TULEVIK: Puud vahelduvad, aga mets jääb?

Eesti mets 200 aasta pärast

Tanel Saarmann, Ärileht

Eesti metsa vanuseline jaotus on väga erinev ja RMK üks missioon on seda ühtlustada. Lageraie tagab selle, et vähemalt ühes piirkonnas kasvab edaspidi, uue metsa kasvamapaneku järel, ühtlane mets. Seda nii puuliigiti kui ka vanuseliselt.

Oma töö teeb aga ka loodus (tormid) ning kuri inimkäsi – metsatulekahjud. Nende järel tuleb hävinud mets koristada ning varsti saab kasvama panna uue. Ühe metsa surm tähendab uue sündi.

Nagu graafikust näha, kasvab Eestis päris palju metsa üle raieküpse aja.

Majanduslikult ei ole see tihti mõistlik, sest puu hakkab ühel hetkel kahjustuma ning seda ei saa enam tooteks vormida. See kõlbab vaid ahjus põletamiseks.

Just seetõttu on viimasel ajal toodud madalamale näiteks kuuse raieküpsust. Spetsialistid nägid, et kuused surevad metsa lihtsalt ära. Nad on kõrgema raievanuse korral raiudes juba nii kehvas seisus, et palki, millest saaks teha kõrgema väärtusega toodet, sealt enam ei saaks.

Graafikust on näha, et RMK tänane tegevus tähendab seda, et 100 ning 200 aasta pärast on metsade vanuseline jaotus palju ühtlasem.

Hops ja hops! Uus metsapõlv saab jalad mulda istutustoru abiga

Kristiina Viiron, Maaleht

Seal, kus mets maha on raiutud, hakkab varem või hiljem kasvama uus mets. Kõige kiirem ja kindlam, aga ka kõige kallim võimalus saada uus metsapõlv kasvama, on istutamine. Eelkõige tehakse seda viljakates kasvukohatüüpides, sest looduse enda kätetööle lootma jäädes kattub lank metsamajandamise mõttes väheväärtuslike lehtpuudega, nagu toomingas, sarapuu või hall-lepp.

Istutamise on ette võtnud ka Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais - uue metsapõlve paneb ta kasvama 2016. aastal maha raiutud 90-aastase kuusiku asemele.

Tulevikupuuks saab samuti kuusk, aga ka mänd - madalamale kohale istutatakse kuuski ja kõrgemale külvatakse mände. Sealjuures annab loodus kindlapeale juurde ka lehtpuid - näiteks kaski ja leppi.

Kuuske istutab Ehrpais kaheaastase potitaimena, millel on paljasjuurse taime eest mitmeid eeliseid. Ta läheb kergemini kasvama ega kuiva langil istutamist ootamist nii hõlpsasti. Potitaime on ka lihtsam maasse panna, sest saab kasutada istutustoru, millega töötamine säästab istutaja selga.

Kümne aasta pärast on okaspuud sellel langil juba inimese kõrgused, kiirekasvuline kask aga ulatub juba tublisti üle pea.

Vaata videost!

Puud vahelduvad, mets jääb

Seda, et mets jääb alles ka tulevikus, usub Keskkonnaagentuuri metsaregistri juhtivspetsialist Enn Pärt. Lisame loo alguses olnud ajaloojoonisele aastaarvu 2030. Kuigi metsanduse arengukava pole selleks ajaks veel valmis, saab midagisiiski ette planeerida.

Pärdi sõnul on käimasolevates diskussioonides oluline mõista: Eestis kasvab erineva funktsiooniga mets. 13% metsadest on range kaitse all, seal on igasugune majandustegevus keelatud ja loodus saab toimetada omasoodu. Teist 13% metsast nimetatakse majanduspiirangutega metsaks. Seal tohib küll mõningal määral raiuda, kuid puidu saamine ei ole nende metsade põhieesmärk. Üle 70% moodustavad majandusmetsad, mis peavad andma valdava osa puidutoodangust ja metsatulust, kuid mitte ainult.

"Ka majandusmetsas saab korjata seeni ja marju, käia jahil või niisama jalutamas. Samas ei saa metsaomanik seal toimetada omasoodu, vaid peab järgima erinevate metsanduslike õigusaktidega sätestatud reegleid. Näiteks lageraie tegemiseks kehtestatud piirvanuseid ja lankide maksimaalseid suurusi. Kuid keegi ei sunni metsaomanikku raiuma küpset majandusmetsa, see on tema enda valik," selgitab Pärt.

Ta meenutab, et metsandus ja metsatööstus annab otseselt tööd enam kui 30 000 inimesele ja seda valdavalt väljaspool Tallinna ja Tartut. Puit ja puittooted moodustavad 18% riigi ekspordist ja on olulisemad väliskaubandusbilansi tasakaalustajad.

"Puittooted on keskkonnasõbralikud ja mugavad. Kes meist ei tahaks koju täispuidust mööblit või istuda kaminatule valgel? Kusagilt peab see puit tulema. Kui ei raiu meie (väga kindlate reeglite järgi), siis tuleb see mujalt, kus reeglid lõdvemad või pea olematud ja loodusele tehakse korvamatut kahju," teab Pärt.

Lageraielank ei ole just kõige meeldivam koht, kuid aastatega kasvab sinna uus mets. Protsess on küll aeglane, kuid pidev ja tuleb meeles pidada, et ka kõige võimsam põlispuu on kunagi olnud pisike puutaim. Ja puu ei ole igavene.

Enn Pärt on üsna kindel, et Eesti on ka tulevikus metsaga maa. Eesti metsamaa pindala on viimase 80 aastaga suurenenud ca 1,5 korda, metsade tagavara (puiduvaru) kolm korda.

"Niipalju metsa kui praegu pole meil sajandeid olnud," kordab ta lauset, mida on viimasel ajal väga tihti kasutatud. Samas tuleb arvestada, et suurem osa metsi on suuremal või vähemal määral inimtegevuse poolt mõjutatud: metsa on raiutud ja puitu kasutatud alati ja oletatavalt kasutatakse ka tulevikus.

"Eesti asub kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele kasvab üldjuhul uus, seda ka inimese abita. Metsa pindala saaks oluliselt väheneda ainult siis, kui seda hakataks suurel määral põllumaaks raadama (ajaloos on see nii olnud). Praegu seda kusagilt ei paista. See, et üks metsapõlvkond vaheldub teisega, on asjade loomulik käik. Puud vahelduvad, kuid mets jääb."

Kasutatud materjalid:

Aastaraamat Mets 2016, https://keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2016, 2017

"Valitsusasutiste tegevus 1918- 1934, Riigikantselei väljaanne, 1934

"Eesti Entsüklopeedia", 1935

"Statistiline album", 1925

"Eesti metsakasvukohatüübid" Erich Lõhmus, 2004

"Eesti metsanduse 100 aastat" Toivo Meikar, 2018

"Eesti vabariik 100. Statistiline album", Eesti Statistikaamet, 2018

Ajakiri "Eesti mets" (1930ndate väljaanded)

Erinevad metsamajandi projektid: sh Rapla metsamajand metsamajandi projekt 1966-1967, Kurista metsamajandi metsamajanduse organiseerimise perspektiivplaani projekt 1963 jt.

Loos kasutatud kaardid:

- Maa-ameti metsamaa kaart, mis on koostatud Eesti topograafia andmekogu alusel

-Maa-ameti ajaloolisi aerokaardid võrdluses tänapäevastega

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi Digar kaardid:

Eesti vabariigi algusaegne metsade kaart: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:302308/267700

Metsakaardid Keskkonnaagentuuri arhiivist:

- Eesti NSV riigimetsade kaart 1951

- Eesti NSV metsade kaart 1958

- Eesti NSV ministrite nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse Hiiumaa tööstuliku metsamajandi skeem 1965

- Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium, Hiiumaa metsamajandi skeem 1978

Tanel Saarmann (Ärileht) – tänapäevane majandusülevaade

Mari Kartau (Maaleht) – tutvustab metsalangil toimuvat

Kristiina Viiron (Maalehe Metsaleht) – metsamaterjali olemus, uute puude istutamise lood

Ester Vaitmaa – ajaloo osa + tervik

Tiit Blaat – fotod, aerofotod, videod

Heleri Kuris, Ats Nukki, Liisi Viskus, Mart Nigola – graafika ja kujundus

Kerttu Pass – toimetas

Loo valmimisse panustasid ka Argo Ingver, Jaanus Lensment, Anni Õnneleid, Maarja Pakats