Ma ei ole suurettevõtja. Loen suurettevõtjateks neid põhiomanikke, kelle ettevõtete aastakäive on vähemalt 50 miljonit eurot. Minul nii hästi pole läinud, kuid klubisse kutsuti.

Suurettevõtjaks saamine eeldab enamasti aastaid enda tarbimissoovide piiramist ja piiramatut tööaega, riskimist ja ebaõnnestumiste talumist. Teatud iseloomuomadusi ja õnne kindlasti ka. Mõned katsetavad ka ebaausaid meetodeid ja pääsevad jokk-skeemiga – kuid rikutud mainega. Oma valikud teeb igaüks ise.

Vaevalt et keegi on ettevõtjaks hakanud soovist teenida ühiskonda. Algne tõuge on ikka soov iseendale ja oma perele paremat elu võimaldada. Alles aastate pärast, kui ettevõtte ellujäämisfaas möödas ja töötajate arvu saab loendada sadades, võib detailset kasumiaruannet lugedes tekkida mõistmine, mida sinu ettevõte tähendab selle töötajatele sissetuleku mõttes ja riigile makstud maksude mõistes. Tekib andmisrõõm. Igal ettevõtjal seda mõistmist ei teki ja nende ettevõtted enamasti suureks ei kasva ka.

Ettevõtja vastutus on maksude tasumise kaudu ühiskonna ülalpidamine võimalikult väikest keskkonnakahju põhjustades. Peaaegu kõik ühiskonna ülalpidamiskulud kaetakse maksudega ettevõtlussektorist.