Õhtu pidulikkus seisneb muidugi ka vastavates rõivastes – parimates rõivastes, mida keegi oskab, tahab ja saab endale sel õhtul selga valida. Rõivastust ei tasu alahinnata, see peegeldab suurepäraselt aega, mil elame. Ja milles oleme elanud. Selles loos meenutab moekunstnik ja -õppejõud Kai Saar, kes on olnud nii Helle Meri kui Ingrid Rüütli kleitide loojaks, 1990ndaid ja jagab muuhulgas ka visandeid kleitidest, mida presidendiprouad siis kandsid. Kas teadsite, miks kutsuti Helle Merit Põhjamaade Dianaks?

Just kleitidel ja riietusel on selle loo põhiline fookus. Eestil on esmakordselt ajaloos naispresident – seega peatume esmakordselt pikemalt presidendi riietusel. Mida võiks president vabariigi aastapäeva tähistades kanda? Milline stiil võiks talle sobida? Palusime oma visiooni visandada ühel Eesti moekunstnikul, tuntud moebrändil ja ka moetudengitel. Valmis kuus erinevat nägemust, mida saad presidendile ka ise “selga passitada”.

Vabariigi aastapäevaga seonduvalt räägitakse palju ka etiketist. Korduma kippuvad küsimused nagu “Kas õlad peavad olema vastuvõtul kaetud?”, “Kui sügav võib olla dekoltee?” või “Mida täpselt tähendab riietuskood “tume ülikond”?” saavad selles loos samuti vastused.

Foto: Kollaaž

Presidendiprouade kleidid peegeldvad karaktereid ja aega

Kuigi moekunstnikule ja -õppejõule Kai Saarele ei meeldi, et presidendi vastuvõttu nimetatakse mõnikord “riiklikuks moedemmiks” või “pingviinide paraadiks”, on ta nõus, et presidendiprouade moevalikud räägivad loo nii meie riigist kui ajast, mil elame. Mida need väljendavad?

Kai Saar on moekunstnik, kes on loonud presidendi vastuvõttudele aastate jooksul kümneid ja kümneid kleite. Läbi aegade kõige kaalukamateks klientideks on olnud talle Helle Meri ja Ingrid Rüütel, kellele ta disainis nii vastuvõtukleite kui ka esindusrõivaid. Stilisti mõistet siis ei kasutatud – prouade stiili kujundaski moedisainer.

Rõivaste valiku dikteerivad eelkõige inimese karakter, vanus ja muidugi ka figuuri iseärasused.

Arglikud 1990ndad

Mood on ajastu peegel, ajastu kõige tõesem dokument, on Saar kindel. “Aeg oli hoopis teine ja inimesed olid tagasihoidlikumad ning ka vaesemad,” meenutab ta 1990. aastate algust. “Helle Meri esimesi kleite ei saa võrreldagi nendega, mida tänapäeval vastuvõtul näeme – etikett ei näinud esimestel aastatel ette galakleiti. Pika õhtukleidi nõude kehtestasid uued etiketireeglid, mis võeti kasutusele 1996ndal aastal Soome eeskujul.”

Põhjamaade Diana

Esimese kleidi disainis ta Helle Merile 1995. aasta vastuvõtuks, mis oli tumeda ülikonna vastuvõtt – sel põhjusel ei ulatanud see ka maani. “Aeg oli vaene ja materjali nappis,” meenutab ta. Järgmisel, 1996. aastal kandis Meri juba sädelevast sametist geomeetrilise lõikega pikka kleiti, mille kangas õnnestus hankida Soomest.

Esipaari visiit Rootsi kuningakotta 1995. Helle Meri Kai Saare kostüümis Foto: Voldemar Maasik / PM ARHIIV

Foto: 1997

Helle Meri stiili meenutab Saar alguses vaoshoitu ja tagasihoidliku, veidi ka kartlikuna, lemmikvärvidena toob ta välja sinise eri toonid. “Ta oli väga väärikas ja kandis presidendiproua rolli väga hästi välja – ta ei püüdnud kuidagi oma olekuga presidendist üle olla.” Aastate jooksul läks Helle Meri aga julgemaks – meenutagem kuningliku disainiga kleiti, mida ta kandis 1998. aasta vastuvõtul… Kuid kas teadsite, et see kleit valmis hoopis varem, riigivisiidiks Rootsi (1995)? Kuninglikuks vastuvõtuks loodud tumesinise kleidi disainis Kai Saar. Rootsi visiidiga seoses meenutab moekunstnik, et kõik komplektid ja rõivavahetused seati eelnevalt täpselt paika. “Visiidil pandi kohe tähele, et Silvial ja Hellel on üks stiil – kahe daami vahel tekkis hea sünergia. Arvestades, et olime Euroopa kõrgseltskonnas uustulnukad, sai rõivas määravaks – pilgud peatusid Hellel ja ta võeti kõrgseltskonnas kiirelt omaks. Seal ei löö briljantide vaid disainiga.” Tõsi, briljantide asemel armastas Helle Meri kanda autoriehteid, tema ehtekunstnikuks oli Jaan Pärn.

Pärast Rootsi visiiti nimetati Soome pressis Helle Merit Põhjamaade Dianaks.

Uuele avatud Ingrid Rüütel

Foto: 2001

“Rõivaste valiku dikteerivad eelkõige inimese karakter, vanus ja muidugi ka figuuri iseärasused,” loetleb moekunstnik. “Proua Rüütlile sai pakkuda erinevaid variante. Ühelt poolt armastas ta oma professioonist lähtuvalt rahvarõivaid, teisalt oli avatud ka uutele ideedele.” Esimesed kleidid olid taas tagasihoidlikumad, kuid põnevate nüanssidega, mis fotodel tihti ei kajastunud – tikandid, pitsid ja muud detailid.” Ingrid Rüütli lemmikuks kujunes veinipunane toon.

Katsetused versus vaoshoitus

Milline oli Evelin Ilvese stiil? “Evelin oli suur katsetaja – mõnikord ka ühest äärmusest teise. Värvidest oli ta väga kinni valges, mis oli kahtlemata üks lemmikuid. Kas kriitvalge on blondile parim variant, see on eraldi küsimus. Talle meeldisid ka kitsad lõiked ja võimalik, et ta demonstreeris liialt oma kehavorme – juba Coco Chanel on öelnud, et ihu ja kleidi vahel peab olema õhku.”

Toomas Hendrik Ilvese abikaasa, Ieva Ilvese kohta märgib moekunstnik sõnu nagu “vaoshoitud”, “klassikaline” ja “lakooniline”. “Tagasihoidlik ja elegantne. Ülepakutusega ei saavuta kunagi elegantsi, see peitubki lihtsuses."

Foto: Hendrik Osula

Presidendi kleit

Delfile teadaolevalt kannab president Kersti Kaljulaid reedeõhtusel vastuvõtul Setu rahvarõivaid või selle piirkonna rahvarõivaste elementidega riietust. Rahvaroivad.folkart.ee leheküljel kirjeldatakse, et traditsiooniliselt koosnevad Setu naiste rahvarõivad räbikust, särgist, sukmanist, põllest, pealinikust, peavööst, sukkadest, jalanõudest, ehetest ja suurrätist.

Milline kleit sobiks presidendile Eesti moeinimeste visiooni kohaselt?

Pikk-kuub ehk räbik on pidurõivas, mis pidi olema seljas kirikusse minnes ja kirikus – sõltumata sellest, kas oli talv või suvi. Setu naiste poolvillasest riidest pikk-kuube kutsuti räbikuks ja täisvillasest riidest villasärgiks. Kui räbik on seljas, jäetakse pealiniku otsad selle alla. Liniku peal kannavad Setu naised kolmnurkselt murtud lõua alt seotud rätikut. Peavöö seotakse liniku peale.

Setu naise vanemat tüüpi särk oli ebaloomulikult pikkade ja kitsaste varrukatega – need olid kuni 130 cm pikad. Särgi peal kanti umbkuue taolist poolvillasest valgest riidest vene sarafani tüüpi rüüd. Selle komplekti juurde kuulus valgest linasest riidest tikitud puusapõll.

19. sajandi teisel poolel tuli koos laiade varrukatega särgiga kasutusele umbkuub. Mustast või tumesinisest peokalevist rüüd nimetatakse sukmaniks (peoriie), puuvillasest riidest aga kitasnikuks (igapäevane rõivas). Sukmani peal kantakse põlle.

Setu naise rahvarõivakomplekti ehivad suured ja uhked hõbeehted. Kesksel kohal on traditsiooniliselt sõlg, millele lisanduvad rohked hõberahadega keed ja ketid.

Setu mehe ülikond erineb muudest Lõuna-Eesti meeste rahvarõivastest oluliselt, kuna on omandanud naiste rõivastest enam venepäraseid jooni. Setu mehe ülikond koosneb särgist, pükstest, vööst, poolsärgist ehk kuuest, kaapkübarast, sukkadest ja pasteldest.

Foto: Shutterstock

Olulisi fakte etiketist. Mida kanda ja kuidas käituda?

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulik kontsert ja järgnev vastuvõtt on meie riigi sünnipäevapidu – kuidas peaks suurel peol riietuma ja käituma, et kriitikutele võimalikult vähe jutuainet pakkuda?

Sobiv rõivastus daamile

Vastuvõtul, kus kutsel on märgitud “frakk” või “tume ülikond”, kannab daam täispikka, maani ulatuvat kleiti. Sellise märke puhul on lubatud kanda ka pika seelikuga kostüümi ning rahvarõivaid. Traditsiooniliselt ei kanna Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul kontserdil ja sellele järgneval vastuvõtul daamid pükskostüümi. Tegelikult kantakse maailmas ka pükskostüüme, aga nende pükste lõige on erinev meie igapäevasest pükskostüümist. Kui keegi kannab sündmusel siiski pükskostüümi, ei peaks teda sel juhul kritiseerima.

Alati tuleb arvestada ka sellega, kas olete ise kutse saaja või kutsutud külalise saatja. Daamil on oma suursuguse välimusega väga lihtne jätta varju ametiisik, kes oma teenetega riigi ees on selle kutse välja teeninud. Seega, kui olete ametiisiku saatja, siis pidage silmas, et esiplaanil peab olema siiski ametiisik, kes kutse sai. Tagasihoidlikuma kleidi valivad tavaliselt ka kirikutegelaste ning sõjaväelaste abikaasad.

Kui usaldate moekunstniku või stilisti maitset, siis ärge end ära unustage. Vahel on vaja ka disainerile meelde tuletada, et tegemist on riigi pidupäeva, mitte aasta moesündmusega, kus kunstnikul avaneb võimalus oma ainukordseid ideid demonstreerida.

Sobiv rõivastus härrale

Vastavalt kutsele on härrad oodatud frakis, tumedas ülikonnas või rahvariietes. Smoking ei ole lubatud. Tumeda ülikonna all mõistetakse värvilt mustast, tumesinisest või tumehallist materjalist ülikonda. Materjal võib olla peene värvilise triibuga. Vastuvõtul, kus kutsele on märgitud “frakk”, soovitatakse kanda pigem musta värvi kangast ülikonda. Kangas võib olla peene triibuga.

Tume ülikond on meeste pidulikus moes asendamatu. Tumeda ülikonnaga saab asendada frakki ja smokingut. Vastupidine variant ei ole lubatud. Fraki, smokingu ja tumeda ülikonna asemel võib alati riietuda ka rahvarõivastesse.

Oleme erinevatel aastatel näinud ka selliseid mehi, kes on interpreteerinud tumedat ülikonda omal moel, lisanud kas ebatraditsioonilisi esemeid või silmatorkavaid aksessuaare. Sellist omapära tervitatakse reeglina just kunsti- ja kultuuriinimeste puhul. Mainitud valikutega ei rikuta etiketireegleid – pigem on tegemist stiliste valikutega ja võimalike eriarvamustega stilistikast lähtuvalt. Juhul, kui keegi on sündmusel riietunud pisut teistmoodi, kui olete senini harjunud nägema, ei pruugi midagi valesti olla. Maailm muutub iga päev ning etikett ja stilistika koos sellega.

Juhul, kui härra valib kandmiseks fraki, siis vähemalt esimesel korral tuleks endale leida hea abiline, kes riietumisel nõu annab. Kindlasti ei tohiks frakki juhuslikult selga panna – jälgima peab teatud detaile.

Praktilised nõuanded vastuvõtule minejatele

Kuidas käituda kätlemisel? Presidendi ja tema abikaasaga käteldes seistakse umbes väljasirutatud käe kauguses, nii et oleks mugav kätelda.

Mida öelda? Alati võib soovida näiteks „Ilusat vabariigi aastapäeva“. Pikemat jutuajamist võib alustada Vabariigi President, aga mitte kunagi külaline. Ka siin on erandeid, kui külaline on väga kõrgel positsioonil või eakas, aga üldiselt on soovitatav mitte pikemalt vestlema jääda.

Kehakeel ja kallistamine. Meie kultuuriruumis ollakse ametlikel üritustel pigem väärikalt tagasihoidlikud. Daamide ja härrade puhul piisab kergest noogutusest (kummardusest). Kui presidendipaar soovib kedagi emmata, siis on see nende õigus. Külalisel ei sobi initsiatiivi üles näidata (v.a lähisugulased).

Kummal pool peab olema naine, kummal mees? Kätlemisele minnes ja kätlemiselt tulles on vana traditsioon paluda oma daam härra paremale käele. Kui tahate teha kõik „väga õigesti“, siis paluge daam paremale käele. Tegelikult vaadake (vajaduse korral harjutage), et kõik mõjuks loomulikult ja te end hästi tunneksite.

Mõelge kõik läbi. Pidulikus riietuses end mugavalt tunda nõuab pisut harjumist ja eelkõige “kodutööd”, et mitte liikumisel ebamugavust tekitada. Härral tuleb arvestada, et daamil on pikk kleit ning mõelda läbi ja isegi harjutada, kuidas liikuda, näiteks, kuidas daam vajaduse korral autosse ja autost välja aidata. Daamidel tuleks kindlasti vajadusel harjutada ka trepil kõndimist.

Marimo Foto: Tiit Blaat

Disainer ja kleit

Eesti sünnipäev toob igal aastal fookusesse ka Eesti moe – just veebruarikuus on Eesti moekunstnike stuudiotes kibekiired ajad. Mariliis Soobard Marimo moemajast tutvustab, kuidas sünnib üks disainerkleit.

Tallinna vanalinnas asuv Marimo moestuudio koondab endas nii kontori, showroom'i, butiigi kui ateljee ning seda kõik ühes ruumis – kui ühes stuudionurgas vuriseb õmblusmasin, siis teises ripuvad kaunid õhtukleidid ja kvaliteetsed mantlid.

Kleidi sünd

Tavapäraselt esitatakse piduliku kleidi tellimus disainerile kaks kuud enne üritust, kuid disaineri sõnul saab ka kuuga hakkama.

Sel aastal on Eesti suurimaks sünnipäevapeoks, presidendi vastuvõtuks, tellitud Marimost aegsasti viis kleiti.

Pidulik kleit sünnibki kas eritellimusena spetsiaalselt loodud eskiiside järgi või siis leiab soovija oma lemmiku juba valmis kollektsiooninäidiste seast. “Stuudios kohapeal olevad õhtukleidid saame samuti kandjale sobivaks kohendada,” selgitab disainer. “Eritellimuse puhul kohtume kliendiga ja räägime esmalt läbi, millised on kliendi soovid ja milline see kleit võiks lõpuks välja näha. Uurin ka, et milliseid riideid ta tavaliselt kannab, et ma saaksin kliendi stiilist aimu. Siis proovime mõnd olemasolevat mudelit – et tekiks visioon, kuhu teel oleme,” tutvustab Mariliis.

“Kui soovid on selged, teeme joonise või joonised, valime välja kangad. Siis kohtume kliendiga uuesti, täpsustame lõpliku disaini, kangad. Olenevalt toote keerukuksest peab klient kolm-neli korda proovidesse tulema.” Õhtukleidi hinnad algavad Marimos 700 eurost ning jäävad keskmiselt 1500 euro kanti.

Foto: Marimo

Mariliisile on oluline, et kasutatavad kangad oleksid võimalikult looduslikud. “Soovitan tavaliselt villakreppi, siidi või nende segu. Kõik meie tooted on siidvoodri peal. Kangad, mida kasutame, on esindatud kangakataloogides, kust saame koos kliendiga sobiva materjali ja tooni välja valida,” tutvustab ta. Kui kataloogist sobivat ei leita, tellitakse kangas spetsiaalselt. Tavapäraselt esitatakse piduliku kleidi tellimus disainerile kaks kuud enne üritust, kuid disaineri sõnul saab ka kuuga hakkama. “Oleme ka nädalaga teinud, kuid see oleneb juba teistest töödest – kui neid saab edasi lükata, on hästi.”

Vaata videost ühe presidendi vastuvõtuks valminud kleidi lugu!

Kadri Voorand Foto: Vallo Kruuser

Kadri Voorand eelistab presidendi vastuvõtul pigem tagasihoidlikku välimust

Aasta naisartist ja jazz-lauljatar Kadri Voorand ütleb vabariigi aastapäeva eel, et kannab presidendi vastuvõtul Lilli Jahilo loodud musta värvi kleiti.

Foto: Ekspress Meedia

Eritellimusena valmivale kleidile on Kadri seadnud mitmeid nõudeid. “Kleit ei sünni vaid üheks õhtuks – see peab olema multifunktsionaalne, mida saab hiljem ka kontsertidel kanda,” ütleb ta. Samuti peab kleit olema kvaliteetsest materjalist, mis tagab selle vastupidavuse. Eelmise aasta moevalikut meenutades ütleb ta samuti, et on seda korduvalt kandnud.

Millist kleiti kannab ta sel aastal? Kuidas möödub tema 24. veebruar ja kes hoolitsevad presidendi vastuvõtule sobiva meigi ja soengu eest? Vaata videot!

Olga Privalova Foto: Tiit Blaat

Naine, kes läheb 10eurose Humana kleidiga presidendi vastuvõtule

Kuna piduliku ürituse kutsele on märgitud riietumissoovituseks "frakk, rahvariided ja tume ülikond", tuleb sellega arvestada kõikidel peole minejatel.

Foto: Ekraanitõmmis

Ka ajakirjanikud pole erand - küsisime Vene Delfi toimetajalt Olga Privalovalt, mida plaanib tema reedel üritust kajastama minnes kanda. Suure uuskasutuspoodide fännina leidis Olga oma kleidilemmiku Humana Vintage kauplusest - vaata videost, kuidas ta kleidiotsing läks.

Kuidas varemalt on käidud? Panime kokku suure videokollaaži!


Autor: Mari-Liis Helvik
Graafika: Heleri Kuris, Liisi Viskus, Mart Nigola
Loovjuht: Ester Vaitmaa