Ivar Sild annab helistiku, milles kogu lugeda, oma lugejale keerutamata kätte kohe raamatu avaluuletusega „Taaskasutus” (lk 11): „ikka korjad vanu kõrsi üles ja topid / kuhugi / et sahiseks või tulle”, „korjad vanu tekste üles ja kuvad / uutele ajukäärudele / et lobiseks teisiti või tulle”.

Sild laob pikema jututa letti, et luuletuste puhul on tegu „beepooltega”, andes mõista, et sellisena peakski lugeja neid võtma. Marginaalsus, toorus ja lapitekilikkus tundub olevat B-poole mõistesse justkui sisse kirjutatud, nagu ka teatav põnevus, ehedus ja eksootika.