Kuigi kõik mäletavad neid ka nõukogude ajast, on mandariin meie detsembrikuude igapäevane kaaslane olnud vaid viimased veerandsada aastat. Käesolevas loos on ülevaade, kust need viljad pärinevad ja kuidas Eestisse on jõudnud. Tema sugulased, teised tsitruselised on ilusti ära visualiseeritud. Puust ette ja oranžiks!

ERR-i veebiportaal luges kokku, et tänavu detsembris müüvad jaeketid Eesti tarbijatele maha üle 3500 tonni mandariine. Seda on kuni kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi jõulukuul.

Keskmiselt sööb seega eestlane kolm kilo mandariine kogu jõulukuu jooksul. See on kuskil 1-2 mandariini päevas.

Mandariinide retsepte leiab vanadest retseptiraamatutest ehk mõne üksiku või ei leiagi; ikka ja jälle on aga retsepte sidrunile ja apelsinile. Viimased on olnud ju inimeste ammused tuttavad, mandariin tuli Euroopasse aga alles hiljuti. Ja Eestisse veelgi hiljem.

“Kõigepealt 1805. aastal läks ta otse Inglismaale ning alles 1840. aastal Ameerikasse. Väga hiljuti tulnud,” teab mandariinide taustast rääkida Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. “Praegu on mandariin muidugi apelsini järel teine tsitruseline, mida kasvatatakse – kõige rohkem on muidugi apelsine. Mandariinipuud laiuvad uskumatult suurel alal – kaks miljonit hektarit maad on mandariinipuude all,” ütleb Laansoo. Vaata videost!

Mandariinide levik maailmas

Liigutades allolevat väiksest mandariini, saad aegjoont ise kontrollida!

Kui tahad aga levikust tunnetuslikult aimu saada – millal levis mandariin kiiresti, millal aeglaselt – lase graafikul omas tempos mängida!

Mandariinid Eesti Vabariigi algusajal

Vana ajalehekuulutus Foto: Repro

“Millal mandariinid Eestisse jõudsid, seda on raske öelda. Fakt on see, et veel 30. aastatelgi anti ajalehe kaudu teada, et Tallinnasse on saabunud „sidrunid, apelsinid ja mandariinid ning neid tuleb veelgi,” kirjeldab teadusdirektor Krista Sarv Eesti Ajaloomuuseumist.

Mandariinide kohta leiab toonasest ajakirjandusest sageli müügiteateid, nende saabumisest antakse eraldi teada.

Tihemini kohtab kuulutustes infot mandariini essentside kohta; ka on müügil mandariinilõhnaline parfüüm või järjekindlalt ilmub mandariini likööri reklaam. Meile tänapäevaselt tuttaval kujul ehk viljana on ta aga harv kaaslane.

1936. aastal selgitab ja tutvustab ajalehes “Maa Hääl” üks Viljandi aednik taime lähemalt ning julgustab seda ka Eestis kasvatama.

"Veel teeb ta katsetusi mandariinidega, mis kasvavad kõrges lavas. Mandariini seemned on tellitud Prantsusmaalt, taim ise on Jaapani-Hiina päritolu ja meie oludes väga visa idanema. Nii tõusis aednikul 20 idanema pandud seemnest vaid 8. Vilja võib loota kolmandal aastal ja see sarnaneb apelsinile, on veidi punakam ja magusam," kirjutab leht.

Saadaval ainult nääridel ja valimispäeval jaoskondades

Pärast Teist maailmasõda võis mandariinikompoti retsepti leida juba 1954. aasta Eesti Naisest.

Kas ja kuidas siis vilju ennast aga saada oli? Küllap mitte just eriti.

1977. aastal ilmunud kodundusraamatus on küll rohkelt pilte apelsinist, kuid tundub, et need pärinevad pigem mingist lääne ajakirjast.

Näärilaud aastal 1977 Foto: reprod

“Nõukogude ajal kuulusid mandariinid defitsiitse kauba hulka,“ on Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor Krista Sarv veendunud. Alles 1980-ndatel hakkas neid rohkem liikuma.

“1980. aastatel algul olid need sageli nn Brežnevi pakikeste sees. Need olid asutustes müüdavad pakid, mis lisaks soovitud kaubale sisaldasid ka nn tavalisi asju. Nii võis juhtuda, et see, kes sai mandariine, sai ka mõne tavalise kalakonservi. Alles vabas Eestis sai mandariin kõigile kättesaadavaks, nii et neid jäi üle ja sai hakata kasutama ka retseptides.”

1980-ndate retsepte vaadates tundub, et ainuüksi mõne tsitruselise omamine oli sel ajal suur väärtus, nii leiab ka laste magustoidretseptilt räsitud välimusega õnnetu sidruni ja paar mandariini-apelsini.

Tänase Coopi eellanne ETKVL sai samuti nääride eel mandariine, apelsine ja vahel isegi banaane müüki.

“Mandariinid on kättesaadavad olnud ka nõukogude ajal, eelkõige jõulude (nääride) ajal ning valimiste ajal valmispunktide juures. Neid toodi lõunapoolsetest liiduvabariikidest, kuna importkaubale NL-s raha ei kulutatud,” kirjeldab Coopi pressiesindaja Martin Miido ajalugu.

“Koos mandariinidega unistati ka apelsinidest ja banaanidest. Tollal jõudsid need Eestisse enamasti rohelistena. Teadjad räägivad, et mandariin lõhnas tol ajal tugevamini, nad olid väiksemad ja rohelisemad, kui tänapäeval kaupluses leida võib,” räägib Miido.

ETKVL Foto: Coopi arhiivimaterjalid

Ta tõdeb, et tol ajal kaup alati ka poodi ei jõudnud.

“Neid eksootilisi puuvilju jagati riikliku jaotuskava alusel riikliku puuvilja kaubastu poolt, ent sageli leidsid need omaniku juba enne kauplusesse jõudmist. Samuti sai ETK(VL) kaubaladu kaupluste varustamiseks vilju ja loomulikult osteti kauplused esimesel võimalusel neist tühjaks.”

Hitt Marokost

Mandariinid on meie truud kaalased olnud niisiis pigem alles viimased veerandsada aastat.

"1990-ndatel tekkisid valuutapoed ning esmakordselt sai mandariin koos apelsini ja banaaniga lihtsamini kättesaadavaks, kuid siingi oli kitsaskoht, et nende ostmiseks pidi olema valuutat. Tol ajal oli hittsõnaks Maroko, sealt tulnud mandariin pidi olema kõigist kõige parem," kirjeldab Miido.

Tänapäeval on aga mandariini kõrval võtnud pea pooltel juhtudel lettidel koha sisse aga hoopis klementiin. Või isegi enamik juhtudest.

"Kauplustes hetkel müüdav mandariin on siiski õige nimega klementiin," räägib Miido Coopis leiduvast. "Need on mõlemad küll tsitruselised, kuid siiski erinevad viljad. Hispaaniast ja Itaaliast pärit klementiinid on üldiselt klientide lemmikud olnud. Nende koor on lahtisem, vili on mahlasem ja magusam ning visuaalselt näevad need samuti kaubariiulil kenamad välja. Klementiinide kõrghooaeg on detsembris-jaanuaris."

Mandariin ja klementiin

Mandariini aretus klementiin pärineb alles 20. sajandi algusest, mil Alžeerias elav prantsuse misjonär Clément Dozier ristas mandariini ja pomerantsi. Need kaks vilja on nii sarnased, et ega paari olulist tunnust teadmata neil vahet ei teegi. Botaanik Urmas Laansool on oma meetodid.

"Eks see, kuidas meie, taimitundvad inimesed, vaatame, on teistmoodi: vaatame õisi, vaatame lehti," räägib Laansoo. Kaasa võetud mandariinide-klementiinide hulgast tõmbab botaanik rõõmsalt välja hoopis sabakesega mandariinilehe, mis koos viljadega kaasa on reisinud. Lehe all sentimeetrise varre otsas on omakorda väikesed abilehed või kõrvakesed – need ütlevad talle, millega tegemist. Enamus inimesi puutub reeglina kokku ikka poodi tulnud puuviljadega.

"Klementiinid on ilusa tumeoranži väliskestaga, mida küll argikeeles kutsutakse kooreks. Ja mis on tähtis, klementiin on ühe kuni kolme seemnega – või ka ilma seemneteta. Teistel mandariinipuu sortidel on seemneid rohkem," räägib Laansoo. Vaata videost!

Teinekord on need isegi segamini müügil, arva aga ise ära, kumb on kumb!

Tegime asja hästi lihtsaks:

Tsitruseliste mitmekesisusest ja mandariini sugulastest

Tekst: Urmas Laansoo

Tsitruse (Citrus) perekonda kuulub 25 liiki puid ja põõsaid. Enamik neist on igihaljad terveservaliste lihtlehtedega taimed, vaid Kesk- ja Põhja-Hiinast pärit pontsirus (Poncirus trifoliata) on heitlehine astlaline kolmetiste liitlehtedega põõsas.

Tsitrused kuuluvad suurde, 153 perekonnaga 1975-liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda.

Uurides tsiruseliste tausta, on põnev teada saada, et näiteks meile vaid mõned aastad tagasi massiliselt müügile tulnud pomelo on perekonna üks viiest algsest liigist. Apelsinid ja isegi sidrunid sellisel kujul, nagu me neid täna teame, on hoopis hilisemad!

Graafiku allikas: Wikipedia, National Geographic

Mandariinipuud, nende sordid ja teised tsitruselised

Tsitruselistest müüakse Eestis potitaimena kõige sagedamini miniatuurset mandariini meenutavate viljadega kalamondiinipuud (X Citrofortunella microcarpa) ja sidrunipuu sorte, harvem apelsinipuid (Citrus sinensis) ja huvitavate, sõrmi meenutavate viljadega buda-näsasidrunipuud (Citrus medica var. sarcodactylis).

Just seda põnevat Budakämblaks või Buda-sõrmedeks kutsutud vilja näeb praegu ka Tallinna Botaanikaaias, sealsel puul on kohe mitu vilja küljes. Alguses on vili roheline ja "sõrmed" hoiavad kokku, siis aga lähevad lahti ning omandavad tsiruselistele omase särtsaka värvi.

Taim on saanudki on nime sellest, et jumalal võib neid sõrmi olla rohkem kui viis ning sellised kämblast tiba suurem, lahtisirutuv vili meenutab tõesti kummalist kätt.

Budakämmal botaanikaaias Foto: Tiit Blaat

Kollektsionäärid kasvatavad ka greibipuid (Citrus x paradisi) ja selle punaste viljadega sorti Ruby Red, Austraaliast pärit sõrm-pisilaimipuud (Microcitrus australasica) jt.

Toidukaupluste puuviljalettidel mandariinide, sidrunite, greipide, hapulaimide ja apelsinide kõrval näeb vahel ka sviitisid, kinkaneid, pomeleid, veriapelsine, uglisid jt. Hariliku mandariinipuu sortidest on tuttavamad klementiinid ja satsumad.

Kliki viljal ja saa teada, mis on mandariini sees!

Tõsi, mandariinidega on oht liialdada – kipume neid lihtsalt korraga liiga palju sööma. Kuigi tegu on väga magusate viljadega, siis tegelikult on nad ka väga kasulikud. Tõelised vitamiinipommid!

Kogusime siia graafikule erinevaid fakte mandariinide kasulikkuse kohta!

Mandariine saad kodus kasvatada

Kodus siseruumides tasub proovida külvata ja kasvatada kõiki tsitruselisi. Talvel novembrist kuni veebruarini vajavad kõige jahedamat ruumi (+8º kuni +16ºC) mandariinipuud ja sidrunipuud. Apelsinipuu, greibipuu ja laimipuu kasvavad hästi ka pisut soojemas ruumis, kuid mitte tulise küttekeha läheduses.

Vaata videost Urmas Laansoo soovitusi!

Tsitruseliste seemneid võib külvata aasta läbi, kuid paremini sobivad selleks kevad ja suvi, sest valgemal ajal idanenud seemnetest kasvavad tugevamad taimed. Külviks ei sobi liigselt väetatud või liiga rammusad mullad. Loe ja vaata kodus mandariinide kasvatamisest pikemalt SIIT!

Mandariinist on kasulikud ka koored.

Kui millegipärast aga mandariine söömisest üle jääb, siis võib neist teha ka marmelaadi või moosi. Eks üsna tavapäraselt meetodil nagu ikka moosi tehakse – kasuta näiteks kilo moosisuhkrut ja kaks kilo mandariine. Kui tahad magusamat, pane suhkrut juurde. Inglisekeelses meedias leidub ka restepte, kus mandariinid lõigutakse koos koorega, sel juhul tuleb moos mõrkjam.

Võid aga teha ka nii, et lõikad ainult mõned mandariinid koos kooerga õhkusteks viiludeks või väikesteks tükkideks – need näevad hiljem ka moosi sees head välja!

Kuid miks on mandariinid just mandariinid? See on lugu, mida tihti ei teata ja eks ka guugeldades leiab erinevaid versioone. Urmas Laansool on aga variant, mis tundub väga reaalne. Vaata videost!

Fotod, videod ja vahekaadrite filmimine - Tiit Blaat

Montaaž: Gertu Võsu

Graafikute info koostamine ja toimetamine - Maarja Pakats

Graafika - Heleri Kuris, Liisi Viskus, Ats Nukki ja Mart Nigola

Lugu: Ester Vaitmaa