Teemal "Kas Eesti raiutakse metsi liiga palju?" oli esimene plaan teha lugu juba kolm aastat tagasi. Vahepeal on teema ainult hoogu juurde saanud. Internetti on postitatud sadu lageraie pilte, sest inimesed on löödud, kui neile tuttav metsatükk maha võetakse. Sotsiaalmeedia kogukondades elatakse metsaraiumise teemale üha rohkem kaasa ja nii mõnigi kitsaskoht jõuab otsustajate lauale. Ka EV 100 aastapäevaetenduses oli sünge stseen prožektorivalguses lageraiet tegevat harvesterist.

Selleks, et tunnetada, mis seisus Eesti mets on, tuleb minna ajas pikk samm tagasi ning proovida mõista meie metsa lugu. Jah, kergem oleks rääkida vaid metsa arvele võtmise erinevast statistikast, numbrid on ju selged. Mõistmaks metsaga toimunud muutusi, tuleb vaadata kõiki tegureid – metsa on mõjutanud meie enda elulaad ja väärtused, ootused; kehtiva riigikorra eesmärgid, metsanduspoliitika.

Kui palju metsi meil on? Kas raiutakse liiga palju? Miks on just praegusel kümnendil paljud metsad raieküpsed? Mida puiduga tehakse? Milline on see paljukirutud Exceli tabel, mille järgi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsa majandab? Kas lageraie on metsa surm? Mida toob tulevik, kui palju me täna ette teame? Oleks ülimalt naiivne mõelda, et selle looga õnnestub kogu tõde ühte kohta koguda, aga proovime siiski luua terviku. Kus sõnast ja faktidest jääb väheseks, joonistame teema lahti muul moel.

Mets on meie kõigi ühine rikkus, seda nii hingeliselt kui ka majanduslikult. RMK annab riigieelarvesse märkimisväärse kasu. Mäletate ju, et Eesti kroon oli tagatud meie metsaga?

Kui palju meil on täna metsa?

Mullu oli Eesti metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit ja metsaga metsamaa ehk puistute puidutagavara 486 miljonit tihumeetrit. Enamik meie metsi on majandusmets ning selles loos keskendume suuresti just neile.

Puistute pindala oli mullu 2,16 miljonit hektarit.

Puistute kogupindalast levinuimad olid:

männikud (32,1%),

kaasikud (30,1%),

kuusikud (17,5%),

hall-lepikud (9,0%).

Eesti maismaast pool ehk 51,4% on metsamaa.

Metsamaa osakaalu kohta saab selgema pildi, kui vaadata Eesti topograafia andmekogu alusel koostatud pilti, kus roheline värv tähistab metsakõlvikuid (metsamaad). Pilt on koostatud tänavu juunikuus.

Täna nr 6, minevikus 21. kohal. Kuidas nii?

Täna on Eesti Euroopas metsasuselt kuuenda riigi hulgas; ühe 1930. aastate tabeli järgi oli Eesti 21. kohal.

Miks oleme praegu metsasuselt esirinnas ja miks just nüüd huugab saag eriti ägedalt? Vastuse saamiseks tuleb minna ajas tagasi.

Valem on lihtne: on kümnendeid, kus meie metsa on laastanud kas võõrvõimude või kasumilembeste omanike langetamisiha; teistel kümnenditel on tegeldud rohkem istutamise ja hooldusega. Tulemuseks on just sellises seisus metsad, nagu need täna on.

Allpool kirjutame Eesti metsade loo üksipulgi lahti, võttes appi väljamõeldud maastiku. Graafik viib meid saja-aastasele ringkäigule läbi Eesti erinevate maastike. 1930ndatesse panime kaardile sellele perioodile iseloomulikud maastikutükid: puisniidud, metsakarjamaad, põllud, sood, erinevad metsad. Klikkides kaardile, näeb, kuidas need alad on aastate jooksul muutunud. Koostasime kaardi kahekümneaastase sammuga, sest mets kasvab aeglaselt.

Iga perioodi kohta saab saab lugeda muutumiste kirjeldusi: millal kadusid puisniidud, millal kuivendati sood ning millal võttis mets võimust põldude üle. Eriti rohkelt on lugemist-vaatamist saja-aastase perioodi alguskümnendite juures.

Maastiku aitas kokku panna ja sinna juurde selgitusi leida keskkonnaagentuuri metsaregistri juhtivspetsialist Enn Pärt. Liigu läbi saja aasta ja vaata, kuidas meie mets on tänasesse päeva jõudnud!