Praegusel ajal pole pulmakleidi hankimine teab kui keeruline - pruudi teenistuses on terve internet, pruutpaaride salongid ning soovijaile visandavad ainulaadse pulmakleidi valmis riigi tuntuimad moekunstnikud. Kasutatavatest materjalidest ja hetkel levinud disainidest võisid meie emad, vanaemad ja vanavanaemad vaid und näha - juveelide rolli täitsid hoolega kodus kasvatatud mirdist imeõrnad pärjad ning käepärastest vahenditest painutatud kroonid ja abielusõrmuste hankimine ning vahetamine käis teatud ajal salaja.

Pulmad kui ajastu peegel

Veel 19. sajandi lõpus abielluti rahvarõivastes ja selle elemente – näiteks põlle – kanti ka sajandi alguse pulmariiete puhul, mis koosnesid pikkade varrukatega pluusidest ja turnüüridega pikkadest seelikutest. Kes sai kätte Saksa ajakirju, võis sellega õmbleja juurde minna ja uusima moe järgi kleidiga abielluda. Seeliku ja pluusi kombinatsioonid läksid aga kiirelt üle kleitideks, mis juba paarikümne aasta pärast ka vallatult lühemaks hakkasid muutuma. 1930ndatel muutus lisaks loorile ja mirdipärjale oluliseks aksessuaariks pruudikimp – need olid lopsakad ja rikkalikud. Vaoshoitud kleidilõigete juurde sobisid need ideaalselt – pruutide lemmiklilledeks olid alpikannid ja hortensiad.

Peale teist maailmasõda oli enamike siinsete paaride pulmad kasinad, kuid armastamast ei takistanud sõjavaremed kedagi – isegi siis, kui pruutkleidi pidi tegema mõnest teisest vähekantud kleidist ja pruut võiks kingadest vaid und näha. Ka tennised täitsid tähtsal päeval kingade funktsiooni suurepäraselt ära! 1950ndad ja 1960ndad tõid meile Euroopia Diori unistustepruudi eeskuju ja muidugi ka seksrevolutsiooni koos vallatult lühikeste pruutkleitidega. Popid soengud olid kõrgeks tupeeritud ja diadeemidena kasutati muuhulgas ka traadijuppe ning painutatud käevõrusid. Kümnend hiljem muutusid kleidid taas pikemaks – kleite kaunistasid nailonpintsid, žabood ja isegi kapuutsi-lõikelised loorid.

Tutvu eelmise sajandi pulmamoe kõige olulisemate märksõnade ja ainulaadsete Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogus säilinud pulmakleitidega.

1980ndad kuulusid puhvis “vahukleitidele”, mida täiendasid pikad loorid. Aksessuaaride valik oli eelnevaga võrreldes oluliselt laiem ja tihti kanti peas koos nii loori, lilli kui ka pärga. Taasiseseisvunud riigis oldi pulmarõivaste valimisel loov ja valik tehti sõltuvalt pulma iseloomust ja paari rahalistest võimalustest.

Ainulaadne videomeenutus

Kui tänapäeval saadavad abiellumist laiad naeratused ja emotsionaalsed liigutuspisarad, siis oli aegu, kui sellesse suhtuti surmtõsiselt. 1959. aastast säilinud filmikaadritest on näha, kuidas abielluti ülimalt tõsiselt - ka külalised ei tundu olevat kuigi entusiastlikud. Loodetavasti olid kaunis pruut ja nägus peig sisimas aga väga õnnelikud! Vaata videot:

Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogus on hoiul imekauneid haruldasi pruutkleite, milles abiellusid meie esiemad. Valik, mida meil õnnestus üles pildistada ja mille ka teieni toome, ei ole täielik, kuid annab siinsete naiste pruutkleitidest siiski hea ülevaate. Välja jäid näiteks mõned imeväikestes suurustes kleidid, mis mannekeenile selga ei mahtunud (mannekeen on suuruses 34-36). Kleite hoitakse spetsiaalsetes hoiutingimustes. Ei tasu tähele panna ka fakti, et need on mõneti kortsus ja/või määrdunud – tekstiilikogus olevaid kangaid ei tohi triikida, pesemisest rääkimata. Veelgi enam, ka katsuda tohib neid vaid spetsiaalsete kaitsekinnastega.

Lisaks kleitidele jäädvustasime ka erilisemad sajandialgusest pärinevate pulmakostüümide pluusid. Kuna need on haruldased eksemplarid, mille juurde kuuluvaid seelikuid ei ole säilunud, pildistasime neid eraldi ega sobitanud juurde võõrastest komplektidest pärit lisandeid.

Keeruta peeglis olevaid kleite noolega ja vaata detailide pilte suuremalt!

Rahvarõivaste elementidega pulmakomplekt.

Plisseerdetail on killuke maailmamoest.

Läbipaistva kleidi all kanti alati aluskleite.

See krepplameest pruutkleit kuulus Alvine Kangrule, kes abiellus Alfred Aleviga 1937. aastal Rapla kirikus. Paar elas koos kuni surmani Järvakandis. Kleidi annetas Eesti Ajaloomuuseumile pruudi tütar Helgi Murulaid.

Foto: Tiit Blaat

Sajandi alguses kandsid pruudid tihti pluusi ja seeliku komplekti - see pruutkleidi ülaosa pärineb aastast 1914. Pluus kuulus Anna Pikmanile (sündinud Küstner), kes elas Pärnus ja oli 1920ndatel seitse aastat majateenijaks Johannes Vares-Barbaruse juures. Komplekti kuulunud seelikut ei ole säilinud.

Foto: Tiit Blaat

Sellel damastkangast pluusil on siidkaunistused ja see on valmistatud Viljandis elanud pruudile, kelle nime ei ole teada. Ka ei ole teada täpset aastaarvu, millal seda kanti, kuid arvatavasti on see sajandivahetuse paiku.

Foto: Tiit Blaat

Villasest riidest pluus pärineb aastast 1906 ja see kuulus 1870. aastal sündinud Maria Jõele, kes laulatati Peterburi Jaani kirikus. Pluusi juurde kuulus turnüüriga seelik.

Foto: Tiit Blaat

Kleit pärineb 1953. aastast, mil abiellusid Milde Sein ja Raol Pall. Paar laulatati Koeru kirikus. Kleidiriie, kingad ja sõrmused osteti Tallinnast, loor laenutati juurde. Kleidi õmbles Gerta Rehtla Paidest.

Foto: Tiit Blaat

Valge taftkleit pärineb aastast 1959. Kleit kuulus Edda Arenile, kes abiellus Valter Pakkiga. Kleidi õmbles Laani Lepp, kes oli tuntud kui Tartu osav õmbleja.

Foto: Tiit Blaat

Aino Tänavase pulmakleit, mis on õmmeldud 1961. aastal Tallinnas Roosikrantsi tänava ateljees.

Foto: Tiit Blaat

1970. aastal abiellusid Valli Avila (sündinud Mumm) ja Ants Avila. See brokaatkleit õmmeldi moeatelejees Lembitu, kus pruut töötas rätsepana.

Foto: Tiit Blaat

1972. aastal abiellus Ene Värton Enn Sulbiga ja pulm toimus Meelapalu kandis. Hiljem kandis sama kleiti pruudi õde Elina Värton (abiellus 1972. aastal Mati Ramloniga).

Foto: Tiit Blaat

1970ndate stiilinäide - eest nööpidega kleit on lastud õmmelda Tallinna moemajas. Kunstnik K. Melnitski.

Foto: Tiit Blaat

Puhvis varrukad, rõhutatud taljejoon ja efektsed kaunistused viitavad kaheksakümnendatele. Kleit aastast 1989, õmbleja Ellen Kadarbik.

Foto: Tiit Blaat

See kleit pärineb aastast 1994 ja kuulus pruut Karin Bodrovile.

Foto: Tiit Blaat

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu
Täname: Helle Avila
Fotod: Tiit Blaat

Tänapäeval valitakse pruutkleit lähtuvalt isiklikust stiilist ning pulmamoe iseloomust - kleite lastakse kas õmmelda, valitakse pruutpaaride salongist, tellitakse internetist või tellitakse kohalike moekunstnike käest eritellimustööna. Kes ihkavad midagi eriti moekat ja erilist, ammutavad inspiratsiooni rahvusvahelistelt moelavadelt maailmakuulsate moebrändide hinnalistest couture-kollektsioonidest. Äsja Pariisis kõrgmoenädalal esitletud tualettide seas oli ka eksklusiivseid pruutkleite.

Konsulteerinud Ester Vaitmaa

Graafika: Heleri Kuris, Mart Nigola

Fotod: Tiit Blaat, Eesti Ajaloomuuseum

360-kraadi fotod: Tiit Blaat, Alari Heinsoo

Täname: Helle Avila/Eesti Ajaloomuuseum