Ülemaailmne pandeemia ja poliittormid koduses Eestis - need kaks teemat domineerisid sel aastal ajakirjanduses. See aasta jääb eriliselt meelde.
Ekspress Meedia missioon on teenida demokraatiat. Meil on oma osa selles, et Eesti ühiskond on avatud, informeeritud ja digitaalselt arenenud. Tänu faktipõhisele ajakirjandusele, kiirele ja kvaliteetsele sisule suurenes aasta jooksul meie digitellimuste arv. Tänu söakatele ajakirjanikele, kes teevad oma tööd kirglikult, on Ekspress Meedia väljaannetes paljastatud skandaale ja algatatud samme selle heaks, et tõde päevavalgele tuleks.
Meie meediamajal on olnud julgust esitada raskeid küsimusi ja uurida nähtusi sügavuti. Võib-olla sellepärast saime Martin Helmelt suure tähelepanu eest vastuse: „Ma pean ütlema, ma ei loe Delfit, sealt ei saa midagi peale libauudiste. Ma soovitan ka teistel mitte lugeda.”
Ekspress Meedia väljaannete ajakirjanikud valisid just Martin Helme Eesti 2020. aasta kõige mõjukamaks inimeseks.
Delfi oli üks Eesti elanike peamisi infoallikaid ka koroonakriisi ja eriolukorra ajal. Iga päev olid eetris podcast’ina „Eriolukorra erisaated”. Delfi ajakirjanikud jagasid inimestele vajalikku infot kiiresti nii teksti, videote, piltide kui ka taskuhäälingu kaudu. Lugejate tänulikkus ja kõrge hinnang meie tööle andis indu ja motiveeris Eestit vajaliku informatsiooniga pidevalt kursis hoidma. Delfi portaal nägi oma tegutsemisajaloo suurimat külastajate hulka, mis küündis rekordpäeval ulmelise 600 000-ni.
Fotod: Andres Putting, Tiit Blaat, Jaanus Lensment.
Eesti Päevalehe artiklisari „Must raha” jagas jahmatavaid paljastusi selle kohta, kuidas maailma eliit on raha liigutanud. Statistiliselt peaaegu iga kümnes kahtlane tehing liikus mõne Eesti panga kaudu. 16 kuud kestnud uurimine, üle 400 ajakirjaniku ja ülisalajased pangadokumendid – Eesti Päevaleht ja Ekspress Meedia uuriv toimetus osalesid rahvusvahelises ajakirjanduslikus rahapesu-uurimises, mis tõi päevavalgele maailma varimajanduse köögipoole. Eesti Päevaleht paljastas sellegi, et Martin Helme palgatud USA advokaat Louis Freeh, kes peaks tooma Eestile rahapesu trahvimiljoneid, on varem kaitsnud kahtlase taustaga ärimehi.
Eestit vapustas Eesti Päevalehe artikkel sellest, et endine aasta ema Malle Kobin piinas aastakümneid oma kasulapsi. Koroonakriisi ajal avaldas Eesti Päevaleht viiruse leviku mudeleid ja käsitles meile müüdavate maskide küsitavat efektiivsust.
LP kaubamärgiks on saanud põnevate inimeste põhjalikud intervjuud. Sel aastal on neilegi tooni andnud koroonapandeemia. Koroonaaja kangelane Arkadi Popov andis LP-le oma elu esimese pika intervjuu ning suve lõpus rääkis avameelselt oma põdemisest ja paranemisest ettevõtja Enn Veskimägi. Pommuudisena mõjus terviseameti kriisiaegse esindusisiku Martin Kadai avameelne intervjuu ametist lahkumise tagamaadest.
Eesti Ekspress hakkas toetama võitlust naistevastase vägivallaga. Koroonakriisi ajal lasime teha koroonakevade särgid ja maskid, mille tulu (7700 eurot) annetasime Naiste Tugi- ja Teabekeskusele. Just Ekspress kirjutas sellest, et Rahvusooper Estonia direktoril oli tavaks naistöötajaid seksuaalselt ahistades „nalja teha”.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler võitis tänavu listeeriaskandaali kajastamise eest uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia. Mikk Salu sai Rainer Vakra plagiaadijuhtumiga ajakirjandusauhindade konkursil parima uudisloo preemia ja Eero Epner naistevastase vägivalla looga „Sest nad saavad” parima olemusloo preemia.
Eesti Ekspress ei pelga paljastada poliitikuid ega kurjategijaid, kuid meile pole võõras ka hea nali: Eesti Ekspress on ainus ajaleht, kes on avaldanud nn süvariigi kaardi.
Ilmuma hakkas venekeelne Eesti Ekspress.
Foto (Jaanus Lensment): Eesti Ekspressi toimetuses anti üle koroonakevade särkide ja maskide tulu MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskusele. Fotol Eesti Ekspressi kujundaja Tarmo Rajamets, Pille Tsopp-Pagan ja peatoimetaja Erik Moora.
Maaleht kutsus inimesi üles pildistama ja jutuna jäädvustama iseehitatud kasvuhoonete lugusid. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga valis Maaleht esimest korda aasta põllumehe tublide naiste hulgast – selleks sai Kaja Piirfeldt. Aastale pani väärika punkti Maalehe Metsakonverents.
Fotod (Priit Simson, Sven Arbet): Maalehe uus peatoimetaja Hindrek Riikoja. / Maalehe Metsakonverentsil kõneleb endine peatoimetaja Andres Eilart. / Aasta Põllumees 2020 Kaja Piirfeldt.
Kroonika veergudele jõudsid avalikkust üllatavad koroonalahutused: kaasast läksid lahku armastatud popstaar Hendrik Sal-Saller ja hinnatud saatejuht Teet Margna. Oli ka teineteise leidjaid: uut kaaslast tutvustasid näitleja Priit Võigemast ja teleankur Priit Kuusk. Üks Eesti suuremaid laulutähti Uno Loop andis 90. sünnipäeva puhul oma ainsa, südamest tuleva intervjuu Kroonikale. Traditsiooniline meelelahutusauhindade gala sündis tühjas Alexelas ja oli näha veebis: Delfi keskkonnas vaadati saadet erakordselt palju. Kriisi haripunktis korraldas Kroonika videokontserdi „Eesti tänab kangelasi”, kus Eesti muusikud ja president Kersti Kaljulaid tegid kummarduse koroonalahingu eesliinil töötavatele inimestele.
Anne ja Stiil lugejateni jõudis sel aastal rohkesti avameelseid intervjuusid. Erakordselt sooja tagasisidet pälvis Tanel Padari ja tema kihlatu Lauren Villmani armastuse lugu. Positiivsus ja armastus võidab kõik, isegi ülikeerulisel koroona-aastal! Kevadise kriisi ajal, kui Anne & Stiili toimetus töötas kodukontorites, jälgisime huviga neid, kes koju jääda ei saanud - naisi eesliinil. Vähe sellest, et tervishoiutöötajatel polnud võimalik kodus töötada – nad loobusid ka püüdest töö- ja unetunde lugeda, sest töötada tuli nii kaua kui vaja. Oma kogemusi jagasid lugejatega kuus naist, kes töötasid tervisekriisi epitsentris.
Eesti Naine tõi lugejate ette hulga vajalikke vaimse tervise teemasid, avas oma kaaneloos koroonakriisi võtmekuju Irja Lutsari isikliku poole ja avaldas unikaalse pildiseeria PERH-i koroonastaabi meditsiinitöötajatest. Ühtlasi liitis Eesti vanim ajakiri oma lugejad ühisesse mälestusteringi moeajakirja Burda teemal.
Pere ja Kodu missiooniks on alati olnud läbi oma lugude emade-isade ja laste vaimse tervise probleemide ennetamine. Tänavusel erilisel koroona-aastal oleme tõstnud vaimse tervise ja sellest otseselt sõltuva pereelu kvaliteedi veelgi enam fookusesse. Soovime oma lugudega toetada kõiki vanemad, et nad leiaksid tuge ja julgust, et valida just oma perele kõige sobivam eluviis. Et kõik lapsed saaksid kasvada vaenuvabas ühiskonnas, kus aktsepteeritakse iga pere ja lapse vajadusi ja erinevusi.
Tervis Pluss hoidis oma lugejat endist viisi elurõõmu ja aktiivse elustiili kursil. Oleme usaldusväärne nõuandja ka siis, kui tervis alt veab, kehakaal muret teeb või meeleolu mustaks muutub. Igale murele on kusagil lahendus ning meil on hea meel seda kogemuslugude ja tunnustatud spetsialistide nõuannete kaudu oma ajakirja veergudel kõigiga jagada.
Oma Maitse, Eesti kõige kauem ilmunud ja sõltumatu toiduajakiri, pidas sel sügisel 15. sünnipäeva. Nii lugejate kui ka tellijate arvu kasv näitab aina suuremat huvi ise toidu valmistamise vastu. Oma Maitse teab ja näeb, et maitse üle vaieldakse pidevalt. Lihasööjad vs. taimetoitlased on teema, mis puudutab inimesi alati ja paneb nad oma arvamust kujundama. Jahimeestel on küll liha alati külmikus võtta, aga see pole nii üksnes toidu kui sellise hankimise pärast. Üks loetumaid ja sotsiaalmeedias jagatumaid lugusid pajatab just sellest, kuidas loodusest kaugenemine meie elustiili muudab. Millised valikud on õiged, pole veel kaugeltki selge.
Maakodu pakub ideid, inspiratsiooni ja õpetusi neile, kel juba on maakodu, ja neilegi, kes sellest alles unistavad. Meie kirjutised lähevad inimestele korda, olgu need siis sel aastal ajakirjaga ühinenud Maire Aunaste lood tuntud inimestest nagu Ülle Lichtfeldti ja Indrek Saar, kelle privaatsest pesast Viitnal kirjutati septembri kaaneloos või aiatoimetaja Marju Reitsaku väärt aianipid Hispaania teetigude tõrjumisel või peatoimetaja Kadri Trammi kogemuslood asjust, mida aias kindlasti teha ei maksaks. Inspiratsiooni ja ideid teiste tegemistest kodudes ja aedades toob Maakodu lugejateni läbi fotokonkursi "Koroonaehitis 2020".
Delfi Elamuse korraldatud meeldejäävamad üritused olid sel aastal:
• DELFI KHL-i hokimängud Tondiraba jäähallis
• Eesti Päevalehe koroonakonverents „Koroonakriisi ehk uue reaalsusega kohanemine”
• Maalehe konverents „Meie metsa tulevik”
• Arvo Pärdi lastelaulud
• Ruja instrumentaalne „Roostevaba maailm” Tallinna lauluväljakul
• Naistevägivalla vastane „Maarja Missa” Maria Faustiga
• Kaks Arvo Pärdi ja Erki Pärnoja kontserti „Südaöine” Jaani kirikus
Delfi Tasku podcast’e on sel aastal kuulatud üle 11 000 000 korra. Meil on üle 40 saateformaadi, mida juhivad meie elukutselised ajakirjanikud ja hoolikalt valitud koostööpartnerid. Katame võimalikult palju eri valdkondi, et pakkuda oma lugejatele ja kuulajatele parimat sisu. Delfi Taskust saad kuulata põnevaid spordi-, elustiili-, äri- ja majandus-, toidu- ja joogi- ning paljude muude valdkondade podcast’e. Tule ja leia oma lemmiksaated aadressilt tasku.delfi.ee
Gert Mikk on 30-aastane pereisa, kes on võidelnud ajukasvajaga juba neli aastat. 2016. aastal prooviti läbi suur hulk vähiravi meetodeid. Esialgu need küll mõjusid, kuid 2020. aasta augustis muutus olukord taaskord kriitiliseks. Arstid teatasid, et kasvaja on edasi arenenud ja senisele ravile see enam ei allu. Leidus veel üks ravivõimalus, kuid Eesti Haigekassa seda ei kompenseeri, mistõttu jäi mehe viimaseks õlekõrreks vähiravifond “Kingitud Elu”. Tänu fondile ja annetajatele on Gert saanud mõnda aega imeravimit kasutada ja ilmunud on ka esimesed paranemise märgid. Mehe sõnul on tema suurimaks sooviks veeta veel mõned jõulud oma perega.
Kolm õde Pärnust on juba neli aastat panustanud oma vaba aega vähiravifondi “Kingitud Elu”. Neid ajendas vabatahtlikuks hakkama vähihaige ema lahkumine. Kuigi ema suur soov oli näha oma noorima tütre Janne lõpetamist, see ei täitunud. Janne on siiski väga õnnelik, et tal oli võimalus oma ema tundma õppida ja luua temaga mälestusi. Õed julgustavad kõiki hakkama vabatahtlikuks, sest oma panuse andmine toob kaasa hea tunde.
