Kurikad ja püstolid – liiklusest on saanud võitlusväli

Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitse ametnik Kalmer Tikerpe sõnul tuleks liikluses lähtuda üldisest põhimõttest – targem annab järele. Ta ei usu, et liiklusraevu Eesti liikluses tegelikult rohkem on kui aastaid tagasi, vaid pigem on aina laialdasemalt autodesse jõudnud kaamerate lindile jäänud aina enam selliseid juhtumeid. Ehk siis – see, mis enne oli varjatud, on nüüd avalikkuse silme all.

„Sellel võib olla osalt ka distsiplineeriv mõju, et inimesed teavad nüüd, et nende sellised vihapursked võivad kaamerasilma jääda. Aga seal on ka teine aspekt – täna me näeme neilt videoklippidelt ainult ühe poole selgitust. Me tegelikult ei tea, mis sellele eelnes. Siin ei saa küll kuidagi ühtegi osapoolt õigustada, sest tegelikkuses tekivad sellised vastandumised ikkagi läbi mingisuguse situatsiooni,” tõdeb Tikerpe, et kas videopilt ei pruugi näidata alati täielikku tõde. Menetluse jaoks on politseile nendest klippidest kasu, kuid alati ei saa kasutada neid ainsa asitõendina väärteo või kriminaalasja uurimisel.

„Minu soovitus on sellisesse olukorda sattudes mitte provokatsiooniga kaasa minna. Ja kui tunnete, et teie elu või vara on ohus, siis valige 112 ja lukustage uksed, aknad hoidke kinni. Ei tasu hakata ära rallima ja omakorda toime panema tegusid, mis võivad viia õnnetuseni. Ja kindlasti peab olema rohkem tolerantsi. Liiklus pole koht, kus oma õigust taga ajada. Isegi kui teine osapool on käitunud valesti, siis ei tasu alati oma õigust peale suruda,” märgib ta.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard lisab ühe aspektina veel juurde, et tema hinnangul puudub Eestis praegu korrektne liiklusõppe alus- ja täiendõppematerjal, mis avaks või selgitaks õiget liikluskäitumist mistahes oludes.

„Kui Eestis oleks olemas liikluskäitumist sisukalt selgitavad materjalid, aitaks see paljusid väärtõlgendusi ja sellest tingitud ebameeldivaid situatsioone ära hoida. Lisaks erinevad paljud Eesti liiklusseaduses fikseeritud punktid teiste riikide liikluspraktikast. Sellises olukorras tekivad väga lihtsalt valearusaamad liiklussituatsioonidest ja olematust olukorrast võib eskaleeruda probleem, mille jäädvustab mõni juhuslik videoregistraator,” tõdeb ta.

Kalmer Tikerpe: „Hetkeemotsioon on liikluses alati ohtlik. Sellega võime panna ohtu enese ja teised liiklejad. See võib eskaleeruda selliseks, et keegi saab viga või surma.“ 

Samas rõhutab Meinhard, et iga juhil ei tasu ainult kaasliikleja poole rusikat vehkida, vaid autojuhid peaksid ka peeglisse vaatama.

„Selleks, et närvilisi olukordi vähem oleks, tasub kriitiliselt mõelda enda liikluskäitumisele. Me võime ise teha vigu teadmatusest ja esimese hooga ei tasu alati enda seisukohti absoluutse tõena serveerida. Kui keegi on sattunud konfliktiolukorda, on mõnes mõttes juba hilja. Tuleb vältida olukorra eskaleerumist, leida rahumeelne lahendus ja edasi oleks mõistlik analüüsida, konfliktile eelnenud olukorda ja püüda edaspidi sarnase olukorra tekkimist vältida.”

Keelav punane ei tähenda midagi

Delfi seadis kahel Tallinna südalinna ristmikul Narva maanteel ja Hobujaamas üles kaamera, et filmida, kui mitu korda 15 minuti jooksul rikutakse seadust. Tulemus oli jahmatav: sisuliselt minutis korra eiras keegi punast tuld. Rikkujate seas oli ka kaks liinibussi.

Vaata videost, kui vastutustundetult suhtuvad autojuhid, bussijuhid ja jalakäijad punasesse fooritulesse.

Vastavalt liiklusseadusele ei tohi edasi sõita ei punase ega ka kollase fooritulega. 2018. aastal on üheksa kuuga registreeriti 2179 sellist rikkumist. Nendest rohkem kui 75% Tallinnas ja veidi enam kui 10% Tartus.

3000 võimalikku tapjat

Kindlasti on nende rikkumiste puhul ka kõva annus nahhaalsust, kus juhid ei peagi punast tuld mitte millekski. Samas on väga palju neidki, kes lihtsalt enda ümber liikluses toimuvat tähele ei pane. Täna puudub täpne ülevaade, kui paljud liiklusõnnetused on põhjustatud nutitelefonile pühendumise tõttu. Kes õnnetusest terve nahaga pääseb, ei tunnista seda politseile või kindlustusseltsile kunagi. Nendelt, kes on aga surma saanud, ei saa enam küsida. Küll aga võib arvata, et mõne möödunud suvel toimunud traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuse puhul saab kahtlustada roolimise asemel telefoni kasutamist.

„Roolis kõrvaliste tegevustega tegelemise vastu saab ühest küljest ennetuskampaaniatega, et selgitada, et selline asi ei saa olla tolereeritud. Teisalt saab teha rohkem järelvalvet. Aga kolmandaks tuleb loota ka sellele, et seadmed ja tehnika areneksid edasi. See tähendab, et telefone saaks seadistada nii, et autoga sõites ei tuleks kõnesid sisse või teateid, mis oma pilkupüüdva pealkirjaga juhi tähelepanu püüaksid,” lisab Tikerpe.

14. oktoobri seisuga oli politsei kõrvaliste tegevuste eest roolis karistanud 3107 juhti, mullu samal ajal 2335. Valdav osa inimesi sai trahvi, sest rääkis või kasutas roolis telefoni.

Meinhardi sõnul on tähelepanematus liikluses rahvusvaheline teema ning mõjutab palju ka seda enamust liiklejaist, kes on korralikud. Samas on tal ka lahendus pakkuda.

„Tähelepanematuse või teadliku liiklusnormi vastu eksimise puhul aitab palju räägitud veapunktisüsteem või uuema ideena välja käidud liikleja riskireiting, mis aitab süstemaatilised rikkujad eristada juhuslikest. Juhuslikud eksijad võib piltlikult unustada, süstemaatiliste rikkujatega tuleb tööd teha,” ütleb Meinhard.

Hea lugeja! Kui sul on mõni video liiklusraevu või muu halva liikluskäitumise kohta, siis palun jaga seda vihje@delfi.ee