Coopi juhid on ise ettevõtte tegevuse tähtsust kirjeldanud ühtsus- ja omanikutundega – üle Eesti on ligi 80 000 inimest, kes käivad kodulähedases poes, millest osake on ka nende oma.

Coopi tegevuses on kodu- ja maalähedus olulised märksõnad. Seljaga Tallinna poole seistes ja kõikjale üle Eesti vaadates on kaart tihedalt täis punkte, mis tähistavad Coopi. Neid punkte on üle 350.

Just need pisikesed tärnikesed hõreda asustusega piirkondades on Coopi väärtus. See on muutunud viimasel kümnendil järjest reljeefsemalt märgatavaks.

Sellepärast, et need Coopi poode tähistavad tärnid vilguvad juba aastakümneid ühe koha peal ega kustu, samas kui teised nende kõrval plinkinud majakad – postkontorid ja pangad – on kadunud või neid on vähe alles jäänud.

Hajaasustuse mõju

Maal on elanikke väheks jäänud ja hajaasustusega paikades pole majanduslikult rentaabel pangateenust pakkuda.

Postiteenust on riik endale kuuluva ettevõtte kaudu jõuliselt koomale tõmmanud. Tõenäoliselt on Omniva varsti erakätes ja veelgi suurema tõenäosusega näeme lähiaastail veelgi vähem postkontoreid.

Iseküsimus on, mis on postkontor. Traditsioonilises mõttes ruum, kus leti taga on inimene. Uutele põlvkondadele on postkontor plekist kast, mille uks avaneb, kui sõrmitseda helendavat ekraani.

Nii olemegi olukorras, kus veel üsna hiljuti eluliselt tähtsaks peetud teenused seda enam ei ole, kuna neid saab osutada uudsel moel – ilma inimese puudutuseta.

Sama on pankadega. Pangad vajavad järjest vähem tuba, tooli ja lauda, mille taga on nimesildiga teenindaja. Piisab kapist, millel on nupud.

Plekist kastidest meil pääsu pole. Või on? Coopi väikestesse kauplustesse on jõudnud ka need teenused, mis varem olid post- või pangakontoris.

Seda võimaldab suur kaupluste arv. Coopi fenomen peitub selles, et ühistu on hoidnud oma poed lahti ka seal, kus elab vähe inimesi ja kus majanduslikult kaupluse lahtihoidmine pole mõttekas. Väikestes kauplustes tekkiv kahjum kaetakse suurema kasumi või muu tegevuse arvelt. See teeb Coopi maainimeste jaoks oluliseks. Coop ei ole plekist kast.

Omanikest sõltuvus

Coopi ligi 80 000 klientomanikku on tohutu kapital, mis annab võimaluse ja kohustuse. Võimaluse hoida majanduslikku edu osaliselt tänu nendele samadele klientomanikele, kes nii-öelda iseenda poes käies tarbivad, ja kohustuse olla mingites kategooriates konservatiivne ning täita ühistu liikmete soove. Ühistu liikmeid on palju maapiirkonnas ja nende soov on, et kauplus oleks kodukohas avatud.

Oskus arvestada ühe osa klientide soove ja samas areneda kiiresti teiste soovidele vastu tulles ning ajale jalgu jäämata on peen kunst. Maal on inimestel, eriti eakamatel, teised eelistused ja hinnaootused kui linnades ja noorematel inimestel. Liiga hoogne eksperimenteerimine ja kaasajastamine on õrnal jääl hiilimine. Hüpped võivad lõppeda külma sulpsatusega.

Ometi on Coop oma konservatiivse olemuse juures teinud ka äkilisi liigutusi. Teisiti poleks mõeldav, sest viimatise majanduslanguse järgne periood on olnud peadpööritav. E-kaubandus, e-pangandus, kaupluste üleminek osaliselt iseteenindusele – selle arendamisest enam pääsu ei ole ja kes jääb karjast maha, süüakse ära.

Läbi jää kukkumist takistab aga Coopi puhul see, et „jää“ on tänu 80 000 klientomanikule ja rohkem kui 350 kauplusele tugev. Nii võib täitsa julgelt uisutada.

Jaanus Vihand poseerib firma muuseumipoes Foto: Rauno Volmar

Jaanus Vihandi roll

Märgatav, aga tasakaalukas areng on jäänud perioodi, mil Coopi on juhtinud Jaanus Vihand, kes sai siis veel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) nime kandnud gigandi juhatuse esimeheks 2012. aastal.

Vihandi töö kõige mõõdetavam tulemus on ettevõtte käive. See kerkib jõudsalt igal aastal.

2015. aastal oli Coopi käive 487,8 miljonit eurot, kerkides aastaga 5%.

Coop Pank Tallinnas, Narva maanteel Foto: Priit Simson

2016. aastal kasvas käive 508,3 miljoni euroni. Tänavuseks käibeks on ettevõte ennustanud 525–530 miljoni eurot. 2025. aastaks aga loodab Coop jõuda miljardieurose käibeni.

Oskuses nii suurt masinavärki juhtida ja suurte tagasilöökideta edasi viia on kindlasti Vihandil määrav osa. Coopi käive on igal aastal suurenenud Eesti jaemüügi üldisest turust kiiremini. See ei saa olla juhus.

Kui kümmekond aastat tagasi peeti ETK süsteemi ja kauplusi ajale jalgu jäänuks, siis praeguseks on Coop kõvasti uuenenud.

Milline on Vihandi tööpäev? Selgub, et talle meeldib koosolekutel spinnerit keerutada! Vaata videost!

Palju uuendusi

ETK-l on uus rahvusvaheline kaubamärk Coop, millega suurenes kaubavalik. Ehitati kokkuhoidu võimaldav logistikakeskus, poode remonditakse, kasutusel on iseteeninduskassad, mitmeotstarbelised säästukaardid, e-pood, ja ... pabahh! Coopil on nüüdsest oma pank, mille väikesed kontorid või mobiilsed pangapunktid on viidud laiali üle Eesti.

Kaja Ivask, Mustvee Konsumi juhataja hoiab käes uue panga infovoldikuid. Mustvee pood on üks nendest kus uus pangastend on olemas ning inimesed saavad kirjutada avaldusi pangaga liitumiseks. Foto: Anni Õnneleid

Panga loomisega astus Coop sammu küll kliendile lähemale, pakkudes teiste pankadega sarnaseid teenuseid ja tooteid inimeste kodukoha läheduses, aga loomulikult on see ka nutikas moodus oma praeguseid kliente tulu kasvatamiseks ära kasutada.

Coop pangateenustega liitumiseks tuleb kirjutada avaldus Foto: Anni Õnneleid

Tulu suurendamise vajadus ja soov on äriühingu tegevuse alus – see on ühistu ligi 80 000 liikme huvides. Coop peab aga tulevikus veelgi rohkem tõestama, kas tulu kasutatakse mõistlikult, ja näitama, et osaliselt nende endi klientomanike taskust tulev varasemast suurem kasum jõuaks tagasi klientomanikeni.

See tähendaks omanikele mitmekesisemat ja odavamat kaubavalikut ja paremaid kauplusi – põhjust, miks Coopi enda ühistu liikmed tahaksid tulla nende oma poodi, mitte astuma sisse konkurendi kauplusse. Jah, paljudes väikestes maakohtades polegi valikut, sest seal on ainult Coopi pood koos kõigi oma plusside ja puudustega, aga näiteks maakonnakeskustes on valik olemas.

Oleg Gross kiidab konkurenti

Grossi Toidukaupade jaemüügiketi looja Oleg Gross tunnustas Coopi tegevust ja märkis, et Jaanus Vihandil on tugeva juhina ettevõtte edus oluline roll.

„Pean Vihandit väga tugevaks juhiks,“ ütles Gross.

Eesti mõjukad 2017 Foto: Rauno Volmar

Tema sõnul hakkab kala mädanema peast, aga Coopi puhul on näha, et pea on tugev ja Vihandi juhtimise all on Coop võimsalt arenenud. „Tema isiklik roll on väga suur,“ tunnustas Gross.

Praeguseks 1600 töötajaga kontserni OG Elektra juhtimise oma tütrele ja pojale üle andnud Grossi sõnul on see kõva asi, kui juht oskab eraldi bilansiga paljudest tarbijate ühistutest koosnevas süsteemis hoida koostöövõimet ja ettevõtet arendada.

„Hästi tehtud, edu neile!“ märkis Gross, lisades, et konkurendile ei tohi halba soovida, sest „kui pole neid, on keegi teine“.

„Vabaturul konkurents ei kao, peame üksteisele edu soovima,“ märkis ta.

Vastates küsimusele, kas ühistuline tegevus on perspektiivikas, ütles Gross, et vanasti ta nii ei mõelnud.

„Olin arvamusel, et ühistuline tegevus ei kõlba kuhugi. Kui ettevõte läheb nii suureks nagu Coop, olgu ta siis ühistuline või investeerimisfond, siis omaniku roll paratamatult väheneb ning üks või paar inimest ei suuda seal midagi ära teha,“ rääkis ta.

Nüüd on ta oma hinnangut muutnud, pidades Coopi edukaks ja jätkusuutlikuks.

Rääkides Coop Panga mõjust ettevõtte jaekaubanduse arengule, lausus Gross, et soovib Coopile edu, sest pärast pangateenuste kättesaadavuse vähenemist maal on inimestel raske. Coop tõi aga leevendust. „Mina poleks julgenud panka teha – see on (panga loomine – I. S.) tähelepanuväärne asi,“ ütles ta.

Grossi sõnul on ühistute kett ja süsteem nii tugevad, et see võimaldab edukalt realiseerida ka panga tegevuse.

Coop teenis mullu 13,3 miljonit eurot kasumit, ent samas investeeris põhitegevuse arendamisse 27,9 miljonit eurot.

Oleg Gross lausus, et ühes õiges investeerimisettevõttes ei võta omanikud kasumit välja, vaid reinvesteerivad selle, et võrgustikku arendada. Just nii on ka Coop teinud.

Muide, suur osa kasumist tuleb just staažikatelt ja lojaalsetelt ühistu liikmetelt.

Coopi ligi 80 000 klientomanikule on Grossi sõnul tänuväärne see, et toimib maakaupluste süsteem, mis nende igapäevaseid vajadusi rahuldab. „Muidu oleks maakohad poodidest tühjad,“ märkis Gross.

Ta toonitas, et eriti tuleb Coopi tunnustada praegusel ajal olukorras, kus meil on „ebanormaalselt haige alkoholiaktsiisi poliitika“. See on eriti teravalt puudutanud Lõuna-Eestis asuvaid nii Coopi kauplusi kui ka väikeste, üht või kaht poodi pidavate ettevõtete tegevust. Lõunaeestlastele on tähtis, et selles keerulises olukorras suudetakse poode lahti hoida.

Coopi poe Konsumi nutikassad Foto: Anni Õnneleid

Lugu: Ivar Soopan

Graafika: Heleri Kuris, Mart Nigola

Mõjukate fotod 2017: Rauno Volmar

DelfiTV video: Mark Šandali, Sigrid Salutee

Toimetas: Kristi Helme

Koostas: Ester Vaitmaa