Põhja-Eesti regionaalhaigla fuajees käib paras spektaakel. Läinud suvel korraldas haigla konkursi, et leida seal asuvale magusale apteegipinnale uus üürnik. Seni pidas suures haiglas apteeki Margus Linnamäe Apotheka.

Konkursil osales 14 pakkujat, kellest viis kuulusid Linnamäe firma proviisoritele ja olid asutatud vaid mõni päev enne pakkumise tähtaega.

Konkursi võitis hoopis Apotheka konkurent Benu. Kuid uus operaator ei saa sisse kolida, sest Apotheka keeldub lahkumast. Selle asemel on võimukas üürnik kaevanud kohtusse nii haigla kui ka
ravimiameti ja korraldanud pressikonverentsi, kus esitles end ohvrina.

Ülemuse vastu grupiviisiliselt konkureerima hakanud proviisorid on endiselt Linnamäe palgal.

See on värske ja ilmekas näide juba aastakümneid äris tegutsenud Margus Linnamäe käekirjast. Teda saadavad võiduiha ja trikid.

Apotheka apteek keeldub lahkumast Foto: Andres Putting

Me kõik viime talle sagedasti raha.

Nagu Eesti Ekspress äsja kokku võttis: „25 aastaga on Linnamäe loonud ärilise impeeriumi, mis ümbritseb meid kõiki. Iga kolmas tablett ja muu ravim tuleb tema firmast Magnum Medical. Apotheka
kaubamärgi all töötab ainuüksi Eestis 169 apteeki. Kanal 2 on enim vaadatud eratelejaam, Postimees, kuulutusteportaalid (osta.ee, kv.ee jt), raadiojaamad, maakonnalehed, kinnisvara, Apollo raamatupoed ja kinod, idufirmad, lemmikloomakauplused – kõikjalt võib leida Linnamäe osalusi.”

Milline on Linnamäe rikkaks saamise lugu? Vaata aegjoonelt!

Tsementeeritud turupositsioon

Linnamäe on tõepoolest üks terasemaid ja nutikamaid äritegelasi. Ta näeb suurt pilti, on teistest mitu sammu ees ja oskab ärisid rajada. Omal ajal ostis ta apteeke kokku ja on oma turupositsiooni tsementeerinud.

Ka siis, kui ravimi- ja apteegiäri oleks vaba, mida ta ei ole, ilutseks Linnamäe ilmselt turuliidrite seas. Umbes samadel põhjustel, miks Hansapank kasvas Eesti parimaks pangaks ja Tallink Eesti parimaks laevafirmaks.

Suurärimeeste hulgas teeb Linnamäe eriliseks veel üliambitsioonikus.

„Näiteks Tallinki poistel on kõht täis – Enn Pant istub kusagil New Yorgis. Aga Linnamäel on isu kogu aeg kasvada. Ta tahaks kogu Eesti ettevõtlust omada!” ütleb allikas.

Peale selle pannakse tähele Linnamäe aatemehelisust. Ta hoolib eesti kirjanduse, keele ja kultuuri käekäigust. Nagu Tõnisson. Annab välja Postimeest, rahastab raamatuid ja luulekogusid, armastab kunsti.

Legendaarne foto Postimehe soetamisest aastal 2013.

Margus Linnamäe ja Postimehe ost Foto: Margus Ansu, PM/Scanpix Baltics

Näiteks on Linnamäe toetanud suure summaga raamatusarja „Avatud Eesti raamat” väljaandmist, samuti Arvamusfestivali ja Müürilehte. Teda peetakse konservatiivsust kaitsva Edmund Burke’i seltsi ja
salapärase ühiskonnauuringute instituudi rahastajaks. Ta oli üks neist Eesti ärimeestest, kes tegid võimuerakondadele kopsaka annetuse selle eest, et nad tõstsid kolmanda lapse toetuse 500 eurole.

Legend räägib, et juba nõukogude ajal käis Linnamäe Vene piiril ja pani sinna piiriposte, millel seisis: „Siit läheb Eesti Vabariigi piir.”

Margus Linnamäe Foto: Andras Kralla, Äripäev

Linnamäe on väga salapärane. Tänaval vastu tulles ei tunneks me teda ära. Vähe sellest, et ta ei võta meedias sõna, me ei ole näinud teda ka presidendi vastuvõttudel, ta ei kuulu suurettevõtjate assotsiatsiooni ega tööandjate juhtkonda. Teda ei kohta seltskondlikel üritustel.

Salapärane on Linnamäe ka seetõttu, et keegi ei tea, mis tema peas toimub. Inimesed, kes avalikkuses sagedamini sõna võtavad, reedavad iga oma sõnaga killukese endast – olgu positiivset või negatiivset. Neid võib lugeda ridade vahelt.

Aga Linnamäe ei ütle mitte midagi, mistõttu temast jääb sageli parem mulje, kui tegelikult peaks.

Paraku on ta ka väga küüniline.

Kui palju on linnemäe palgal inimesi? Kui suured on tema käibed?

Soojad suhted poliitikutega

Ravimi- ja apteegiäri on Eestis vägagi reguleeritud ning selle suurim kasusaaja Linnamäe on aastakümneid olnud poliitikutega soojades suhetes.

Ravimiäri alustas Linnamäe juba 1990-ndate alguses ja arvatakse, et tal on suur osa poliitikuid ja erakondi konksu otsas juba ajast, kui Mart Laar 1992. aastal oma esimese valitsuse moodustas.

Igatahes tegi ta 1990-ndatel erastamisel konkurentidele 3 : 0 ja sai nii Silmeti, Tartu Õlletehase kui ka Tallinna Farmaatsiatehase omanikuks. Silmeti müüs edasi erastamise ajal peaministriks olnud Tiit Vähile, õlletehase soomlastele.

Nüüd siis on Eesti Meedia eesotsas ajalehega Postimees juba paar aastat olnud täielikult Linnamäe kontrolli all.

Kui Mart Kadastik otsis Postimehele investorit, tahtis ta lehe alguses müüa kasiinoärimees Armin Karule. Aga tundus, et ehk poleks kasiinoärimehel eetiline ajalehte omada. Äkki maine ei vea välja.

Nüüd tundub, et Karu maine võib olla Linnamäe omast isegi parem.

Mõjuvõim meedia kaudu ei tähenda seda, et nüüd saab peremees kirjutada tekste ebasobivate poliitiliste jõudude tõrvamiseks. Piisab sellestki, kui poliitikud kardavad, et ta võib mida tahes avaldada, kui talle varvastele astutakse.

Mõni aasta tagasi tahtis Selverite ja Kaubamaja kaudu turule tulla üks suur apteegikett, kuid Linnamäe nurjas plaani. Kui Selveri omanikud hakkasid rääkima, et võiks hakata toidupoes käsimüügiravimeid müüma, omandas Linnamäe justkui profülaktikaks mitu Selveri hoonet. Et konkurentsiametile vähem silma paista, on Linnamäe oma apteegiäri tükeldanud.

Turuosalised peavad Südameapteekide ketti Linnamäe Magnumi osaks, ehkki see on paberite järgi müüdud ühele salapärasele Rootsi miljonärile. Ka ravimite hulgimüügis kontrollib kolmest suuremast tegijast kahte Linnamäe.

Soomlaste börsifirma Tamro kõrval on Linnamäe Magnum ja tema venna Aivar Linnamäe suurosalusega ettevõte Apteekide Koostöö Hulgimüügi AS, mis justkui asuks Tartus. Sisuliselt tegutsevad mõlemad Linnamäede ettevõtted Tallinna külje all Laagris, kus on Magnumi pesa. Proviisorite koda, apteekide liit, ravimite hulgimüüjate liit – kõik on mehitatud Linnamäe inimestega.

Nüüd on riigikogu võtnud vastu uue seaduse, mille järgi ravimite hulgi- ja jaemüük lahutatakse ning 2020. aastaks saavad apteekide omanikeks proviisorid. Avalik narratiiv kõlab, et see kõik olevat hea: apteegid saavad iseseisvaks ja sõltumatuks, kliendid võidavad. Kuid Linnamäe konkurendid soovitavad tähele panna: seegi näiline oligarhi käte väänamine lõpeb oligarhi võiduga. Arvatakse, et apteegid vahetavad omanikke üksnes formaalselt. Ja kui apteegid on kõik iseseisvad, aga mitte ketis, läheb nende majandamine kulukamaks. Nüüd saab riigile näidata, et äri ei tule ots otsaga kokku. Siis tuleb keegi poliitik ja laseb tühistada ravimitele lubatud juurdehindlusprotsendid, mis on 12 aastat muutumatuna püsinud.

Just mõju poliitikutele ja seadustele teeb Linnamäest küüniku.

„Kui sa juba oled uus Tõnisson, paigaldad piiriposte ja mõtled riigimehelikus kategoorias, siis miks on sul veel tarvis määrida ja alandada riigi põhiseaduslikke institutsioone? Enam ei ole ju 1990-ndad. Lase poliitikud vabalt mõtlema ja nad tulevad ise selle peale, et piiriposte paigaldada. Reguleeritud äri ei tohiks üldse poliitikat mõjutada. See puudutab igat Eesti inimest,” ütleb üks allikas.

„Ei ole mõtet esitleda end eesti mehena ja panustada keelde ja kultuuri miljon eurot, samal ajal kui oled tänu reguleeritud turule pistnud poliitikute abiga aastatega tasku mitusada miljonit,” lisab teine.

Linnamäe on aastaid optimeerinud makse Hollandi kaudu – midagi, mida Tõnisson poleks samuti teinud.

Räägitakse, et Postimehe paberleht olevat Linnamäe silmatera. Omanik olevat toimetuse õhustikku kõvasti muutnud. Kui norralaste ajal puhus toimetuses „leebe lõunatuul”, siis nüüd on kõigil vaja täita neile seatud eesmärgid. Kevadel avaldas toimetus protesti, sest neid hakati sisu ja tonaalsuse pärast survestama.

Postimehes räägitakse, et Linnamäe suhtuvat ajakirjanikesse aupaklikult ja isegi pelglikult.

Mõne aja eest tegi Nils Niitra intervjuu ravimiameti peadirektoriga, kusjuures intervjuu rääkis Linnamäe seisukohtadele vastu. Lugu ilmus ära ja peremehelt ei tulnud mingit tagasisidet.

Milline ta aga ka välja näeb? Sellele ei ole lihtne vastust
leida: selgub, et mees on paras kameeleon. Vaata videost!

Linnamäed otsitakse taga, sest tal on raha. Aga tema tutvusring on väga spetsiifiline. Kui ta kellegi poole ise pöördub, on mängus ärihuvid.

Selleks, et aru saada, kui palju raha tema firmadest igal aastal vähemalt läbi liigub, tasub seda võrrelda näiteks linnaeelarvetega: tema firmast käib aastas läbi rohkem kui kahe Tartu linna eelarve jagu raha.

Linnamäel on väga jõulised võtted. Oma kodukülas Valgamaal Otepää lähistel, kus Linnamäel on võimas majapidamine, on ta ostnud väidetavalt 1800 hektarit maad.

Linnamäe kamraadidest meenub kõigile esimesena vastuoluline Kaur Kender. Ükskord marssis Kender Laki tänaval asunud Eesti Energia peakontorisse, teatas, et on Linnamäe esindaja, ja uuris, kas firma annaks ühele Linnamäe projektile sponsorluse korras elektrit. Linnamäel oli Järvevana tee ja Ülemiste järve vahel pikk ja kitsas soolikakujuline maatükk, kuhu Kenderi väitel taheti ehitada aasta
läbi kasutatav suusatunnel. Elektrit oli tarvis tehislume tegemiseks. Praegu arendab Kender Londonis Linnamäe rahastusel arvutimängu.

Kes on inimesed tema ümber?

Lugu: Toivo Tänavsuu

Andmed koostas: Margus Järv

Graafika: Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola

DelfiTV video: Sigrid Salutee, Mark Šandali

Koostas: Ester Vaitmaa