Surnud mets?

Mis juhtub metsaga pärast lageraiet

Hendrik Relve Foto: Tiit Blaat

"See paik siin on mulle oluline, see on otse minu kodu kõrval, mõnikümmend meetrit. Ühel õhtul ligi kümme aastat tagasi kuulsin selles suures põlismännikus masinate müra ja pimeduses nägin ka harvesteride prožektorite valgusvihke. Siis oli selge, et siin on toimub metsa mahavõtmine," räägib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.

Relve sõnul oli vana tuttava männiku mahavõtmine kurb. "See männik oli saja-aastane ja nüüd korraga oli ta maas... Nüüd, kus olen elanud siin kõrval, olen näinud selle langi arengulugu ja sellest tahaksingi rääkida."

Koos Hendrik Relvega käisid kolmel erineva langil Maalehe toimetaja Mari Kartau ja foto-ja videograaf Tiit Blaat. Vaata videost!

Kas raielank on mets?

Mari Kartau, Maaleht

Kui mets maha raiutakse, ei tähenda see, et metsa enam ei ole. Raielangil algab uus eluring. Inimese kaasabil ehk metsa majandades kulgeb see kiiremini, ainult looduse loomingu puhul aeglasemalt. Isegi kui keegi metsa ei istuta, hakkavad puud seal ise kasvama, sest Eesti asub metsavööndis ja teisiti pole see lihtsalt looduslikult võimalik.

Suuremal jaol kasvukohtadest tuleb kõigepealt lehtpuuvõsa, hiljem saavutavad ülemvõimu okaspuud ja kasvavad suureks metsaks. On ka erandeid, näiteks märjast lodust saab sanglepik, kuival nõmmel on aga nõus kasvama vaid männid.

Ainuke olukord, kui raiet võib nimetada metsa hävitamiseks, on raadamine. Sel juhul juuritakse välja ka kännud ning maa kasutusotstarvet muudetakse - sinna ehitatakse tee, hooned või rajatakse kaevandus.

Lisaks puudele elavad metsas paljud teised taimed, loomad ja seened. Mõned neist armastavad vanemat, mõned nooremat metsa. On ka näiteks neid, kes saavad elada ainult põlenud metsas või tunnevad end eriti hästi tormimurrus. Teadlased on kindlaks teinud, et vana mets, mis metsamajandaja jaoks on üleküpsenud, on liigirikkam. Seetõttu on oluline, et meil oleks piisavalt kaitsealuseid metsi, mida ei majandata.

Teine oluline asi on kaitstavate ja muidu metsaliikidele sobivate elupaikade omavaheline side, et sealsed elanikud saaksid vabalt ringi liikuda ja levida. Sellepärast on parem, kui raielangid pole väga suured.

Vaata ja uuri lähemalt, mida leiab langilt!