Kohmetun Tartu kunstimajja sisenedes alati, sest ei tea, kas pean pileti ostma või mitte. Seekord algab näitus kohe selles kohmakas trepiga eesruumis. Sinna mahub kaks Kalju Kivi objekti, skulptuuri, masinat. On vaatamisväärsed küll.

Tean Kalju Kivi teatrikunstnikuna, seepärast koputan kergelt sõrmenukkidega selle masina pihta ja rõõmustan, et Kivi on osanud mind ära petta – mingid masina detailid on papist ja mõjuvad nagu raske metall.