Kes on Mihhail Kõlvart?

Suur häältesaak ei tule kunagi ainult ilusate silmade pärast, olgu need nii sügavalt pruunid kui tahes. Tänavune häältesaak on pigem kümne-viieteistkümne aasta töö tulemus, mitte ühekordne ere hetk või õnnelik juhus. Kõlvart on justkui kogu aeg ruumis olnud ja oodanud. Me vaatame selles loos peale olulistele märksõnadele tema tegevuses sel aastal ning varasemas elus. Vene Delfi on rääkinud erinevate inimestega Kõlvarti lähikondlastest, et välja joonistuksid nii tema võtmehetked poliitikuna, treeneri kui inimesena.

Algus on noorpoliitikule üsna tavaline, tihti alustatakse ju karjääri alguses mõnekümne häälega. 1999. ja 2002. aasta kohalikel valimistel Mõõdukate ridades oli Kõlvarti tulemus vastavat 86 ja 87 häält. Kõlvarti poliitikukarjäär tõusis lendu kui ta 2008. aastal Keskerakonnaga liitus. 2009. aastal kohalikel valimistel kogus ta 274, kolm aastat hiljem abilinnapeana juba 5307 häält.

2017. aasta suur saagikoristus on tänu Lasnamäe valijatele. Tema 24 712 häält tähendas, et koguni pooled Lasnamäel valimistel osalenutest andsid oma toetuse talle. Pooled lasnamäelased.

Hetkel, kui jõuame Kotka sillale pildistama, sajab kiuslikku vihma. Pildistame tõesti nii kiirelt kui võimalik. Kuid juba selle paari hetkega läheneb talle üks mööduv proua, kes ütleb paar head sõna; Kõlvart naeratab ja tänab. Ta ei ole siin võõras.

Mihhail Kõlvart Foto: Rauno Volmar


Ka teine pildistamiskoht on märgiline. See on koht ja vaade, mida ei oskaks ise välja pakkuda, sest see on nii uus. Tänavu valminud Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside hoone katusel on lahmakas puitterass, millelt avaneb vaade nii Kalamajale kui ka Koplile ja avarale merele. Isegi Lasnamäe kirik paistab ära, kui pilk lauluväljaku poole suunata. 360 kraadi vaade! Siin saab pildistada ka nii, et taustaks on vanalinn ja Stenbocki maja. Siit ei avane vaade mitte üksnes Lasnamäele, vaid tervele linnale.

Mihhail Kõlvart Foto: Rauno Volmar

Kõlvarti aegjoon

Mihhail Kõlvart ei ole Eestis sündinud, ta kolis siia lapsena. Tema isa on eestlane ja ema korealanna. Ema Liidia oli oma eluajal pedagoog ja kultuuriuurija, rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüüra president. Igal aastal korraldas Lüüra suuri ja uhkeid kogunemisi, Liidia oli oma tegevuse eest väga austatud daam. 2004. aastal sai ta Eesti Vabariigi presidendi käest Valgetähe IV klassi ordeni, poeg saatis teda toona ka presidendi vastuvõtul. Isa ja ema pidasid mõnda aega Tallinnas ka korea restorani.

Praegu elab isa koos Kõlvartiga - see on korealaste komme. "Mu suurimateks õpetajateks olid mu mõlemad vanemad. Üldfilosoofiline arusaamine maailmast on ehk tõesti tulnud ema poolt - kergelt idamaise puute või maitsega väärtussüsteem," kirjeldas ta sel suvel LP-le antud intervjuus, vist esimeses, mis toimus tema juures kodus. Pildil on ka elukaaslane Angelika ning isa Ülo hoiab süles eakat koera, kel nimeks Mustik.

Mihhail Kõlvart Foto: Madis Veltman

Raul Ranne usutluses lugedes kujuneb Kõlvartist pilt, kes ta on ja kust ta on tulnud. Üheksakümnendate Lasnamäe oli koht, kus tuli ka tänaval rusikad käiku lasta, kui keegi tahtis sinu jopet või asju endale.

Varakult võitluskunstidega tegelema hakkamine tundub väga loogiline. Kuid tema aegjoonele ja küllap ka kujunemise loole tuleb lisada sündmused, mis on hoopis süngemad – 1999. aastal plahvatas tema maja ees, tema autos pomm. Surma sai ta hea sõber. Vaid paar toonast kaadrit sündmusest annavad aimu, mille tragöödia võis see kõigile pereliikmetele ja talle endale olla.

Tema ametliku CV kõrval on veel mitmeid sündmusi, mille üle küllap keegi just otseselt ei rõõmusta. Näiteks satub ta aastal 2011. aastal kapo aastaraamatusse.

Liigu aegjoonel edasi, seda paremalt vasakule liigutades!

Delfi kaamera ette sattus ta esimest korda siis, kui Yana Toom talle riigikogusse siirdudes 2011 aastal oma ameti "pärandas".

Kõlvartist sai mantlipäija ka teemade mõttes – Toom oli seisnud vene koolide eest ning need venekeelse kogukonna ootused liikusid nüüd Kõlvartile edasi. Järgnevad aastad näitasid, et ta asus selles vallas tegutsema. Ametiaja alguses tuli tal vastata ka küsimusele, et kas tema eesti keel on ameti jaoks piisav?

Milline on mõjuka Kõlvarti tööpäev nüüd? Kuigi ta oli just siirdumas uuele tööle Tallinna volikogu juhina, külastab Delfi TV meeskond teda just abilinnapea kabinetis ning pakendab tema tööpäeva ühte minutisse. Just see oli ju töö, mida ta pigem tänavu terve aasta tegi.

"Jätan alati pool päeva nädalas kohtumistest vabaks. Et süveneda," kirjeldab Kõlvart. "Tööpäevadel ärkan tavaliselt kas kell viis või kuus - et jõuaks enne tööle minekut trenni teha." Vaata videost!

Teised Kõlvartist

Usutlused lähikondlastega tegid Vene Delfi autorid: Andrei Danilo, Jevgeni Kapov, Aleksandra Matvejeva, Gennadi Medvedev, Olga Privalova, Julia Rodina ja Roman Vikulov.

Yana Toom

Kõlvarti parteikaaslane, Euroopa Parlamendi liige Yana Toom tõi mõjukate venelaste TOPi võitjale mõeldes esile, et küsimuseasetus ei tundu talle õige. Eks kohmaka sõnastuse asemel "venekeelse kogukonna mõjukad" asemel on kasutusel pigem lühem versioon "Mõjukad venelased". Kõlvarti mõjukuses ta ei kahtle.

„Mihhail on kindlasti mõjukas poliitik. Aga mulle ei meeldi küsimus – nagu teada, on Kõlvarti isa eestlane ja ema korealanna. Ja kui teie edetabelis on ta nimetuse all „venelane“, on see ühiskonna eestlasteks ja venelasteks jagamise jätkamine. See tähendab just see, millega Mihhail võitleb. Miks mõjukas? Sest ta on sihikindel, töökas ja peab sõna.“

Toom usub, et Kõlvarti 24 668 häälest saab veel edasi minna.

„See on parim tulemus Eestis 2017. aastal, aga mitte parim Eestis tervikuna. Ma arvan, et Mihhail lööb ajapikku ka Savisaare rekordi (39 979 häält). Suur osa tema edust on küll partei edu, aga loomulikult kaugeltki mitte igaüks Kõlvarti asemel poleks sellist tulemust saavutanud.“

Kui Yana Toom andis 2011. aastal Kõlvartile üle Tallinna abilinnapea koha ütles ta, et „Kõlvart on intriigidest kaugel ja see on tema nõrkus“. Mõnede aastate ja ametikohtade vahetuste järel ütleb Toom, et „Mihhail on endiselt intriigidest kaugel, aga ta on teinud selle oma väärtuseks“.

Yana Toom ja Mihhail Kõlvart pärast Keskerakonna kongressi Foto: Ilmar Saabas


Kuluaarides on räägitud palju, et Kõlvart mängis märkimisväärset rolli selles, et Toom ei lahkunud suvel erakonnast ega liitunud Savisaare nimekirjaga ühena „kolmest õest“.

Yana Toomi otsus “Mina Jään”, lõi kolme õe liidu lõhki. Foto: Karin Kaljuläte

Toomi sõnul oli suurim roll selle konkreetse otsuse langetamises siiski Edgar Savisaarel, mitte Kõlvartil. Toom on kindel, et Savisaart Kõlvart ei asenda.

„Esiteks, Savisaar on asendamatu – kellelegi meist ei ole antud mängida tema rolli riigi ülesehitamisel – ja teiseks, Keskerakonnast ei saa enam kunagi ühe inimese partei. Kuigi Mihhail on kindlasti üks meie eredamatest poliitikutest.“

Linnapea Hiina sõitmas Foto: Andres Putting

Vene koolid

Tallinna abilinnapea ametis on Kõlvarti pädevuses olnud nii noorsoopoliitika, sport, kultuur kui ka haridus.

Suuremale osale toetajatest ja vastastest seostub ta aga ikkagi „vene koolidega“. Ka tänavu on ta intervjuus LP-le öelnud, et vene koolid ei ole see isegi puhtalt matemaatiliselt kõige ulatuslikum teema, sest eesti koole on pealinnas kaks korda rohkem.

Samas oli Kõlvart aastatel 2010-2015 MTÜ Vene Kool Eestis nõukogu liige. See organisatsioon püüdis nõuda vene koolidele võimalust eesti õppekeelele mitte üle minna. Äärmiselt politiseeritud, aga aastatega maha jahtuv küsimus.

M. Kõlvarti eesmärgiks oli seejuures koondada vene­ keelseid noori ja näidata nende vas­tuseisu. 1. septembril 2011 algatas ta valgete lintide kandmise kampaania, linte jagasid äärmusrühmistuse Notšnoi Dozor liikmed nii Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades.Valgelindi kandmine pidi näitama vastuseisu eestikeelsele õppele, kuid seegi ei leidnud laialdast toetust ega mõist­ mist. Hoopis tuntumaks sai valge lint venelaste seas 2011. a lõpus Vene­ maa valimispettuste vastase võitluse sümbolina/.../

Sama moodi osalesid detsembris Tallinna Linnavalitsuse (täpsemalt M. Kõlvarti) poolt MTÜ Vene Kool Eestis (täpsemalt M. Kõlvarti) palvel korraldatud “üleriigilisel lastevane­ mate koosolekul” peamiselt vanemad inimesed, sh mitmed tuntud Kremli­ meelsed äärmuslased.

Nõukogude Liidu venestuspoliitika osana loodud venekeelse haridussüs­teemi ja vene keele eristaatuse säili­tamine lähiriikides kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse prio­riteetide hulka. Seda tegevust toetab Eesti Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaudu ka Venemaa suursaatkond Eestis. Sellega seoses on tähelepanuväärsed M. Kõlvarti nii avalikud kui varjatud kontaktid Venemaa Suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga, mida viimane võib kasutada M. Kõlvarti mõjutamiseks ja suunamiseks. /.../

2015. ja 2016. aastal ei esitanud Kõlvart oma kandidatuuri nõukogusse ja praegu on ta Vene Kool Eestis realiige. Organisatsiooni juhatuse esimees Mstislav Russakov räägib, et nende koostöö oli alguses küllaltki aktiivne: miitingud, piketid, avatud lapsevanemate kogu, vene õppekeele valinud gümnaasiumide toetamine.

Kõlvart on alati olnud Eestis venekeelse hariduse säilitamise toetaja, mis ilmselt tõi talle ka suure hulga hääli.

Uue vene erakonna asutada kavatsenud, aga lõpuks vasakerakonda astunud Russakov loodab ettevaatlikult ka edaspidisele toetusele.

„Praegusel hetkel on valitsuses läbivaatamisel kolm uut taotlust vene gümnaasiumidelt vene õppekeele kohta. Kaks kolmest koolist esitasid selle taotluse juba neljandat korda. Tahaks, et need taotlused vaadataks läbi enne uusi parlamendivalimisi. Üks vene õppekeele gümnaasiumides kehtestamise etappidest on ka linnavolikogu heakskiit. Nii ei ole linnavolikogu esimees selles protsessis just viimane inimene.“

Samas, Kõlvart, kes on seni silma paistnud venekeelse koolihariduse toetajana, rääkis tänavu enne valimisi Keskerakonna programmi tutvustades, et on vaja suurendada eesti keele õpet lasteaedades. Ta kinnitas, et uus programm ei tähenda, et ta oleks poolt vahetanud.

„Mingit meelemuutust ei ole ja pole kunagi olnud, sest alati, kui ma rääkisin vene haridusest, ma rääkisin ka seda, et vastuolu eesti keelega on kunstlik. Alati on võimalik saada emakeeles haridust ja õppida keelt – ja seda ongi vaja teha,” rõhutas ta. Vaata videost!

Erinevaid ettevõtmisi abilinnapeana - külastab Vene saatkonna 9.mai vastuvõttu

Mihhail Kõlvart Foto: Tanel Meos

Osaleb traditsioonilisel pärgade astemisel Konstantin Pätsu hauale

Mihhail Kõlvart viimas pärga Konstantin Pätsu hauale, 2015. aastal Foto: Rauno Volmar

Vaata fotogaleriid Mihhail Kõlvarti erinevatest töödest ja tegemistest viimasel kümnel aastal!

Mihhail Kõlvart Foto: Ilmar Saabas

Treenides maailmameistreid ja iseennast

Poliitikuna ei pääsenud Kõlvart enne pildile, kui abilinnapeaks sai. Sportlase, eriti just treenerina on ta meedias olnud aga palju varem.

Kõige vanemad pildid Mihhail Kõlvartist leiab Ekspress Meedia pildipangas aastast 2003, kus üsna trööstitus saalis treenib esimene korea võitluskunstide MMi medaliomanik Ilona Tvetskova (hiljem Uzlova). Paar aastat hiljem on neil juba kuldmedal käes ja treenitakse remonditud ruumides.

Ilona Tsvetkova (Uzlova) treeningul aastal 2003. Treener MIhhail Kõlvart. Eestile oli tulnud esimene MMi medal korea võitluskunstis. Foto: Karin Kaljuläte

Kõlvart on Eesti olümpiakomitee täitevkomitee liige, Eesti taekwondo liidu president ja Eesti koondise peatreener. Tallinna abilinnapea ametis kureeris ta sporti ja oli, nagu öeldakse, teemas sees.

„Mihhailiga olen tuttav 2000. aastate algusest,“ meenutab EOK asepresident Jüri Tamm. „Kõlvart oli sel ajal Eesti noorim spordiliidu juht, ta juhtis taekwondo liitu, kui ei olnud veel 20-aastanegi. Tõenäoliselt olin ma ainus, kes uskus siis tema ettevõtmistesse. Täna on taekwondo liit Eesti üks edukamaid spordiorganisatsioone.“

Ilona Tsvetkova (Uzlova) treeningul aastal 2003. Treener MIhhail Kõlvart. Eestile oli tulnud esimene MMi medal korea võitluskunstis. Foto: Karin Kaljuläte

„Kõlvarti edu oktoobrivalimistel pani paljusid imestama. Hääli saab koguda erineval viisil – kõlava nime ja populistlike ideede arvel – aga Mihhaili poolt räägivad teod. Kui ta millegi poole püüdleb, viib asja lõpuni – tema jaoks on see auküsimus. Ka tema loobumist kohast riigikogus praktilise töö kasuks Tallinnas panid inimesed ilmselt tähele. Siit ka tulemus,“ järeldab Tamm.

Tänavu kevadel osales Kõlvart EOKi projektis "Terve Eesti eest!", kus tuntud inimesed viisid läbi treeninguid. Kõlvart ja tema taekwando liikmed olid Tallinna Lasnamäe linnavalitsuse hoone nurga taga - küllap, selleks, et tuul ära ei viiks, sest laternate all oli näha kiirelt ja vihaselt möödatuiskavaid tormiiile. "Iga ilmaga saab trenni teha - see annab ainult emotsiooni juurde!" Vaata videost!

Taekwondo liidu peasekretär ja Kõlvarti kasvandik Ilona Uzlova räägib, et Kõlvart oskab leida lähenemise igale sportlasele, seejuures on ta nõudlik ja tähelepanelik.

6RS22APR07Z02.jpg Foto: Rene Suurkaev

„Meil ei ole kombeks kaevata, vaid hoopis kombeks üksteist toetada. On suure perekonna tunne, kus igaühel on kullakaal. Mul vedas treeneri ja võistkonnaga väga. Vere, higi ja pisarate kaudu saavutati eesmärgid. Mihhail on heasoovlik ja elutark. Tal on suurepärane huumorimeel. Ta on õpetanud mind igas olukorras väärikust säilitama ja mitte enesevalitsust kaotama,“ ütleb Uzlova.

Ilona Tsvetkova (Uzlova) treeningul aastal 2007 Foto: Rene Suurkaev

„Sellel inimesel on meie linna eakate inimeste austus. Vestlustes nendega kuulen ma tihti kahetsust selle üle, et ta ei tööta Kohtla-Järvel. Tal on eneseväärikustunne, ta peab ennast soliidselt üleval ja see veetleb inimesi,“ ütleb Kohtla-Järve veteranide ja pensionäride liidu juht ning Vene kaasmaalaste Eesti koordinatsiooninõukogu liige Valeri Tumko.

Mihhail Kõlvart Kohtla-Järvel Foto: Jevgeni Kapov

„Ta elab nii, nagu räägib. Pakub konkreetseid abinõusid Eestis elavate erinevate kogukondade suhete parandamiseks, samuti suhete parandamiseks idanaabriga. Ta ei asu mingitele äärmuslikele seisukohtadele, ei püüa kedagi poriga üle valada. Selle eest korraldatakse talle skandaale, aga ta oskab „lööki vastu võtta“.

Mihhail Kõlvart Kohtla-Järvel Foto: Jevgeni Kapov

Mihhail Kõlvart tegeleb ka mitme venekeelsete inimeste seas populaarse kodanikualgatusega. Enne valimisi tegeles ta II maailmasõjas Punaarmees sõdinud inimeste jaoks annetuste kogumisega, tema tegevust annetuste kogumisel kajastas põhjalikult venekeelne linnaleht Stolitsa. Kokku ilmus maist oktoobrini 11. artiklit kodanikualgatusest "Ma mäletan, ma aitan". Kuna II maailmasõda on venekeelsete inimeste jaoks müütilise tähendusega nähtus, on selle veteranide jaoks annetuste kogumine lihtne viis koguda populaarsust ja näidata, et oled õige inimene.
Samuti korraldab ta suurt venekeelset etteütlust nimega totaalne etteütlus, mida korraldatakse nii Venemaal kui suure venekeelse kogukonna osakaaluga linnades välismaal. Kõlvarti viimaseks algatuseks on soov, et Tallinn oleks järgmisel aastal totaalse etteütluse pealinnaks.

Vene Delfi palus Eesti venekeelse elanikkonna mõjukamat inimest analüüsida ka imidži seisukohalt.

Stilist, ajakirja Slacker toimetaja ja ETV moesaate „Kapist välja“ juht Anne Vetik kirjeldas Kõlvartit kui inimest, kes oma välimusega hoiab pigem konservatiivset joont.

„Tõsine, noor, aga käitub täiskasvanulikult, ei riski stiiliga. Tal on viisakalt, aga ilma liigse tähelepanuta moodsatele siluettidele riietuva inimese stiil. Soovitan Mihhailil uurida Kanada peaministri Justin Trudeau stiili. Mõlemal on hea figuur, aga Trudeau oskab seda rõhutada hästiistuva ülikonnaga.“

„Kõlvart? Jah, mõjukas!“ ütleb möödaminnes keskealine suitsetav mees Lasnamäel Vene Delfi reporterile, kes on tulnud ka Kotka poe juurde uurima, mida Kõlvarti mõjukusest arvata.

„Püüab ja teeb linna jaoks väga palju,“ selgitab ning lisab, et hääletas kohalikel valimistel just Mihhail Kõlvarti poolt. „Aga mina teda ei tea,“ vastab eelmise mehe sõber.

Lindakivi kultuurikeskuse juures lapsega jalutav noor ema ütleb, et isiklikult tema jaoks ei ole Kõlvart mõjukas, aga ühiskonna jaoks ilmselt on. „Paljud arvavad, et see, mida räägitakse meedias, on õige. Oma arvamust inimestel ei ole.“

„Isegi näost on näha, et ta on hea inimene,“ jagab oma arvamust naispensionär, keda kohtame Kotka poe juures. „Nii palju, kui ma televiisorit vaatan, ei kurjusta ta kunagi, kõigest ja kõigist räägib väga hästi.“

Mihhail Kõlvart Foto: Rauno Volmar

Lugu: Ester Vaitmaa, konsulteeris Raul Ranne

Lugu valmistasid ette ja intervjuusid tegid: Andrei Danilo, Jevgeni Kapov, Aleksandra Matvejeva, Gennadi Medvedev, Olga Privalova, Julia Rodina ja Roman Vikulov.

Mõjukate 2017 seeria fotod: Rauno Volmar

Loo avakaader: Rauno Volmar, Mart Nigola

Interaktiivsed graafikud: Heleri Kuris, Liisi Viskus

DelfiTV video "Mõjuka tööpäev" - Sigrid Salutee, Mark Šandali

Arhiiv: DelfiTV, Ekspress Meedia fotoarhiiv