PÄIKE JA MAA
Eks oleme ise oma universumi keskpaigad ja meie rõõmud ja mured näivad alati kõige suuremad. Mõni vihapurse tundub kohe selline, et oi-oi!
Samas, võrreldes näiteks mõne üksiku päikesepurskega tunduvad meie tegemised nii ehk naa üsna mikroskoopilised. Siin NASA videokatkes langeb päikesest välja pursanud aine justkui vihmana kohe tagasi, meenutades sel moel hiiglaslikku silmust. Sündmuse suurusest annab aimu võrdlus maakeraga. Vau!
Millega tegu? Päikesepurse on Päikese pinnal toimuv tohutu plahvatus, mis tekib siis, kui päikesepleki kohal olevad magnetvälja jõujooned lähevad segamini ja purunevad. Päikesepurse tekib siis, kui Päikese atmosfääri ümbritsev magnetenergia äkki vabaneb.
Kuidas aga Päikesel viimasel kümnel aastal on läinud, seda on NASA teadlased saanud põhjalikumalt jälgida ning tänavu panid nad kokku ka video, kus seda igaüks oma silmaga vaadata võib!
JÄÄKETAS
Eestimaa ilus loodus pakub alati vaatemänge. Üks talvine põnev külaline on jääketas, mis tekib mõnes käänukohas siis, kui ühel pool jõge on kiirem vool, teises aeglane. Selles kaadris oleval Peetri jõel tekib veekeeris küllap siis kui veevool vastu liivakivi põrkab.
Fotograaf Argo Ingveri tehtud droonikaadritel Peetri jõel ketas enam ei pöörle, aga imeilus on vaadata ikka. Loodus oleks joonistanud jõejääle justkui sirkliga ringi.
KUNST KOSUTAB!
Selleks, et mõne kunstiga tegelema hakata... tuleb sellega lihtsalt tegelema hakata.
Alexandra Milyakina on Tartu semiootika nooremteadur, kes on viimasel ajal saanud järjest rohkem tähelepanu oma armsate joonistustega vanadest majadest, mida ta jagab Facebookis või Instagramis. Ta pildid on üsna lihtsad - justkui unistades markeritega joonistamisvihikusse kritseldatud.
Alexandra Milyakina joonistus
Aga kes vähegi Tartus vanu maju armastab ja seal kas või tudengina veidi ringi kolanud, leiab tema töödest nii palju äratundmisrõõmu. Ta joonistab tihti just neid maju, mis on siit-sealt tiba räämas, samas nende aastatetagune imeilus arhitektuur on säilinud.
Ahjaa, ta on venelanna, kes tuli Tartusse alles 2013. aastal õppima. Nüüd, kui selle loo sisse joonistamist kokku lepime, arutame asju selges eesti keeles.
Jaani kirik on üks olulisemaid Tartu sümboleid - ülikooli ja raekoja kõrval. Seega sai ka just kirik pildile valitud!
KOHTUMINE KARUGA
Hommikupäike kuldab mõmmikud üle – emakaru ja kaks poega! Üks neist tõuseb kahele jalale, et vaadata, kes neid filmima on tulnud.
Mõmmikud seda küllap teada ei saanudki, et tol aprilli õhtupoolikul kohtusid nad seal Peipsiveere looduskaitseala lähedal Sergei Põlmega, kes ka need videokaadrid tegi. Kiirustasid hoopis metsa tagasi. Vaata videost!
Muide, looduses karuga kohtudes tuleb tegutseda paanikata ja kohtumispaigast kohe rahulikult lahkuda. Igasugune äkiline käitumine ja meelelahutuslikel eesmärkidel lisahäirimine võib kontakti normaalset lahenemist vaid halvendada.
SAI KÜPSEB
Suured, seest nätskelt pehmed, hunnitu krõbeda koorikuga hapusaiad küpsevad Röst kohviku saiaahjus vaid 20 minutit! Et see on nende kerkimise nautimiseks ehk natuke pikk aeg, siis vajuta hoopis nuppu ja vaata see mõnus protsess kiiremini ära!
Hapusai on veidi sarnane kevadisel karantiiniajal kuulsaks saanud potisaiale, viimase kerkimist oleks malmpotis olnuks aga raske filmida.
Ei mäleta, kuidas potisaia tehti? Eesti Naise köögitoimetaja Lia Virkus õpetab, kuidas seda teha, vaata siit! Head küpsetamist!
KORISTAMISHUVILINE AHV
Küllap ka korrastamisguru Marie Kondo tunneks rõõmu Tallinna loomaaias elava, pea 30-aastase Betty üle, kes on asunud ka oma elus ja puuris korda looma.
Tegelikult on Betty ja tema sõbranna Quincy koos ka teisi vahvaid asju teinud - maalinud pilte, lugenud ajakirja – ja neidki näeb sellest Ekspressis ilmunud videost!
LukudLÕPUTU NIIDIRIIUL
Eks meil kõigil on mõni kirglik hobi ning vastavas kaupluses küllusliku tarvikuteriiulit vaadates... tahaks osta kohe kõik kaasa!
Imeilusat värvidemängu pakub aga ka kangapoe Karnaluks niidiriiul, kus võib end ka niisama värvide mängu vaatama unustada.
Kuigi eelmisel kevadel tundus kaubanduses kõik korraks väga mustades toonides, siis aasta lõpus kokku löödud statistikanumbrid ja -näitajad aastast 2020 on igati eeskujulikud!
PÕLLUMEES PÕLINE RIKAS
Muresid tööjõuga oli mullu paljudel, mitte ainult maasikakasvatajatel.
Kokkuvõtvalt võib aga küllap rahule jääda – vähemalt ilmataadiga 2020. aastal kana kitkuda ei olnud: vili sai kevadel ilusti maha ja sügisel salve, võtab Maaleht kokku.
Ja viljapõllud on meil nüüd suuremad kui varem!
PÄRT JA KALLISTUS
Mis on kunstis ja muusikas kõige keerukam - nüansid, detailid ja siis see salapärane miski. X-faktor, kui soovite. Vahel ka asjad, mida ei seletagi teisele ära, miks ühel tööl on justkui hing aga teisel mitte.
Selles paari aasta taguses videokatkes, annab Arvo Pärt orkestrile proovis ootamatu nõuande. Nõuande, mida me ka ise võiksime teinekord meeles pidada, kui asume mõne töö või tegemise kallale.
SAAME JÄLLE KOKKU!
Loodetavasti, kui koroonaviirus seljatatakse, võime ka meie jälle julgemalt koguneda.
Kevadise karantiini ajal said seda rõõmu nautida aga näiteks haned, kes kogunesid Rocca al Mares mere peale oma väikesele vahepeatusele.
Ja veel. Et anda tuge ja jagada positiivset meie ümber, nägi Delfis aasta lõpus ilmavalgust rubriik #JagameHead. VAATA LÄHEMALT!
