Noored tahtsid tantsida ja korraldasid alternatiivse peo. Noored tahtsid "Põhjamaad" laulda - ja laulsid!

See lugu on pühendatud noortele tantsijatele-lauljatele ning mõnele märksõnale, mida sellest laulupeost kaasa võtta.

Erakordsest ühtsustundest ja võimast kohalolekutundest rääkisid meile Vabaduse väljaku mustrid, mis jooksid pea perfektsena kokku, hoolimata puuduvatest esinemisrõivastest ning maamärkidest.

Erakordset ühtsust näitasid lauljad ja publik, kui korraga tuli esitlusele laul "Põhjamaa" –seda lugu polnud isegi laulupeo kavas, kuid korraga laulis seda 90 000 inimest! Inimesed nautisid. Inimesed olid kohal.

Bürokraatia peab päris elule järgi jõudma. Asjaolu, mida meile ette joonistati sama selgelt kui kujundeid Vabaduse platsile. Kui midagi tahab toimuda, siis ei maksa sellele vastu olla, ei jäiga organisatoorsusega ega seadusloomega.

Õiguseküsimused laulu "Põhjamaa" üle ei lasknud seda kavva võtta, kuid rahvas laulis. Meil on tekkinud uue aja rahvalaul ja seda džinni purki enam tagasi panna ei saa.

Ka kajastamises tuleb suuta ajaga sammu pidada. Rahvusringhääling peab käima maksumaksjatega kaasas: kui viimased suudavad paari tunniga peo kesklinnas püsti panna, peab ka ERR suutma seda kajastada. Näidata reaalajas rahvapeo asemel arhiivifilmi on suur möödalaskmine.

Aga nüüd kiirelt ja veidi uue nurga alt kõigest järgemööda.

Toome teieni isetekkelise tantsupeo anatoomia kellaajaliselt, kes kellele helistas ning millal sai arglikust ettepanekust rahvaliikumine.

Vaatasime koos tantsupedagoogidega üle tantsuskeemid, otsisime kõrvale nii fotod kui videod. Selgub, et noored tegid tantsupedagoogide silmis imet, sest tänu tohutule tantsurõõmule rullusid Vabaduse väljakule lausa perfektsed tantsujoonised.

Mõtiskleme veidi laulupeo üle ja toome esile Ekspress Meedia foto- ja videoosakonna kolmepäevase maratoni rikkaliku saagi, millest siia lukku mahub väike valik, kuid katsume vaatajad suunata peamiste lugude juurde. Lisame loosse rohkelt linke, et midagi ei jääks varjule!

#TahameTantsida

Rohujuure tasandil saab kõik asjad korda ajada. Kui ametlik asjade käik kõigile ei sobi, siis ei hakata seda kritiseerima ja ei jääda vinguma, vaid kibekiirelt tehakse uus plaan. Ei ole vaja templeid ja pitsateid, liigset bürokraatiat, vaid tahet teha.

Foto: Priit Simson

Nii nagu noored organiseerisid tantsupeo, jagati ka Delfis kiirelt, kes kuhu kellega ja miks läheb.

Delfis tegi ülekande meie kauaaegne kaastöötaja Mikk Mihkel Vaabel. Ei, hommikul ei teadnud temagi, et peaks midagi otsepildis üle kandma. Järgneva kronoloogia koostas Mikk MIhkel Vaabel koos Greete Nippolaineniga.

09.34 - Tallinna huvikeskuse Kullo juures tegutseva tantsuansambli Sõleke liige Kertu Sõerd kirjutab esindusrühma tantsijate vestlusesse, et Vikerraadiost kuuldud info järgi jääb 2. tantsupeo etendus ära. Kaaslaste vastustest selgus, et ühtegi ametlikku pressiteadet ei ole peo ärajätmise kohta avaldatud.

09.56 - tantsuansambel Sõleke vestluses pakutakse välja idee tantsida Kalevi Keskstaadioni värava taga oma väikese sõpruskonnaga, kasutades taustaks auto kõlaritest lastavat heli. Peatselt mõisteti, et värava taha ei pääse autoga liiklema ning tuttavate tantsijate hulk, kes liituda soovivad on liiga suur.

Sotsiaalmeedia on sel ajal juba täis erinevaid noppeid ning sellest õpetlikust videost on näha, mida teevad tantsijad, kui saavad teada, et etendust ei toimu. Brr!

#tahametantsida #minajään

A post shared by Lisete Esla Ulla (@liseteesla) on Jul 1, 2017 at 1:16am PDT

#tahametantsida #minajään

A post shared by Lisete Esla Ulla (@liseteesla) on Jul 1, 2017 at 1:16am PDT

10.08 - „Lähme tantsime Vabaduse väljakul" ehk Grete Nippolaineni sõnum vestlusesse, millele kaastantsijad koheselt ei vastanud. Peatselt nõustuti, et miks mitte.

10.42 - Laulu- ja tantsupeo ametlikul Facebooki lehel algab #TahameTantsida levik täiesti eraldiseisvalt Sõlekese tantsijate tegevusest.

10.47 - tantsija Mathias Kübar saab kinnituse, et sõber Georg-Rasmus Mäe organiseerib Vabaduse väljakule helitehnika - helipuldi, kõlarid ning mikrofonid.

11.10 - luuakse Facebookis sündmus „Tantsime koos", mis seostatakse ka sadade tantsijateni levinud teemaviitega #tahametantsida.

11.13 - Nils Joonas Kristian Saar tantsuansamblist Sõprus saab teada organiseeritavast sündmusest. Noormees oli varem jõudnud sama ideeni korraldada ühistantsimine, kuid leidis Sõlekese tantsijate loodud sündmuse ning otsustas panustada eksisteeriva sündmuse korraldusse.

Orienteeruvalt 11.20 - loob Nils Vabaduse väljakul korraldatava ühistantsimise tarbeks uue vestluse. Esimese teemana tõstatati politsei ning Tallinna linnavalitsuse kaasamine kooskõlastusprotsessi. Linnavalitsuse ning operatiivteenistuste kaasamisega hakkavad tegelema Nils Joonas Kristian Saar ning Antero Noor.

11.21 - jõuab info toimuva sündmuse kohta Delfi toimetusse, misjärel võetakse ühendust korraldaja Greete Nippolaineniga, kellelt saadakse esimesed meediale antud kommentaarid toimuva sündmuse kohta.

11.22 - Delfi asub uudist tegema. Mängitakse uuesti ümber, kes kuhu läheb ning mida teeb.

11.30 - korraldajad rõhutavad eraldi postitustega, et tegemist ei ole protestiüritusega.

12:00 - tantsija Oliver-Marcus Reimann kirjutab vestlusesse, et pressikonverentsil kuuldu põhjal on laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskond positiivselt häälestatud toimuva ühistantsimise osas.

12.16 - saadakse kinnitus linnasekretärilt, et Vabaduse väljakul on võimalik kasutada elektrit.

12.19 - informeerib laulu- ja tantsupeo Tallinna kuraator Kristel Pedak politseid toimuvast sündmusest

12.30 - vähem kui 1,5 h varem loodud sündmusel „Tantsime koos" on märkinud „osalen" staatuse üle 800 inimese.

12.55 - Kaur Lukki-Lukin kinnitab pärast läbirääkimisi Kalevi staadionil, et tantsijatel on võimalik käepaela alusel kätte saada etenduses kasutatavad tokid ja rehad.

13.33 - Põhja prefektuur kinnitab Facebooki sündmuse seinal meedikute, päästeameti ning politsei kohalolekut.

14.00 - algab „Tantsime koos" ühistantsimine Vabaduse väljakul, mis kestab planeeritud tunnist pool tundi kauem.

30 minutit pärast sündmuse lõppu - Greete ja teiste korraldajate Facebooki kontod on ummistunud tänuavaldustega nii tuttavatelt kui võhivõõrastelt.

Pühapäevaa hommik kl 9.15 - pärast Vikerraadio otsesaates antud intervjuud on võimalus noortel esimest korda üksteisega tutvuda raadiomaja kohvikus, kust liiguti ühiselt edasi rongkäigule. Enne seda hetke ei olnud organiseerijad üksteisega tutvuda jõudnud.

Ivo Linna: Noored on lumehelbekesed, aga seest on nad jääpurikad

Delfi laulupeoreporteri Linda-Riin Võerase kaamera ette sattus nii Ivo Linna kui ka eilsel etendusel osalenud solistid. Nii vinget asja kui "Vabaka pidu" ei osanud nad uneski näha.

"Mina ütlen, et see näitab laulu- ja tantsupidude vaimu. See näitab tegelikku olukorda, seda on ennegi juhtunud, et ilma pärast on asjad ära jäänud. Lauljate-tantsijate hing on nii tugev, et nad peavad tulema, see spontaanne tulek, see on kõige parem!" kiidab Linna.

Ivo Linna ütles varem, et oli väikestele osalejatele mõeldes oli hea otsus tantsupeo teine etendus ilmaprognoosi vaadates ära jätta.

"Nende laste pärast, kes on väiksemad ja kel juba eile olid ninad tatised, on hea see ära jätta, las nad istuvad soojas. Need, kes on terved ja tahavad tulla, ühtepidi on see kurb, aga sellest peost," vaatab Linna tunnustavalt ümberringi, "sellest peost siin räägitakse veel aastakümneid," on Linna kindel, et pidu raiub end ajalukku.

"Jaa, see läheb kuskile ajalooõpikutesse kirja!" kinnitavad solistid. Pärast eilset etendust on nad elevil tänagi. "Ma ei saanud öösel magada, kuidas on see reaalne ja juba hakkab läbi saama? Aga emotsioon jääb!"

"Mina olen ka tantsupeol esimest korda ja see on üks elu asju," on Ivo Linna kindel.

"Sellist pakkumist enam võib-olla ei tule: ma olen õnnest uimane, et nad selle vanaisa rolli mulle pakkusid," ütles Linna.

Küsimuse peale, et tänapäeva noori tembeldatakse ju tihti lumehelbekesteks, hakkavad nad kõik naerma. "Eestlased on tugevad, eestlased ei ole tehtud suhkrust," kinnitavad solistid Jennifer Marisse Cohen ja Jaagup Tuisk.

Ivo Linna muheleb. "Nad on lumehelbekesed küll, aga nende sisu on jääpurikas," kiidab ta noori.

Selline tunne on, et vanaisa roll, mis Ivo Linnal tantsupeol oli, ei lõppenud Kalevi staadionilt lahkumisega, vaid jätkus ka mujal.

Enneolematud kaadrid lipu tipust!

Ja nüüd tähelepanu - noor muusik ja teadusejünger Karl Vilhelm Valter viib meid oma DelfiTV videopäeviku postituse kaameraga täiesti enneolematutesse kõrgustesse. Ivo Linna lipu tippu.

Vabaduse väljaku geriljatantsupidu hoopis uue nurga alt, mõned seletamatud asjad saavad ilusti klaariks.

Videos näeme, mis paistab Vabaduse väljakul tantsijate keskel kõrgunud rahvuslipu tipust, samal ajal, kui selle ümber "oiget ja vasembat" tantsitakse. Saame teada, milliste ponnistuste hinnaga see lipp üldse lehvima sai ja kuidas Karl Vilhelmi seikluskaamera selle otsa sattus.

"Me kõigepealt proovisime kohvikutest lippu küsida, neid meile ei antud. No siis oli üks tantsupoiss Mikk, temal oli põues lipp," räägib Karl Vilhelm meile vlogis. Lipuvardaks sobis aga meeste tantsust pärit vai.

"Siis ma kleepisin selle lipu sinna külge ning selle kõige otsa veel go-pro!" Ja lauluks läks!

Inimesed tantsivad ümber lipu ning see osa on vlogis õige pikalt, sest neid kaadreid ei raatsi ju lõigata. Vaata videost!

Foto: Andres Putting

Tantsumustrid

"Suurepärane! Ja emotsionaalne ka! Klomp on kurgus!" kirjeldab tantsutoimetaja Kadri Tiis hiljem, kui asume vaatama, kuidas tantsujoonised välja näevad. Ka aitab meil joonistest sotti saada noorte rühmade liigijuht ja Tallinna huvikeskuse Kullo tantsuansambli Sõleke tantsuõpetaja-koreograaf Helena-Mariana Reimann ning XII noorte tantsupeo pealavastaja assistent Sille Kapper.

Kadri Tiisi sõnul on noored eelnevalt kokku leppinud põhisuunad ehk kus on lääne-, kus idatribüün. "See on väljakutöö A ja B. Kuivõrd tegu on noorterühmade tantsudega, siis mängib rolli kindlasti ka tantsijate kogemus ja koostantsimise aeg. Tantsupidu on suhtlemine ja uute sõprade leidmine. Sa pead teadma, mis rühm sinu kõrval tantsib või kelle käest pead kinni võtma. Nii on võimalik leida naaberrühm üles ka ilma numbrimärgita – sa lihtsalt tead, et pead tantsima näiteks Tantsutaldade kõrval," selgitab Tiis neile.

"Kokkuvõttes on puhas rõõm, et nädalane prooviperiood on end ära tasunud – noortel on liikumised, joonised ja positsioonid selged. Kuid joonistest veelgi olulisem on tantsijate siiras rõõm tantsust ja tantsimisest. Olen nii uhke meie tantsijate üle!" pole Tiis kiitusega kitsi.

Sama meelt on Helena-Mariana Reimann: joonised on Vabaduse väljakul suhteliselt täpsed, kuna neid on märkidel juba neli päeva harjutatud.

"Kõrvalrühmaga oli tuttavaks saadud ja meelde jäetud, kes kelle järel seisab või joonduma peab. Ka harjutusväljaku märgistused ei ole identsed Kalevi staadioni märgistusega. Seega märgistus on eelkõige abivahend. Tähtis on teada, kus ja millal mis liigutust teha ja kuhu liikuda ning tuleb meelde jätta oma koht suurel väljakul suhtes teiste rühmadega. See on see, mis vajab harjutamist," räägib Reimann. Tema sõnul on noorte rühmade joonised suhteliselt üks ühele ka seepärast, et pilte vaadates tundub, et puudusid vaid vähesed rühmad.

Korraldamiskogemus tuli abiks

Reimann räägib lahti ka noorte tausta. "Kõik korraldusgrupi noored inimesed kuuluvad oma koolides aktiivgruppidesse. Huvikeskuse Kullo tantsuansambli Sõleke liikmed harjutavad ürituste korraldamist ka igal suvel toimuvas tantsulaagris Karepal. Näiteks Kertu ja Greete on tantsinud Sõlekeses juba 14 aastat ja näinud-kuulnud, kuidas nende õpetajad, nii Ene Jakobson, ma ise ning ka teised 300-pealisi vägesid juhivad. Nad on osalenud mitmetel tantsupidudel ja tänu sellele teavad, kuidas väljakutöö käib, kuidas tantsijat juhtida. Seega ei olnud neil probleem saada hakkama suure hulga tantsijaga, kellel tantsud ja joonised selged ning tahe tantsida kirjeldamatu."

Reimann kirjeldab, et noored jagasid väljaku ära nagu Kalevi staadioni. "Võti on kindlasti ka see, et nad jagasid Vabaduse väljakul suunad kätte vastavalt Kalevi staadionile – idatribüün, läänetribüün, maratonivärav ja kellatorn. Need on sihid ja märgid, mida iga tantsija kohe esimeses üldproovis selgeks saab."

Vaata videost eelmisel õhtul tehtud kujundeid kiirvaates - Terve tantsupidu veidi enam kui kolme minutiga:

Pikemalt vaata mustrigaleriid siit!

"Lisaks asusid kõige tragimad kohe n-ö pealavastaja kohale ja juhtisid kogu üritust, andes märku mis tants esitlusele tuleb. Kui oli vaja veidi jooniseid ümber korraldada ehk lihtsustada või tantsijatele publikult ruumi juurde paluda, siis ka see sai kenasti tehtud," tunnustab Reimann. "Suur kummardus neile. Usun, et need on noored, kes päriselt jäävad!"

Sille Kapper toob esile, et ka väikesed lapsed, keda napimalt kohal oli, said joonistega hakkama.

"Väga sarnased on kõik ju! Selge see, et väiksemate laste tantsudes ei saanud niimoodi jooniseid teha, väikesed ei saanud iseseisvalt spontaansele peole tulla, olid mõned rühmad ja mõned üksiktantsijad, keda vanemad olid toonud," kirjeldab Kapper.

"Aga ka enamus nende tantse sai abiliste toel tantsitud, see on tähtis!"

"Noored on ju juba ammu enne nädalast väljakutööd palju trenni teinud - valdavad oma keha ja tantsusamme ning ei tantsi ju murulgi, nina maas, ainult märkide järgi, vaid orienteeruvad ruumis, nähes teisi inimesi enda ümber, paigutuvad, pidurdavad ja kiirendavad, nagu vaja, et joonisesse jõuda ja/või nagu plats võimaldab," räägib Kapper.

Ta lisab, et paljudele ongi tants elu aeg kaaslaseks olnud. Nad on kogenud tantsijad, paljud tantsinud esimesest klassist peale. Oma rühmaga koos tantsimine on neist paljude kirg ja tähtsaim huviala. Tantsupeo proovinädalal lisandus sellele suurel väljakul kogetud ühistunne ja lõpuks kogu peoliste pere ühtsus.

"Nad ju ise ütlesid ka, et tahavad just koos tantsida. See suur tahtmine tegigi selle, et abivahendeid polnud vaja – ei ühtlustavat rahvarõivast ega kuulnud kohati päris hästi ju muusikatki, puuduvatest vahenditest ja knopkadest rääkimata, kõigest sai üle suure tahtmisega koos olla ja ühiselt ilusat asja teha. Meie noored on vägevad!

Linnulennult Foto: Priit Simson

1) Noorterühma neidude tants "Jaanitulele"

Kadri Tiis: See on ju suisa täiuslik! Mõned üksikud tantsijate augud, aga joondumine on väga hea!

Sille Kapper: (täpsustab hetke) C tüdrukud tantsivad keskelt poiste poole, kutsuvad neid


2) "Jaanitulele" lõpp

Kadri Tiis: "Jaanitulele" lõpp, poisid on juurde tulnud (joonisel kaldrist). Tundub, et Vabaduse väljak on pisut kitsam, joonis on kokkusurutud, aga see võib olla ka Kalevi väljakust erinev pildistamise nurk.

Täpsustuseks: ongi erinev kaamera nurk. Kalevi staadionil vaated on tehtud kortermajalt lähikonnas, seega joonis on paremal poolt pildistatud. Ka on kaugus joonisest hoopis suurem; Jaani kiriku tornist avanes vaade pea otse alla.

3) Noorterühmad "Tulge tulda hoidemaie"

Kadri Tiis: Joonis väga kenasti äratuntav. Suurepärane!

Sille Kapper: (täpsustab hetke) C poisid tulevad ja tantsivad tokkidega, tüdrukud pildil kükitavad kahe lõkke moodi joonises

4) "Tulge tulda hoidemaie" lõppjoonis

Kadri Tiis: Noorterühmad, tantsu "Tulge tulda hoidemaie" lõppjoonis - Perfektne! Kalevi staadionil lihtsalt ühtne rahvarõivas ühtlustab pilti ja kaared paistavad selgemad.

5) Neiduderühmad "Heinalised"

Tantsu autor Ave Anslan, lavastaja Ulla-Helin Mengel
muusika rahvaviis “Piimanaiste polka”
seade ja solist Ruslan Trochynskyi

Siin haarati rehade asemel kätte hoopis noormeeste tantsus kasutatud kepid!

6) Noorterühmad "Suvetuules"

Kadri Tiis: Kenasti on näha kontsentrilised ringid, pisut mõni ring laperdab ja ringi otsad pole koos. Aga kontsentrilised ringid tantsuväljakul ongi tantsumustrite kõrgem pilotaaž!

Kuna see viimane tants on lihtsalt nii äge, siis lisame selle siia suurelt videos. Milline rõõm!

Vaata suurt mustrigaleriid SIIT!

Ühendkoorid ja peo lõpp Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Saabumine laulupeole, vaata videost, kuidas rahvas endale kohta otsib ning kogu lauluväljaku täidab.

Laulupeo rongkäik 02.07.2017 Foto: Andres Putting


Seda, kuidas rongkäigule kaasa elati, vaata siit!

Laulupeo võimas kohaoleku tunne

Eelmise nädala laulupeole andis kindlasti elevust juurde laupäevane võimas peokogemus. Miks jälgib 90 000 inimest pidu lauluväljakul, mitte mugavalt teleka ees, kui on teada, et ERR teeb alati suurepärase ülekande: näeb suuri plaane, saab teada, kes laulu autor on jne.

"Me tuleme alati ise kohale, siin on hoopis teine, eriline õhk," räägivad mulle Marju ja Mare, kel kerged suvejoped rahvarõivastele tõmmatud ning heledad suvekübarad peas. Prouad on mäe otsas pingil koha sisse võtnud, ega sealt lavale eriti näe, sest nende ees vahekäigus saalib pidevalt rahvast. "Kui mõned ütlevad, et mis te kohale tulete, telekas on palju parem vaadata, siis meie küll nii ei arva. Siin näed ikka merd ja laevu laululava taga, see on eriline kogemus," meenub neile ka enda noorus, mil sai samuti Kadriorus käidud ja pärast märgade riietega koju mindud, nii et polnud asigi.

Kohalolekutundest rääkis meile seegi, et peolised said kõik julgelt kaasa elada. Ka president ei pidanud paljuks jätta mobiiltelefon vaateväljast mitmeks tunniks välja ning selle asemel nautis pidu ning rokkis esireas julgelt kaasa. Vaata videost!

Laulad südamest, mitte laulikust!

Eks see viimane laul on alati selline kummaline: paneb kogu peole lõppnoodi. On väga põnev, et tänavuse lõpu loo nooti ei saanud aga trükkida ja ei oskagi öelda, miks just see laul lauldi.

Mäletan, et eelmise peo lõpus hõiskas rahvas "Koit, Koit" – ka tundus, et mõeldi Tõnis Mägi "Koitu", mitte Friedrich Kuhlbarsi ja Mihkel Lüdigi oma, siis pandi peale aga pala "Puudutuse aeg" ning... eks seegi ilus laul, mida lauldes laiali mindi.

"Lähme, ega nad jäävadki siin hommikuni laulma," tiris üks rahvarõivastes ema juba üldises lahkumisvoos oma lapsi minema, kui pidu oli tunnijagu juba üle läinud. Umbes siis võetigi ette "Laul Põhjamaast". Viimane oli kavas 2014. aasta peol ja seda teavad peast ilmselt kõik eestlased. Ühislaul mõjus nii loomulikult, nagu oleks koos harjutatud ja planeeritud ka nüüd.

Seda, et Ülo Vinteri lugu laulikus pole, ei teadnud ka osalejad ise, kellest nii mõnigi otsivalt laulikut lappas.

Vaata videost!

Kindlasti tasub järgmise peo puhul mõelda, mida me lisaks iseenda ägedale peokogemusele saada tahame. See on ju nii uhke sündmus, et vajaks ehk suuremat toetust, kui seni saab? Ehk vajaks see professionaalsemat turundust väljapoole, eelarvet, et siia juba varakult kutsuda välisajakirjanikke ja fotograafe ja kaamerainimesi?

Laulupidu on võimas, reaalne, täiesti olemasolev sündmus, mida me kõik teame une pealt. Miks mitte kasutada seda motiivi Eesti turundamiseks?

Aitäh!

Foto: Hendrik Osula

Ester Vaitmaa

Kronoloogia: Mikk Mihkel Vaabel

Portreed ja intervjuud: Linda-Riin Võeras

Fotod: Andres Putting, Priit Simson, Karin Kaljuläte, Rauno Volmar, Mikk Mihkel Vaabel, Hendrik Osula, Helena Pass

Videod: Mikk Mihkel Vaabel, Andres Putting, Priit Simson, Gertu Võsu, Oliver Tsupsman

Graafika: Liisi Viskus, Heleri Kuris, Mart Nigola