Rooma paavst Franciscuse külaskäik Eestisse on vaieldamatult ajaloolise kaaluga sündmus. Katoliku kiriku pea ei juhi tänapäeval küll enam armeesid ega otsusta kroonitud peade saatuse üle, nagu tehti sajandeid tagasi. Ent lisaks sellele, et paavst on umbes 300 miljoni eurose aastaeelarvega Vatikani linnriigikese absoluutne valitseja, allub üle maakera tema autoriteedile rohkem kui 400 000 preestrit, 700 000 nunna, 120 000 seminaristidest ja munkadest preestrikandidaati.

Ligi viiendik maailma elanikest on katoliiklased, kelle jaoks on kiriku juhtnööridel perekorralduse, tervishoiu, heategevuse, keskkonnakaitse ja ka poliitika asjus väga suur kaal – isegi, kui nad neid korraldusi alati ei järgi. Kui paavst mis tahes teemal sõna võtab, siis teda kuulatakse. Vähe on poliitikuid, kes ei sooviks temaga kohtuda. Ka Eestis läheb Franciscuse visiit südamesse märksa enamatele inimestele kui siinsed 4500 katoliiklast.

Kiriku sõnul tuleb paavst siia eeskätt selleks, et anda edasi Jumala sõna ja armastust. Teadaolevalt on kirikus praegu aga käimas ka iseseisva Eesti esimese katoliku piiskopi Eduard Profittlichi kanoniseerimisprotsess. Pärast Eesti okupeerimist keeldus Saksa kodanikust piiskop oma koguduse juurest lahkumast, arreteeriti 1941. aasta juunis ja hukkus Siberi laagris enne surmaotsuse täideviimist. Praeguse piiskopi Philippe Jourdani eestvedamisel palvetavad Eesti katoliiklased ja nende sõbrad juba mõnda aega Jumala poole, et märtrina surnud Profittlich õndsaks kuulutataks. Paavsti visiidi valguses paistab selle palve täitumine üsna tõenäoline.

Foto: GeorgeVieiraSilva / Shutterstock.com

Kas teadsid?

Tita Merello Foto: Wikimedia commons

Paavst armastab Argentina kultuuri, eriti tangot, näitlejanna Tita Merello filme ja tantsu nimega milonga. Viimast tantsitakse niimoodi.

Kui tulevane paavst juba vaimulikus seminaris õppis, armus ta nii kõvasti, et kaalus preestrikutsest loobumist ja abielu. Selline mõte aga olevat teda vaevanud kõigest nädala. Või siiski kauem? „Sellistest asjadest räägin ma oma pihiisaga,” ütles paavst seda minevikuseika kommenteerides.

Sageli meenutatakse, et ta on esimene jesuiitide ordu ridadest tõusnud paavst, aga tema suhted orduga olid tegelikult kehvad. 1992. aastal palusid ordu juhid otse, et teisitimõtlejast preester jesuiitide juurde enam jalga ei tõstaks. Ta täitis seda palvet kuni paavstiks saamiseni.

Tema emakeel on itaalia keel, aga ta räägib vabalt ka hispaania ja ladina keelt. Lisaks saksa, prantsuse, inglise ja portugali keelele saab ta aru ka ukraina keelest.

Tema rinnus on alles vaid pool kopsudest. Teine pool opereeriti 21-aastaselt kopsupõletiku tõttu välja. Pärast seda pole ta tõsiselt haige olnud.

Paavst vestleb San Lorenzo klubi juhi Matias Lammensiga. Foto: AP

Ta oskab hinnata jalgpalli. Paavsti lemmikmeeskond on San Lorenzo de Almagro, mis mängib Argentina esiliigas.

Franciscus on 266. Rooma paavst ja 8. Vatikani riigipea.

Ta on sündinud 17. detsembril ja seega tähtkuju järgi Ambur. Mulluses jutluses hoiatas paavst, et kui inimesed loodavad Issanda asemel horoskoopidele ja ennustajatele, toob see ainult hukatust. Selline skeptilisus on Amburitele väga tüüpiline.

Bergoglio 36-aastaselt Foto: AFP

Franciscus – teistmoodi paavst

Paavst Franciscus on pärit Argentinast, sünninimega Jorge Mario Bergoglio. Detsembris saab ta 82-aastaseks. Tema vanemad olid Mussolini eest põgenenud Itaalia immigrandid. Nooruses töötas ta keemialaborandina, koristaja ja ööklubi turvamehena. 23-aastasena andis ta vaimulikutõotuse ja sai jesuiitide ordu liikmeks.

Ta on esimene Ameerika paavst ja üldse esimene mitteeurooplasest paavst ligi 1300 aasta jooksul. Eelkäijatega võrreldes pöörab ta märksa enam tähelepanu vaeste abistamisele ja keskkonnakaitsele. Ametisse saades alustas ta Vatikani rahaasjade läbipaistvamaks muutmist ja kaotas töötajatele makstud hiigelpreemiad, suunates selle raha hoopis heategevusse.

Paavst peseb Vatikanis kurjategijate jalgu. Foto: AFP
Paavst Benedictus XVI Foto: Shutterstock.com
Paavsti kodu Foto: Reuters

Eelmine paavst Benedictus eelistas värvikirevaid ametiriideid ja luksuslikke aksessuaare, nii et teda hüüti Prada-paavstiks. Ametisse saades olevat Franciscus öelnud: „Karneval on nüüd läbi.” Ta eelistab kanda lihtsat valget keepi ja odavaid ortopeedilisi jalatseid, käel plastikust Casio kell, rinnal tavaline rauast rist. Sajandeid kasutuses olnud paavstipalee asemel elab ta kahetoalises korteris ja teeb endale ise süüa.

Välisvisiite teeb paavst sageli just vaesematesse ja väiksematesse riikidesse. Kuigi ta on esinenud kõnega New Yorgis ÜRO peakorteris, pole ta Valgesse Majja veel jalga tõstnud. See-eest on ta käinud Bangladeshis, Armeenias, Myanmaris, Kuubal, Ugandas, Sri Lankal, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Albaanias. Lisaks Balti riikidele plaanib ta tänavu külastada Indiat.

Paavst Kesk-Aafrika põgenikelaagris Foto: Reuters
Paavst homoõiguslaste ajakirja kaanel Foto: Reuters

Suhtumine homodesse

Praegust paavsti peetakse eelmistest liberaalsemaks. Ta ütleb näiteks, et kirik ei peaks homosid hukka mõistma. Franciscus on avatud dialoogile teiste religioonidega, sealhulgas islamiga, millesse eelmine paavst palju vaenulikumalt suhtus. Samuti häirib konservatiive, et ta peab suureks patuks surmanuhtlust. Liberaale aga häirib, et ta peab suureks patuks aborti, ei poolda preestrite abielude lubamist ega naiste preestriteks õnnistamist.

Paavst visiidil Iirimaal Foto: AFP/Scanpix

Pedofiiliaskandaal ei taha kuidagi vaibuda

Sarnaselt eelkäijatele ei pääse praegunegi paavst mööda katoliku kiriku aina süvenevast pedofiiliaskandaalist. Ta on lubanud kuritegudele lõpu teha ja palus augustis Iirimaad külastades ohvritelt andeks. Vatikani endine USA-suursaadik Carlo Maria Viganò süüdistas aga läinud kuul ka Franciscust kuritegude kinnimätsimises ja ütles, et paavst peaks koos kardinalidega tagasi astuma. Paavsti pooldajad ütlevad, et tegu on intriigiga, mille taga on katoliku kiriku vanameelne tiib.

Ka paavst on inimene. Naljakaid ja kentsakaid vahejuhtumeid Franciscuse kohtumistelt

Kõrgete riigijuhtide ja maailmakuulsate staaride vastuvõtmisest rohkem eelistab paavst käia Vatikanis ja mujal rahvahulkadega suhtlemas. Hea huumorimeelega Franciscus on tihti valmis nalja heitma ja ei pööra liiga suurt tähelepanu etiketi järgimisele. Näiteks ei vihasta ta, kui laps talt mütsi peast rebib, kuid teda on võimalik ka pahandada - eriti siis, kui teda jutluse ajal nutitelefoniga filmitakse või rahvahulk teda liiga agressiivselt kätest tirib. Vaata videost naljakaid ja kentsakaid juhtumisi paavstiga.

Paavsti triibulistes pükstes armee

Vatikani de facto armee on Šveitsi kaardivägi, kes kaitseb paavste juba üle 500 aasta. Kaardiväelastel on äärmiselt värvikas vormiriietus, ent paavsti välisvisiitidel nad seda enamasti ei kanna. Legendi järgi olevat paraadvormi autor suisa Michelangelo, ent see pole siiski tõsi.

Foto: Shutterstock

Kuuldavasti käisid Šveitsi kaardiväelased Tallinnas juba kevadel, et vaadata üle võimalikud ürituste toimumise kohad ning liikumisteed. Võimalik, et koos nendega arutledes langes ära esialgne plaan kasutada missa jaoks Tallinna lauluväljakut, mis oleks olnud liiga avatud ja turvamiseks Vabaduse väljakust keerulisem.

Miks turvavad paavsti naljakates mundrites Šveitsi kaardiväelased?

Paavsti visiitidel saadavad teda alati eriüksuslased Šveitsi kaardiväest. Vähemalt osa neist on Tallinnas kohal oma värvikirevates ajaloolistes mundrites.

Kuigi kuldset ja sinist triipu puhvpükstes ja hellebardidega mehed võivad tunduda kaasas olevat rohkem ilu pärast, ei vasta see mulje põrmugi tõele – tegemist on maailma ühe parima eriüksusega.

Traditsioonilisi mundreid ei kanna ka mitte kõik ja alati – pigem näeb kaardiväelasi, kelle ülesanne on kaitsta paavsti turvalisust, tema lähedal liikumas tavalistes tumedates ülikondades.

Ent miks turvab paavsti just see 135 mehest koosnev üksus?

Lisaks paavsti saatmisele turvavad kaardiväelased igapäevaselt sissepääse Vatikanis ning ka Püha Marta majas, kus on paavsti eluruumid.

Nende ajalugu koos paavstiga algas aastal 1506, mil paavst Julius II värbas endale Šveitsist palgasõdurid, kui oli kuulda saanud, et sealsed kaardiväelased on maailma parimad.

Siiani kõige verisem sündmus ihukaitsjate jaoks toimus 6.mail 1527. aastal, mil Habsburgide rünnakus Roomale hukkus paavst Clementius VII-t kaitstes 189 kaardiväelasest 147 meest. Väidetavalt õnnestus neil tookord tagasi lüüa 900 ründajat. Oma kohust nad täitsid, paavst pääses eluga.

Selle päeva mälestuseks uuendavad kõik paavsti kaardiväelased igal aastal 6. mail oma tõotust ja samuti võetakse siis juurde uusi kaardiväelasi. Mehed, kes tahavad sellesse üksusse kuuluda, peavad arvestama sellega, et lühim võimalik aeg lepingu sõlmimiseks on 25 kuud.

Alates 2015. aastast juhib kaardiväelasi komandör Christoph Graf, kes vahetas välja sel kohal seitse aastat teeninud Daniel Anrigi. Nimelt ei meeldinud paavst Franciscusele Anrigi karmikäeline juhtimisstiil.

Foto: AFP/Scanpix

Kui kaardiväelane on hellebardiga valveseisangus, võid rääkida temaga nagu seinaga – vastust nagunii ei tule. Kui ta aga seisab näoga inimeste poole, peopesad kõhul vaheliti, siis võib ta kõnetamisele ning küsimustele vastata.

Kaardiväelasteks saavad kandideerida mehed, kes:

on katoliiklased ja Šveitsi riigi kodanikud;
on vanuses 19 kuni 30;
on vähemalt 174 cm pikad;
on vähemalt keskeri- või keskharidusega;
on läbi teinud Šveitsi armee baasõppe;
ei ole abielus ega kellel pole ka lapsi;
on läbinud Šveitsi sõjaväeteenistuse.

Katoliiklaste juht Eesti paganate seas

Kunagi paavst Innocentius III poolt Maarjamaaks ristitud Eesti on paavsti külastatavatest riikidest kõige väiksema katoliiklaste hulgaga riik. Katoliiklasi on Eestis 6000–7000. Maailmas aga ligi 1,3 miljardit. Eestis toimuv saab ilmselt olema paavsti visiidi kõige väiksema osalejate arvuga tänavamissa. Eesti katoliiklike kogudusi teenib 13 preestrit, kellest vaid üks on eestlane.

Tihtipeale tahame haarata endale maailma kõige ateistlikuma riigi tiitlit, aga uuringud väga suurt ateistide osakaalu ei näita.

Foto: Shutterstock

Paavsti lennuk Shepherd One ehk Karjane nr 1

Foto: Reuters/Scanpix

Ajakirjanikud hakkasid paavsti lennukit nimetama ameeriklaste presidendi lennuki Air Force One eeskujul Shepherd One ehk Karjane nr 1. Tegelikult paavstil oma isiklikku lennukit pole. Sõites mõnda riiki visiidile, lendab ta tavaliselt Alitalia lennuga, mis kannab numbrit AZ4000. Kohapeal kasutab paavst rahvuslikku lennufirmat ning enamasti lendab sellega ka ära. Baltimaade visiidile ja siit ära sõidab paavst Alitalia erilennuga ja kohapealsete sõitude eest kannab hoolt Air Baltic. Paavstil on lennukis koht esimeses klassis ning muid erisusi tal pole. Saatjaskond koos kõrgete Vatikani ametnike, Šveitsi kaardiväelaste ja preestritega on ligikaudu 30 inimest, nendele lisaks on lennukis umbes 70 ajakirjanikku.

Bianca Mikovitš ja Evelyn Kaldoja Foto: Sven Arbet, Presidendi kantselei

Eestist on sellel ajaloolisel lennul kaasas kaks ajakirjanikku: Ekspress Meedia poolt Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš ja Eesti Meedia poolt Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja Evelyn Kaldoja. Esimene neist alalhoidlik luterlane, teine praktiseeriv katoliiklane.

Paavstiga õhus. Mis tema lennukis toimub ning mismoodi sinna saab?

Isegi nii vankumatult traditsiooniline usukants nagu katoliku kirik seda on, peab vahel tegema moodsamaid samme. Näiteks tuleb suhelda meediaga palju kiiremini ja tõhusamalt, kui seda varem tehti. Nii annab paavst Fraciscus Tallinnast lahkudes pressikonverentsi ning teeb seda kõige värskemate muljete pealt otse lennukis.

Kui palju paavst reisib?

Paavst Franciscus ei ole mees, kes jääks pikalt istuma ühe koha peale. Kui Johannes Paulus II reisid läksid lukku 725 000 lennumiili pealt, siis Franciscus on alates ametisse valimisest ehk viie aasta jooksul jõudnud külastada ainuüksi ametlikel visiitidel 35 maad ning teinud 23 rahvusvahelist lendu. Johannes Paulus II oli lennukis kunagi oma voodi, kuid see on nüüd koos turvavöödega tänu sealsete inimeste osavale lobbile Kansas Citys asuvasse Strawberry Hilli muuseumisse viidud.

Peale seda, kui Johannes Paulus II kuulutati pühakuks, sai voodist koos teki ja linadega mõistagi ametlik reliikvia.

Foto: Reuters/Scanpix

Kes paavstiga lennukis kaasas on?

Lisaks paavstile ja tema saatjaskonnale on lisaks lennukis umbes 70 ajakirjanikku. Arvamus, justkui oleks ajakirjanikul sellisele reisile peaaegu võimatu pääseda, pole päris õige. Nii tundub pigem Eestist vaadates, sest meie vähereligioosses ning mitte põrmugi katoliiklikus riigis pole selline vajadus ka päevakorral.

Tegelikkuses on päris palju korduvreisijaid ehk katoliiklastest ajakirjanikke, kes ongi spetsialiseerunud paavsti reiside või tegevuse kajastamisele.

Vanemad käijad on ka kurtnud, et vanadel headel aegadel jagas Alitalia sõitjatele erilise sündmuse puhul rohkelt nänni, kuid nüüd kui paavst on pidevalt õhus, ei saa keegi enam midagi ning ajakirjanikud panevad seetõttu lennukist pihta peatuge katvaid ja Vatikani vapiga märgistatud väikseid katteid.

Mida lennukis tehakse?

Lennukis võib suhtlus olla üsna vahetu. Näiteks tänavu jaanuaris jahmatas paavst Franciscus katoliku kiriku liikmeskonda sellega, et pani otse õhus teel Santiagost Iquiquesse paari kaks lennukimeeskonna liiget.

Need mees ja naine olid küll ilmalikult registreeritud, kuid määratud laulatusepäeval oli olnud tugev maavärin, kirik varises kokku ja tseremoonia lükkus kaugesse tulevikku. Et see oli neil siiski plaanis, pakkus abielust suuresti lugu pidav paavst kohe oma abi ja loomulikult kasutas paar võimaluse ära.

Johannes Paulus II armastas pikkadel lendudel liikuda erinevat keelt kõnelevate gruppide vahel ning nendega omavahel vestelda. Benedictus XVI korraldas aga asju nii, et tema abilised korjasid ajakirjanikelt varem küsimused kokku ja siis mõnedele neist vastati. Vahel sai keegi ka küsimuse kohalt hüüda ja nii sündisid mõnedki laiemat kõlapinda leidnud uudised.

Paavst Franciscus on seda joont hoidnud ning tulnud tavaliselt pool tundi peale õhku tõusmist ajakirjanike ette. Kuna ta vestleb nendega itaalia keeles, siis on eelis neil, kes sellest keelest aru saavad.

Foto: AFP/Scanpix

Vabandust, kas ma võin kodu juures maha minna?

Kes lennule tuleb, peab selle tegema läbi algusest lõpuni. Teisisõnu ajakirjanikud alustavad paavstiga koos Roomast ja lõpetavad temaga seal. Kord uuris ameerikalsest ajakirjanik John L. Allen Jr, kes sai siiski loa enne visiidi lõppu ära minna, miks see üldse nii korraldatud on?

Toona Washingtonis teeninud peapiiskop Pietro Sambi selgitas talle, et paavst ei saa ometi kuidagi lennata tühja lennukiga, see jätaks mulje nagu oleks visiit olnud kõigile suur pettumus.

Muide, reisil osalevatel ajakirjanikel palutakse sõidu eest maksta äriklassi hinda, kuigi nad lendavad turistiklassis. Näiteks sel korral maksab koht lennukis koos vahepealsete siselendudega inimese kohta 2700 eurot.

Jah, kõik muud kulud on lisaks sellele.

Kuidas kõik lõppeb?

Kuna paavst Franciscus on tuntud oma spontaanse käitumise poolest, ei julge ükski ajakirjanik (ega ilmselt ka tema kaaskondlane) koduteel lennukis silma looja lasta. Mine tea, ehk paneb paavst jälle sombreero pähe nagu lennul Mehhikosse või ütleb midagi sellist, millest kõik veel pool aastat räägivad.

Nii säilib põnevus muidugi viimase hetkeni ja keegi ei kurda absoluutselt.

Paavst ja noored

Kiriku uksed avatakse kohtumisele registreeritud noortele juba 9:30.

Noortekohtumisele ei soovita suurt hulka prominente, paavst on eelkõige huvitatud suhtlusest noortega. Kohtumisele tulevad ka mitmete välisriikide noored. Sealhulgas Soomest, Venemaalt ja Poolast. Noortekohtumisel osaleb ka president Kersti Kaljulaid, kes olevat ise selle vastu väga suurt huvi üles näidanud.

Foto: Shutterstock

Mis sõnumit edastab Eestis Franciscus?

Eesti visiidi moto on „Mu süda, ärka üles!“ Paavsti ametliku sõnumi sisu ei ole veel avalikustatud. Franciscusele on aga väga olulised olnud ühiskonna nõrgemate liikmete eest hoolitsemine, keskkonnahoid ja noored. Iirimaad külastades vabandas paavst missal katoliku kirikus tegutsenud pedofiilide tegude pärast, ent Eestis seda ilmselt ei toimu, sest meil puudub teemaga selline kokkupuude nagu iirlastel.

Meelespea missal osalejale

Tallinnas Vabaduse väljakul kell 16:30 toimuval missal saavad osaleda kõik, kes on end registreerinud veebilehel paavsteestis.ee (registreerimine lõppes 15. septembril).

Vabaduse väljak avatakse missal osalejatele kell 14:00.

Kõik missale tulijad saavad saabudes väikese bukleti – missa libreto, kus on kirjas kõik toimuv ja juhised, kuidas käituda. Linnas sõidab paavst ringi Fiatiga ja huvilised saavad talle tee ääres lehvitada. Vabaduse väljakul toimuva missa eel sõidab paavst golfikärulaadse Papamobiiliga ja tervitab rahvast. Sõiduk tuuakse kohale Vatikanist.

Missale registreerunutele jagatakse ka infot selle kohta, mida mitte kaasa võtta. Terariistad, relvad, aga ka vihmavarjud tasuks koju jätta. Võimalusel võiks tulla ka ilma lapsevankrita. Paavsti külastatavate objektide läheduses on lennukeeluala, lennutada ei tohi ka droone. Missale mahub kuni 10 000 inimest. Vabaduse väljakule paigutatakse ka ligi 1000 istekohta.

Armulauda katoliku kiriku tavade kohaselt mittekatoliiklastele ei jagata. Armulaua jagamise hõlbustamiseks on katoliiklastele Vabaduse väljakul eraldi sektor.

Esimene paavsti visiit Eestis

Johannes Paulus II kohtumas Lennart Meri pereliikmetega Foto: Tiit Blaat

1993. aastal käis Eestis esimest korda Rooma paavst. Toonase paavsti Johannes Paulus II Poola päritolu tähendas, et Ida-Euroopa riikide iseseisvus oli tema jaoks väga oluline ja südamelähedane teema. Paavsti tervitasid president Lennart Meri, peaminister Mart Laar, valitsusliikmed, katoliiklaste esindajad, diplomaadid. Ainsana puudus valitsusest justiitsminister Kaido Kama, kes keeldus paavstile vastu tulemast põhjendusega, et on taarausuline. Johannes Paulus II pidas Tallinna Raekoja platsil eestikeelse jutluse – ta oli selleks Vatikanis spetsiaalselt tunde võtnud, et hääldus hästi välja tuleks. Emakeelse jutlusega tervitas ta ka lätlasi ja leedukaid. Missa lõpus pidas paavst veel plaanivälise itaaliakeelse kõne, kus rääkis rahvaste õigustest, sellest, et uues Euroopas suured rahvad ei tohiks enam väiksemaid rõhuda. Johannes Paulus II kuulutati 2014. aastal pühakuks.

Loo autorid: Kaarel Kressa, Liisa Tagel, Bianca Mikovitš
Videolugu: Kaarel Kressa, Kadri Nikopensius
Graafika ja kujundus: Mart Nigola, Heleri Kuris, Ats Nukki
Toimetaja: Kerttu Pass
Ekspress Meedia loovjuht: Mihkel Ulk