik ei sekku.
Tulevikku vaatav riik ja vastutustundlik juhtimine
Eesti on avatud riik. Oleme avatud uutele ideedele ja inimestele ning uuele tehnoloogiale. Meil on valida, kas suunata oma ühised ressursid olevikku või tulevikku. Peame rohkem panustama noortesse ning looma neile parimad tingimused loomiseks ja tegutsemiseks. Iga lastesse ja noortesse investeeritud euro toob meile tagasi rohkem kui kunagi varem. Maailmamajanduse muutlikkuse ja ettearvamatuse vastu kaitsevad meid kõige parimini meie haritud ja nutikad inimesed ning riigi võime reageerida kiiresti ja targalt.
Eesti majandus-, maksu- ja õiguskeskkond on lihtne, selge, ennustatav ja usaldusväärne. Ettevõtjad ja töötajad maksavad makse. Nende jagamine on poliitikutele ja riigiametnikele antud volitus, mitte iseenesestmõistetav õigus. See on volitus jagada meie ühist raha kestlikult ja vastutustundlikult.
Eesti elanikke jääb vähemaks, sealhulgas on üha vähem tööinimesi, kes peavad ülal järjest raskemat riiki. Oma eelmises manifestis rõhutasime riigireformi vajalikkust. Vahepeal on Eesti teinud sel alal suure sammu edasi, alustades muudatusi haldusterritoriaalsest reformist. Nüüd tuleb edasi minna ja järjekindlalt vähendada selle koorma raskust, mida kannavad tööinimesed maksudena.
Riigijuhid peavad andma endale aru oma vastutusest rahva ees: kui tegeleda paljude vähetähtsate asjadega, kaotavad nad aega ja ressursse ning oluline jääb tegemata.
Aeg on muutuda
Eesti on Euroopa erksaim riik. Selle alus on tõhus ja usaldav koostöö. Meie asjaajamine on kiire, sisuline ja bürokraatiavaba.
Paraku on see soovmõtlemine. Eesti ei ole veel ergas, tõhus ega usaldav, aga meil on kõik eelised ja põhjused selle poole pürgida. Meid takistab üksnes mugavus, vahel ka ükskõiksus.
I TÖÖTURG
SissejuhatusI TööturgII Riigi majandusarengIII MaksudIV Haridus
1. Suurendada tööturu pakkumist
Eestis oli 2018. aasta algul 20–64-aastaste elanike tööhõivemäär üle 79%, (Euroopa 28 liikmesriigi keskmine 72,9%). Tööandjatel on üha raskem leida vabadele töökohtadele sobivaid inimesi. Spetsialistide puudus on olnud juba aastaid meie majandusarengu põhitakistus. Lahendust ei ole näha ka sündimusest: suundumus tüürib pigem selle poole, et 20 aasta pärast on tööealiste elanike puudujääk veel viiendiku võrra suurem. Praeguse kolme tööealise elaniku asemel on aastaks 2040 iga pensioniealise elaniku kohta ainult kaks ja aastaks 2060 koguni vaid 1,5 tööealist elanikku. Kõikjal maailmas otsitakse leevendust välisspetsialistidest, kuid ka selles aspektis ei ole Eesti olukord kiita. Maailma majandusfoorumi 2017.–2018. aasta globaalse konkurentsivõime edetabeli põhjal on see üks Eesti kõige nõrgemaid külgi.
2. Paindlikumate töösuhete võimaldamine
Tööõiguse korraldus on Eestis üks Euroopa Liidu mõistlikumaid. Suuresti on just paindlikkus võimaldanud meil jätta eelmise majanduslanguse ruttu selja taha ja hoida püsivalt suurt hõivet. Et aga töösuhted ja töötamise mudelid muutuvad praegu kiiresti, on Eesti tööõigus ajale jalgu jäänud. Vananev rahvastik, hoogsalt arenev tehnoloogia ning paindlike töövormide ja mikroettevõtluse osakaalu suurenemine eeldavad veel paindlikumat tööõigust. See on ühtlasi üks osa tööjõupuuduse probleemi lahendusest.
3. Tervema töökeskkonna loomine
Järjest kasvava tööjõupuuduse tõttu on tähtis, et töötajad oleksid terved ja haiguspäevade arv püsiks võimalikult väike. Sellele aitab kaasa tervist toetav töökeskkond ja tööturu osaliste suurem panustamine töötaja tervisesse. Peale ohutu töökeskkonna on olulised ka suhted töökohas – 99% töötajatest peab head läbisaamist oma vahetu juhiga oluliseks.
2017. aastal deklareeris töötajate tervisekulude hüvitamist 5 mln € eest ja maksis nendelt tööjõumakse vaid 1200 tööandjat. Töötervishoiu arstlikule kontrollile kulutati aasta varem 18,5 mln €. Arvestades järjest suurenevat tööjõupuudust on oluline, et töötajad oleksid terved ja haiguspäevade arv oleks võimalikult väike. Sellele aitab kaasa tervislik töökeskkond ning tööturu osapoolte suurem panus töötaja tervisesse. Lisaks ohutule töökeskkonnale on olulised ka suhted töökohas. Enamik töötajaid Eestis on üldiselt rahul võimalusega ettevõtte tegemistes kaasa rääkida. Statistikaameti 2015. aasta küsimustiku andmetel pidas uuringus osalenud töötajatest 99% suhet vahetu juhiga oluliseks, sh 72% väga oluliseks.
Hea kommunikatsioon tööandjate ja töötajate vahel aitab vältida konflikte, tõsta töötajate motivatsiooni ning panustada rohkem töö tegemisse.
Tööandjate ettepanekud tööturu edendamise kohta
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust tööturu muudatuste ettepanekute kohta faktilehelt
1.
On üha selgem, kui vajalik on leida rakendust nii Eesti eakatele kui ka vähenenud töövõimega elanikele. Kaugema tuleviku nimel tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka sündimusele ja perepoliitikale. Avaliku sektori töötajad on hea kvalifikatsiooniga, kuid neid on liiga palju: 133 000 inimest ehk ligikaudu 21% töötajaskonnast.
Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb kasutada kogu Eesti töövõime potentsiaali.
Ettepanek tööandjatele
Kohandage töökohti eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele. Muu maailma kogemuse järgi annab see riigi majanduse arengu seisukohast häid tulemusi ja aitab inimestel tunda end väärtuslikuna.
Ettepanek töötajatele
Osalege täiendus- ja ümberõppes, sest ainult see aitab püsida konkurentsivõimelisena ka eakana. Alustage kohe!
Ettepanekud riigile
• Kuulata rahvastikupoliitika otsuseid tehes teadlaste soovitusi ja järgida teiste riikide edukaid praktikaid, mitte olla kinni iganenud põhimõtetes;
• vaadata üle otsused tööturu- ja sotsiaaltoetuste ning sotsiaalkaitse kohta. Need ei tohi sisaldada passiivsust soodustavaid tegureid;
• vähendada avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul 3000 võrra aastas. Nii vabaneb tööjõudu erasektori jaoks, kelle roll avalike teenuste pakkumisel võiks samuti suureneda.
2.
Välistööjõu kohta on avalikkusel vähe teadmisi ja palju hirme ning riik on näidanud ennast selles valdkonnas otsustusvõimetuna. Seetõttu kasvab ebaseaduslikult töötavate ja nende välismaalaste hulk, kelle eest makstavad tööjõumaksud ei laeku Eestisse.
Ettepanekud riigile
• Kujundada Eestist talentide tõmbekeskus – pingutagem üheskoos selle nimel, et nad tuleksid just siia;
• kaotada spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende Eestis ametlikult töötamist.
3.
Eestis räägitakse palju palgalõhest, kuid tegelikult on tööturg vanuse ja rahvuse alusel segregeerunud. See vähendab paljude inimeste võimalusi osaleda töö- ja ühiskonnaelus.
Ettepanek tööandjatele
Toetage mitte-eestlaste lõimimist Eesti ellu nii palju kui võimalik, sest see vähendab ühiskonnas hirme ja soodustab paremat töösooritust. Eestis on juba hulk tööandjaid, kellelt eeskuju võtta.
Ettepanek riigile
Pärast 27 iseseisvusaastat on aeg minna üle ühtsele Eesti koolile, mitte pidada ülal rööpseid eri keeltes koolisüsteeme.
4.
Vaja on jätkata tööõiguse paindlikkuse suurendamist, sest seda ootavad nii töötajad kui ka tööandjad.
Ettepanek tööandjatele
Pakkuge töötajatele rohkem ja paindlikumaid töövõimalusi. Arvestage töötajate vajadustega, sest ka tööandja peab olema paindlikum. Selle poole liigub kogu maailm.
Ettepanek riigile
Võimaldada töölepingutes määratleda töökoormus vahemikuna, et soosida paremat hõivet, eriti osakoormusega tööd. Tähtajalise töölepingu sõlmimine tuleb muuta paindlikumaks.
5.
Et inimesed saavutaksid tööl paremaid tulemusi, oleksid vähem haiged ja püsiksid kauem tööl, tuleb nende tervise eest hoolt kanda. Lisandunud väärtuse, maksutulu ja sissetulekute vähenemise läbi kaotab igast haiguspäevast nii töötaja, tööandja kui ka riik.
Ettepanek tööandjatele
Panustage oma töötajate tervisesse sportimisvõimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja vajaduse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. See tasub end ära.
Ettepanek töötajatele
Teie tervis on teie kalleim vara, hoolitsege selle eest. Oma tervise hoidmise, sealhulgas tööl ohutusnõuete täitmise eest vastutate ennekõike teie ise, mitte riik ega tööandja.
Ettepanek riigile
Mitte karistada maksudega tööandjaid, kes panustavad oma töötajate tervisesse.
Töötajate ajutine eemal viibimine töölt on kahjulik kõigile osapooltele.
6.
Eestis on vähe streike, sest üldjuhul ei peeta neid probleemide lahendamise edasiviivaks viisiks. Töötülisid siiski jätkub, nagu ka juhtumeid, kui töötajad on lahkunud töölt kehva juhi pärast.
Ettepanek tööandjatele
Parandage ja mõtestage oma ettevõtte juhtimiskvaliteeti. See on kõikide Eesti oluliste valdkondade juhtide suur ülesanne (allikas: majandusarengu töögrupi raport 2016).
II RIIGI MAJANDUSARENG
SissejuhatusI TööturgII Riigi majandusarengIII MaksudIV Haridus
1. Eesti vajab majandusarengut pikaajaliselt soodustavat keskkonda
Hoolimata poliitikute ja ministeeriumide kõlavatest eesmärkidest ja sõnavõttudest hakkab Eesti muutuma oma seaduste ja eeskirjadega ettevõtjale üha ahistavamaks. Seadusloome on tihti pealiskaudne ja arusaamatu. Riiki juhitakse nelja-aastaste tsüklitena.
2. Tootlikkuse kasvatamine on meie ettevõtlussektori võtmeküsimus
Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse vähe. Ettevõtlussektori selle valdkonna kulutuste suhe SKP-sse on kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
3. Riigi osakaalu majanduses tuleb vähendada
Riigiettevõtlus kipub vohama: 2017. aastal kuulus riigile või kohalikule omavalitsusele 250 ettevõtet. Tegevusalati oli riigi omandis suurim osakaal elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonna ettevõtteist (ligikaudu 20% kõigist tegevusala ettevõtetest).
Lisaks osutab riik ise teenuseid, mida ta võiks tellida erasektorilt ja sekkub turu toimimisse liigse regulatsiooniga. Osa tasulisi teenuseid kultuuri ja ühistranspordi valdkonnas doteerib riik lisaks maksumaksja rahast. Nii ei lase riik kasvada vaba turumajanduse tingimustes nende teenuseosutajate konkurentsivõimel piisavale tasemele selleks, et nad tuleksid toime iseseisvalt.
Tööandjate ettepanekud majanduse arendamise kohta
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust majandusarengu ettepanekute kohta faktilehelt
1.
Lõppeval valitsemisperioodil on riigireform saanud haldusterritoriaalse reformiga hea alguse. Riigi toimimise revisjoni tuleb põhjalikult jätkata: kuni 25% võrra tuleb vähendada seadusloome ja eeskirjade mahtu, kaotada tuleb dubleerimised ning avalike teenuste vajalikkus ja toimeprotsessid tuleb kriitiliselt üle vaadata.
Ettepanekud riigile
• Leppida kokku riigireformi pikaajalisemas sisus, eesmärkides ja ajakavas;
• vähendada avaliku sektori poolt pakutavate teenuste hulka ning selle kaudu avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul vähemalt 3000 inimese võrra aastas; mõõta ja avaldada tulemust kord aastas.
Ettepanek Riigikogule
Mitte võtta eelnõusid menetlusse ilma väljatöötamiskavatsuse, põhjaliku mõjuanalüüsi ja partnerite kokkuleppeta.
2.
Meie hinnangul on Eesti avatus maailmale arengu üks peaküsimus: peame olema avatud uutele inimestele, lahendustele ja kapitalile. Meie hinnangul on tähtis siduda Eesti uute ühenduste abil kaupade liikumise maailmaga. Selleks tuleb luua rahvusvahelised raudtee-, maantee- ja tunneliühendused. Samuti peame investeerima rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisse, vältides seniseid eksimusi.
Peame olema avatud ja ühendatud maailmaga, muidu meie areng peatub.
Ettepanek riigile
Pidada suure lisandväärtusega ettevõtete investeeringute mahu kasvatamist esmatähtsaks nii valitsuse kui ka omavalitsuste jaoks. Anda valitsusasutustele ja omavalitsustele suuremad õigused teha investeeringuid meelitavaid otsuseid.
3.
Riigi osalus ettevõtluses on põhjendatud ainult siis, kui ta investeerib ettevõtlust soodustavasse taristusse, või siis, kui erasektor ei tule ettevõtlusega üksi toime.
Ettepanek riigile
Jätkata erastamist ja avalike teenuste erasektorile üleandmist.
4.
Eestis ei ole palju loodusvarasid, kuid siin on olemas märkimisväärne inim- ja andmevara. Kõik varad tuleks võtta võimalikult säästlikult Eesti-siseselt riigi arengu huvides kasutusele, mitte müüa neid odavalt toormaterjalina välismaale. Ka Eesti looduse ja maavarade pime konserveerimine ei lisa ühiskonnale väärtust. Meil on võimalus püüelda ressursside oskusliku kasutamise ja keskkonnasäästlike lahenduste otsimise abil maailma tippu.
Ettepanek tööandjatele
Pingutage üha rohkem selle nimel, et luua kodumaisel ressursil põhinevas tööstuses lisandväärtust ja suurendada keskkonnasäästu.
Ettepanek riigile
Panustada ressursside oskusliku kasutamise nimel teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse, sest Eesti varasid tuleb uurida ja kasutada uuenduslikult ja säästlikult.
5.
Digiteerimine on olnud Eesti üks rahvusvahelisi kaubamärke. Meid tuntakse selle järgi, ometi on avalikus sektoris veel palju kasutamata võimalusi, vajame pikema vaatega strateegiat. Ka erasektoris paistab Eesti silma ebaühtlase arenguga ja Euroopa keskmisega võrreldes ei ole olukord hea. Eesti kui väheneva tööjõuga riik, kes on juba saanud maitsta digiteerimise magusaid vilju, peab infotehnoloogia valdkonnas hoo uuesti üles võtma.
Uus majandus vajab enam neid, kes oskavad uue põlvkonna masinaid juhtida või valdavad IT-süsteeme.
Ettepanek tööandjatele
Digiteerige ja automatiseerige äriprotsessid üle väärtusahelate kõikjal, kus saate.
Ettepanek töötajatele, sh tulevastele
Õppige infotehnoloogiaga seotud erialasid. Igaüks ei pea olema itimees, kuid digioskused on tulevikus enamasti elementaarne eeldus paljudel nõutud töökohtadel.
Ettepanek riigile
Andmeanalüüsi ja tehisintellekti kiire kasutuselevõtt on möödapääsmatu. Selle abil saab vabastada tööjõudu ja parandada avalike teenuste kvaliteeti. Riik ise ei peaks olema mitte Eesti suurim IT-ettevõte, vaid tark tellija.
6.
Teadus- ja arendustegevuse edendamine ning nende kahe valdkonna parem lõimimine on Eestis jäänud paljuski tühjadeks sõnadeks. „Eesti võimekus investeerida T&A mahtu, võrreldes arenenud suurte riikidega, ei ole võrreldav, seega Eesti T&A kulutused peaksid olema rakenduslikkuse kesksed, siin saaksime olla eesrinnas, seda toetab ka Eesti e-riigi imago,“ ütleb Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioonidokument „Infoühiskonna visioon ja elluviimise meetmed“.
Ettepanek tööandjatele
Eesmärgistage oma ettevõtete arendustegevus ja panustage sellesse märksa rohkem kui seni.
Ettepanek riigile
Leppida erakonnaüleselt kokku, et riik suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist kolme aasta jooksul 1%-ni SKT-st ning edaspidi hoiab seda taset. Lisanduv raha suunata ainult neisse valdkondadesse, mis toetavad eelkõige Eesti majanduse ja ühiskonna arengut.
7.
Investorid, kes loovad uusi töökohti, vajavad selget sõnumit, et riik väärtustab nende investeeringuid Eestisse. Viimaste aastate suundumused on näidanud vastupidist: investeeringuid teha on üha keerulisem. Pidevalt muutuv õiguskeskkond pärsib investeerimist. Eestisse investeeritakse järjest vähem.
Ettepanek riigile
Väärtustage enam töökohti loovaid investoreid, andke neile selge sõnum, et nad on oodatud. Ühtlustage sõnumid ja eesmärgid ministeeriumide ja ametkondade üleselt.
III MAKSUD
SissejuhatusI TööturgII Riigi majandusarengIII MaksudIV Haridus
1. Maksud peavad toetama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja arengut
Eesti üldine maksukoormus (2017. a 34,7% SKP-st) pole võrreldes Euroopaga väga kõrge, kuid ettevõtted konkureerivad oma tegevusvaldkonnas üleilmsel turul. Maailma majandusfoorumi globaalse konkurentsivõime 2017.–2018. aasta edetabelis asub Eesti 137 riigi hulgas 104. kohal, kui arvestada maksukoormuse näitajat 48,7% ettevõtlussektori kasumist.
Eesti maksud paistavad välisinvestoritele kõrged.
Eesti maksud peaksid olema konkurentsivõimelised ka üksikute maksuliikide lõikes, sest konkureerime riikidega ka väljaspool Euroopa Liitu. Maksupoliitikas ei ole seda alati piisavalt arvesse võetud ja tulemuseks on see, et tarbijate ning investorite raha on liikunud ühes maksudega naaberriikidesse. Välisinvestoreid huvitab aga eelkõige majanduskeskkonna usaldusväärsus ja ennustatavus ning kohaliku tarbija või tootmistegurite olemasolu ja hind tegutsemisriigis. Tootmissisendite osas soovitame seepärast hoida maksukoormust võimalikult madalana. Kuna Eestis maa- ja inimvara napib, on meil mõistlik kujundada maksusüsteemi nii, et see soodustaks alternatiivseid ressursse – innovatsiooni ning investeeringuid. Selleks soovitame ennekõike hoida seni edu toonud lihtsat, proportsionaalset ja ennustatavat maksusüsteemi.
2. Maksude tõstmine tuleb peatada
Viimaste aastate pidevad maksumuudatused on kõigi maksumaksjate seas külvanud segadust ja umbusku riigi suhtes. See on hävitanud moraali ja mõjunud halvasti kogu riigi maksulaekumisele. Maksudega katsetamine tuleb lõpetada.
Ettepanek riigile
Teha konkreetsed vigade parandused ja seejärel analüüsida, kas Eesti maksusüsteem vajab suuri ja ulatuslikke muutusi või mitte.
Maksumuudatuste kiirus ja ettearvamatus on Eesti maksusüsteemi suurim puudus. Justiitsministeeriumi andmetel muudeti 2017. aastal vähemalt korra 56% Eesti seadustest ja 27% seadustest muudeti aasta jooksul 2 või enam korda. 71%-l eelnõudest ei eelnenud väljatöötamiskavatsusi. Väljatöötamiskavatsuste koostamine on samas oluline selleks, et tagada seadusmuudatuste läbimõeldus ja ühiskond oleks kaasatud. Maksupoliitikast on kadunud pikk vaade ja eesmärkide selgus. Olulisi maksumuudatusi on tehtud väga kergekäeliselt. Sellised arengud maksusüsteemis on tekitanud palju ebakindlust. Ebakindlus maksukeskkonnas vähendab selle atraktiivsust investorite silmis, mis omakorda paneb löögi alla majandusarengu ja heaolu kasvu. Järgmisel valitsusel soovitame varuda aega, et rahulikult läbi mõelda, kas Eesti maksusüsteem vajab põhimõttelisemaid muudatusi, arvestades meie tööealise elanikkonna kahanemist, vajadust toetada innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Usaldust suurendab ka huvigruppide senisest parem kaasamine ja analüüsipõhisus seadusandluses.
3. Vastutustundlik ja kestlik eelarvepoliitika
Et vähendada maksude tõstmise vajadust, tuleks aegsasti harjuda kahandama seniseid kulutusi, mis on mõeldud uute kulutuste rahastamiseks. Pidevalt tuleb mõelda, kuidas suurendada tootlikkust, investeeringuid ja eksporti.
Tööandjate ettepanekud maksukorralduse kohta
1.
Eesti paistab silma hea maksudistsipliini ja tõhusa maksuhaldusega. Selle alus on maksu- ja haldussüsteemi lihtsus, selgus ja automatiseeritus ning maksumäärade optimaalne tase. Mõnes valdkonnas on nendest põhimõtetest siiski liiga kaugele kõrvale kaldutud. Soovitame parandada hiljutised möödalaskmised maksupoliitikas.
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust maksupoliitika vigade paranduse olulisusest
Ettepanek riigile
Taastada ühtne tulumaksuvaba miinimum ja langetada aktsiisimäärad sellisele tasemele, et aktsiisikaupu ostetaks taas Eestist, mitte naaberriikidest. Leida lahendusi ka teiste energiakandjatele rakenduvate maksude ja tasude vähendamiseks, kuna need on olulised tootmissisendid.
2.
Sotsiaalmaks on tööandjale suurim riigi loodud takistus töökohtade loomisel. Eriline on Eesti süsteemi puhul asjaolu, et kogu sotsiaalmaksu maksab tööandja. Nagu mujal maailmas, nii on ka Eestis sotsiaalmaksusüsteemi võimalik osati muuta, nii et see kutsuks esile soodsaid struktuurseid muutusi.
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust sotsiaalmaksu miinimumi kehtestamise olulisusest
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust sotsiaalmaksu lae kehtestamise olulisusest
Ettepanekud riigile
• Vähendada sotsiaalmaksumiinimumi selleks, et osakoormusega töötajatel oleks lihtsam tööd saada;
• kehtestada sotsiaalmaksulagi eesmärgiga muuta Eesti tipptalentide jaoks atraktiivsemaks;
• jagada sotsiaalmaksu tasumine töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja netotasu ei väheneks;
• rakendada praktikantide ja õpipoiste töötasule sotsiaalmaksusoodustus, et motiveerida tööandjate ja õppeasutuste koostööd.
3.
Mida rohkem panustavad tööandjad töötajate heaolusse, seda paremad on töösuhted ja õnnelikumad on inimesed. Täna on maksustatud mitmed tööandja kulutused töötajale, mille eesmärk on parandada inimese tervist, mobiilsust, konkurentsivõimet ja leevendada riigieelarve koormust.
Loe Tööandjate põhjalikumat selgitust tervisekulutuste maksuvabastuste olulisuse kohta
Ettepanek riigile
Et suurendada tööandja valmidust ja võimekust investeerida töötajate heaolusse, vabastada tööjõumaksudest tööandja järgmised kulutused:
• õppepuhkuse tasu (soodustab elukestvat õpet);
• kulutused lastehoiule (hõlbustab väikelaste vanemate töötamist);
• kulutused tervisele (aitab vähendada haigestumisi ja soodustab töötajate kiiremat naasmist tööle);
• nn tööandjapension (aitab kaasata vabatahtlikkuse alusel erarahastust pensionisüsteemi, mis on praegu suure eelarvepuudujäägiga).
Seadmete hooldus ei ole riigi poolt maksustatud, kuid töötajate heaolu ja terviseedendus on.
4.
Tänase maksukorraldusega pole kohalikul omavalitsusel mingit motivatsiooni taluda, veel vähem meelitada oma piirkonda suuremaid ettevõtteid. Tihti kaaluvad lisanduvad kohustused ja lisatöö positiivsed tegurid üles.
Ettepanek riigile
Soovitame luua kohalikele omavalitsustele rahalise stiimuli ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks.
5.
Liiga paljud seadusemuudatused on tehtud nii, et ühiskonda neisse pole kaasatud. Peame väga oluliseks mõjuanalüüside jagamist avalikkusega, sest ainult nii on võimalik luua muutuste vastu usaldust.
Ettepanek riigile
Analüüsida kõikide maksumuudatuste mõju nii eelarvele kui ka inimeste ja ettevõtete käitumisele ning avalikustada kõik muudatuste mõjuanalüüsid.
6.
Riigil tuleb valmistuda riigieelarve halvemateks aegadeks. Kui halvemateks aegadeks aegsasti ei valmistuta, võib see kaasa tuua äkilised maksutõusud, avalike teenuste alarahastuse või võimetuse neid teenuseid kestlikult pakkuda.
Ettepanekud riigile
• Luua Euroopa Liidu toetuste vähenemise jaoks strateegia ning valmistuda võimalikuks majanduslanguseks, sh suurendada majanduskasvu harjal reserve ja kasvatada finantsdistsipliini halvemateks aegadeks; teha riigi suuremaid taristuinvesteeringuid siis, kui konjunktuur halveneb;
• koostada iga kümne aasta järel riigieelarve nullbaasilt ehk arvestamata minevikus tehtud kulutustega. Esimese sellise eelarve soovitame koostada järgmise nelja aasta jooksul, aga mitte hiljem kui majanduslanguse ajal.
IV HARIDUS
SissejuhatusI TööturgII Riigi majandusarengIII MaksudIV Haridus
Haridus ja tööturg peavad kokku sobima
Tehnoloogia areng kasvatab maailma inimeste vahelist heaolulõhet: ühele poole jäävad teadmiste ja oskustega, teisele poole ilma nendeta inimesed. Eesti ülim vastutus on tagada noortele võimalus olla heaolupoolel. Seepärast ei ole ühiskonnas tähtsamat valdkonda kui haridus.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kaob Eestis tulevikus 7% praegustest töökohtadest ja ligikaudu kolmandiku laad muutub märkimisväärselt (allikad: OECD Economic Outlook 2018; Kutsekoda 2017).
Eesti töötajate hulgas on endiselt väga suur eri- ja kutsehariduseta inimeste osakaal, täiskasvanute (25−64 a) seas on see 28,5%. Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste elanike osakaal on 10,5% (allikas: Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2017).
Elukestva Õppe Strateegias on võetud eesmärgiks, et põhikoolilõpetajad jagunevad kutse- ja üldkeskhariduse vahel 2020. aastal 35/65, kuid viimasel viiel aastal on kutsehariduses õpinguid jätkanud vaid 25−28% ning üldkeskhariduses 69–70% põhikooli lõpetajatest.
Mida aeg edasi, seda halvemaks muutub erialase hariduse ja oskusteta elanike konkurentsivõime tööjõuturul. Lisaks ei ole tööturu tulevikuvajaduseta erialadel hariduse andmine mitte ainult ühiskonnale kulukas, vaid ka frustreeriv töötajatele, kes on heas usus õppinud. Seepärast on eriti tähtis, et riiklik hariduse tellimine ja rahastamine oleks väga tihedalt seotud tööturu suundumustega.
Hariduse väärtustamine on meie kõige tähtsam kestlikkuse küsimus
Õpetajate keskmine vanus on kõrge (põhikoolis 48 a) ja nende vanusjaotus läheb järjest halvemaks. Paljud neist töötavad osakoormusega mitmes õppeasutuses ja ei suuda anda panust oma töökoha arendustegevusse. Õpetajad ei rakenda uusi õpikäsitusi ning seetõttu ei saavuta koolid õppimises ja õpetamises soovitud muutusi.
Mistahes valdkonna töötajate koolitamine algab kvaliteetsest põhiharidusest, millele panevad aluse õpetajad. Eesti koolides on kriitiline seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. OSKA hariduse ja teaduse valdkonna rakendusuuringu järgi on iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja vähemalt 60-aastane ning füüsikaõpetajatest on selles vanuserühmas juba iga neljas. Ka kutseõppeasutuse õpetajatest on 24% samas vanuserühmas.
Õpetajaamet ei ole piisavalt atraktiivne. Õpetaja töö hindamine ja tasustamine ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele. Kaasava hariduse rakendamine toob kaasa varasemast teistsugused ootused õpetajate kompetentsusele. Me vajame palju säravaid uue põlvkonna õpetajaid.
3. Haridussüsteem peab olema avatud, paindlik ja kohanemisvõimeline
„Tehnoloogiliste muudatuste tõttu vajavad kõigi valdkondade töötajad uusi oskusi, mistõttu tuleb neil õppida kohanema kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga. Erialateadmiste kõrval vajatakse probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemise oskust ning loovust. Valmis tuleb olla elukestvaks õppeks. Kohanema peavad nii haridussüsteem kui ka õppija. Soovitus muuta Eesti haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks ning tööturu vajadusi enam arvestavaks,“ oli kirjas ka Vabariigi Valitsuse juures 2015.–2016. aastal koos käinud majandusarengu töögrupi lõppraportis.
Tööandjate ettepanekud haridusvaldkonna kohta
1.
Pole olemas tasuta haridust, on ainult maksumaksja rahastatud haridus. Seepärast on põhjendatud, et riik tellib haridusasutustelt õpet selles mahus ja neis valdkondades, mida tööturg vajab.
Ettepanekud riigile
• Seada riigi vajadusest lähtuvalt sisse riiklik tellimus kõikidele kooliastmetele. Seejuures arvestada elukestva õppe strateegias seatud eesmärki, et 65% põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid gümnaasiumis ja 35% kutseõppeasutuses;
• kordame oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu.
2.
Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe loomiseks ja praktikasüsteemi arendamiseks on Eestis tehtud palju. Muutused ei tule kergelt, sest osaliste motivatsioon pole selge. Ometi on töökohapõhisel õppel ja praktikal väga suur osa vajalike oskustega töötajate koolitamises.
Ettepanek tööandjatele
Rakendage oma ettevõtetes töökohapõhist õpet sagedamini. Samuti pakkuge senisest rohkem sisulisi, pikaajalisemaid praktikakohti. See aitab muu hulgas leida tulevikuks parimaid töötajaid.
Ettepanek riigile
Toetada tõhusa kutsehariduse arendamiseks vajalikku praktika juhendamist, sh vabastada praktikandile ja õpipoisile makstav töötasu sotsiaalmaksust.
3.
Hariduse (muu hulgas kutsehariduse) rahastamisel on seni olnud ootus tulemusele hägus ja tulemusest sõltub õigupoolest vähe.
Ettepanek riigile
Suurendada kutsehariduse rahastamise mudelis tulemuse osakaalu kolmandikuni. Mida paremini ja tulemuslikumalt õppeasutus õppurite koolitamisel töötab, seda rohkem raha ta riigieelarvest saab.
4.
Eestis on loodud kutseoskuste hindamise ja kutsetunnistuste andmise süsteem. See motiveerib inimesi oma oskusi parandama seda enam, mida rohkem neid tunnistusi hinnatakse.
Ettepanek tööandjatele
Tunnustage kutsetunnistusi laiemalt ja andke töötajatele nende väärtuse kohta selge sõnum.
Ettepanek riigile
Igal juhul säilitada kutsetunnistuste sõltumatu väljaandmine ja süsteemi adekvaatne rahastamine.
5.
Eesti haridussüsteem on justkui mitu erinevat süsteemi. Peame oluliseks paindlikkuse suurendamist, muu hulgas ei tohiks olla hariduslikke tupikteid ega jäiku õppekavu.
Ettepanek riigile
Tagada kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis. Selleks luua kutsekoolide lõpetajaile riiklikult ja kõrgkoolide toetatud süsteem kõrgkoolidesse astumiseks. See muudab kutseõppe atraktiivsemaks ja kasvatab kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.
6.
Tulevikuoskuste õpetamine algab põhikoolis. Soovides suurendada kõrghariduses reaal- ja loodusteaduste, inseneritöö ja tehnoloogiaga seotud erialade osakaalu, tuleb tunduvalt rohkem populariseerida loodus- ja tehnilisi teadusi ning tugevdada nende õpet. Seejuures tuleb tagada heade õpetajate olemasolu.
Ettepanekud riigile
• Suurendada märkimisväärselt ainete vahelist lõimitust;
• lõpetada matemaatika ainekava jaotamine kitsa- ja laiapõhjaliseks;
• tõsta õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele;
• kasvatada nõudlikkust elukestva õppe strateegias kirjeldatud uue õpikäsituse täitmise suhtes, mille keskmes on õppija;
• kui suudame kokku leppida, et kaitsekulutused on Eesti jaoks olulised, peame suutma saavutada ka innovatsiooni ja hariduse tähtsustamiseks kokkuleppe, mis pole erakondlike vaidluste küsimus.
Meil on vaja elurõõmsaid, majanduslikult kindlustatud ja enesekindlaid õpetajaid.
"
Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine."
Lennart Georg Meri
