Olgu kohe öeldud, et oleksin tahtnud seda lavastust päeva-paari pärast uuesti vaadata. Ja ehk alles siis sellest kirjutada.

Kuulsin noore ja juba kuulsa lavastaja teatrieksperimendist kohe, kui see 2015. aastal Jekaterinburgis Oleg Lojevski juhitud Reaalse Teatri festivalil esietendus. Küllap sellepärast, et mujal maailmas ja Venemaal eriti palju lavastatud “Kolme õde” pole nii kunagi tehtud.

Kuljabini lavastust saab nimetada teatrieksperimendiks. Ükski näidendi tegelastest ei kuule ega räägi. Tõsi, Tšehhovilgi on näidendis kurt tegelane, semstvovalitsuse teener Ferapont, vanataat. Tema Kuljabini lavastuses kuuleb, kuid üsna halvasti, ja räägib, kuid väga kõvasti, püüdes ümbritsevatele kurtidele ennast ka miimika abil arusaadavaks teha.