Ei tea, miks, aga inglise keeles on raskerokkmuusikat hõlpsam luua, või vähemalt tundub nii loometeed alles alustavatele kollektiividele, eriti kui kollektiividel on pretensioonikad ingliskeelsed nimed. Ülemaailmses võõrkeeles esinemine on kindla peale ja lihtsama vastupanu teed minek – veenvuse saavutamine emakeelses lüürikas on muusiku jaoks alati risk, üks täiendav nüanss, mille pärast muretseda, sest see võib väga kergesti mitme aasta töö naeruvääristada.