Puudutatud krunte:

Trassikoridori jääb 311 krunti, neist kolmel kinnistul on hooned kriitiliselt lähedal. Hetkel valmistatakse ette maakonnaplaneeringu dokumenti esitamiseks järelevalvesse, mis on viimane etapp enne planeeringu kehtestamist.

Maavanem kehtestab Rail Balticu maakonnaplaneeringu, kui see on järelevalve menetlusest heakskiidu saanud. Teema sellega aga lukku ei lähe, sest ees on kohalike peatuste planeerimine, raudtee projekteerimine, maade võõrandamine ja ehitamine.

Suuremad mured

olid planeeringu algaastal, kui laual olid korraga kümned trassialternatiivid ja teave Rail Balticu mõjust ja väärtustest oli puudulik. Kuna kõik trassivariandid läbisid maakonna keskosa, mis on kõige tihedamalt asustatud piirkond, oli pea pool maakonna elanikest ärevil.

Puudutatud krunte: Trassikoridori jääb 311 krunti, neist kolmel kinnistul on hooned kriitiliselt lähedal.

Algul oldi raudtee-ehitusele vastu põhiliselt seetõttu, et arvati, et Rapla maakond peab Rail Balticu lihtsalt nn välja kannatama, sest rongid siin ei peatu. Nüüd, kui eelistatud trassikoridor on valitud ning paljud mured on lahenduse leidnud (viaduktid, tunnelid jt) on üldine suhtumine pigem positiivne.

Kasu maakonnale:

oleme huvitatud, et RB saaks planeeritud nii, et ta looks Raplamaal maksimaalselt uusi võimalusi ja uut väärtust. See aga tähendab, et trass peab kulgema meie oluliste keskuste (Rapla, Kohila, Järvakandi) lähedal ja rongid peatuks seal.

Arvestades, et Rapla, Kohila ja Järvakandi ettevõtlusalad paiknevad tulevaste peatuskohtade lähedal, siis on üsna reaalne uute ettevõtete lisandumine. Trass annab kindlasti hoogu ka praegu tegutsevale Kohila Vineerile ja Järvakandi Klaasile.