35 000 lauljat ja pillimängijat

1020 kollektiivi

Tallinna lauluväljak

Lauluväljak elab Eesti rahva kogunemise kohana, mis sai juubelipeo tarvis uue kuue. Kevadel lõpetati lava renoveerimistööd, mille käigus pandi laululavale uus katuselaudis ja tugevdati kandekonstruktsioone. Akustika proovi tegid 1500 lauljat mai lõpus, kui vastselt uue kuue saanud kaar pidulikult avati.

Laulu- ja tantsupidu on oma tegijate nägu. Tänavuse laulupeo peadirigent Peeter Perens ja tantsupeo peatantsujuht Vaike Rajaste on pannud juubelipeo loomisse oma kogemuse ja tunnetuse laulupeost.

Peeter Perens teeb laulupeo esimese kontserdiga kummarduse kõikidele õpetajatele. Lauldakse õpetajate, nende õpilaste ja omakorda viimaste õpilaste laule alates eesti muusikahariduse alusepanijast Janis Cimzest kuni tänapäevaste heliloojateni välja.

Teine päev ühendab endas eesti kultuuri kaks alustala: soomeugrilikud arhailised juured, millest on laule loonud Veljo Tormis ja kirjutanud Lennart Meri ning euroopaliku kõrgkultuuri, milles täna elame.

Vaike Rajaste jutustab tantsupeoga loo meie maast. Tantsijad rändavad Kalevi staadionilt mõtteliselt kivisele rannale, suvistele heinapõldudele ja tantsivad nii soisel kui ka kuival maal.

Esimene laulupidu 1975

Laulupeo dirigendidebüüt 2007

Minu esimene laulupidu oli 1975. aastal suvel, kui olin veel kolmeaastane. Mäletan sellest üht fragmenti, kui seisime emaga rahvasummas vana konservatooriumi ees Kaarli puiesteel ja ootasime, et isa kooriga sealt mööda marsiks. Kui isa tuli, siis jooksin tema juurde ja tegin temaga rongkäigu kaasa, suurema osa sellest ilmselt tema kukil istudes.

Usun, et suures plaanis on laulupeod üsna vähe muutunud - väärtuste telg või tüvi on ikka samaks jäänud. Usun, et aastatega on laulu- ja tantsupidude pidamise vajadus inimestes pigem tugevnenud. Tänases ebakindlas ja ülikiiresti muutuvas maailmas on meie kõigi janu püsivate väärtuste järgi üha suurem ja selliseid väärtusi laulupidu ju kehastab.

Tänavuse laulupeo ideekavandis oli mõte, et sel peol peaksid kohtuma meie vana läänemeresoome kultuuri ja tänase euroopaliku kultuuri osised. Nad kohtuvadki - eelkõige paljude uudisteoste näol. Olen väga tänulik oma kunstilisele meeskonnale, et nad on olnud väga uudisloomingu tellimise poolt ja väga palju selle nimel heliloojatega tööd teinud. Olen kindel, et see peab olema üks laulupeo kohustuslik roll - olla uue hästikirjutatud eesti muusika sündimise motivaator. Lihtne oleks laulupidu korraldada tuginedes ainult meie muusika klassikale, kuid igal peol on vaja ka uut, et saaksid sündida uued „Mesipuud”, „Tuljakud” ja „Põhjamaad”.

Esimene tantsupidu 1972

Täiskasvanud segarühmade liigijuht 2014

Mäletan hetke esimesest tantsupeost 1972. aastal, kui saime endale päris uued Viru-Nigula rahvariided, mille komplektis olid sinise triibuga seelikud. Kandsime ainsa tantsurühmana siniseid pärgasid, mida mitte kellelgi teisel ei olnud.

Teiseks oli samal peol lugu nimega „Proloog”, mille muusika on mul siiani meeles. Selle loo jaoks olid igale liigile tehtud erivärvi riided. Meil olid froteekangast oranžid särgid ja pihikseelikud. Tol ajal ei olnud froteekangast T-särke olemas, aga selleks peoks said need tehtud. Need asjad on mul meeles minu esimesest tantsupeost.

Laulu- ja tantsupeod on aastate jooksul muutunud ühe rahva rituaaliks. Viimased peod on kõrvuti nii laul kui ka tants kui muusika. Kogu pidu on üks kaunis tervik, see on tunne, mis puudutab sügavalt hinge ja millest väga paljud soovivad osa saada.

Pooleteise sajandiga on laulupidu muutunud koos teda ümbritseva Eestiga. Digiriik, Euroopa Liidu ja NATO liige, ÜRO julgeolekunõukogu liige ja vaba Eesti võõrustab 2019. aastal laulupidu suurejoonelisemalt kui kunagi varem. Peol on rohkem osalejaid, vähem prügi, enam välisajakirjanikke ja tulemas on pikim rongkäik. Peonädala kulgedes näeme, kuidas kõik plaanid lahti rulluvad, ent üks on kindel - lauljad ja tantsijad on tulnud Tallinnasse, et pidu täiel rinnal nautida.

Mida nädalalõpust oodata?

  • 32 302 laulupeolist
  • 11 500 tantsupeolist
  • 47 000 rongkäigulist
  • 25 000 lauljaga avaühendkoor
  • 180 000 supiportsjonit ja 12 000 leivapätsi


XXVII laulu- ja tantsupidu „Minu arm” toimub 4.-7. juulini Kalevi staadionil ja Tallinna lauluväljakul. Tantsupidude etendused toimuvad 4. ja 5. juulil. Rongkäik alustab kesklinnast liikumist laupäeval, 6. juulil kell 13. Laulupeo esimene kontsert algab laupäeval kell 18 ja teine kontsert pühapäeval, 7. juulil kell 14.

Loo autor: Ele Loonde
Graafika ja kujundus: Ats Nukki, Anna Plukk, Toom Tragel, Mart Nigola
Toimetaja: Kerttu Pass
Ekspress Meedia loovjuht: Mihkel Ulk
Kasutatud fotod ja videod: Tiit Blaat, Andres Putting, Riina Varol, Mikk Mihkel Vaabel, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Wikipedia, Tartu Linnamuuseum