Kuidas meil täna läheb?

Tänapäevase metsi kirjeldava statistika põhiallikas on riiklik metsainventeerimine ehk statistiline metsainventeerimine (SMI). SMI on valikuuring, kus süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsamaad ja sellel kasvavate puude tunnuseid. Kuigi see on üsna täpne hindamisviis, on see meetod ka palju kiruda saanud.

Kas meie riigimetsi majandatakse kabinetist Exceli tabeliga?

Mida RMK metsade kohta teab ja kas Eesti riigile kuuluvat metsa kasvatatakse ja raiutakse tõesti Exceli tabeliga, nagu väidavad kriitikud?

Tauno Piho käib metsas ringi ja vaatab kummalise binoklilaadse seadeldisega puulatvu. Nagu mõni turist! Siiski, Piho on RMK metsakorraldusosakonna Kagu piirkonna juht ning näitab, kuidas laserkõrguse-kaugusemõõtjaga määratakse puude kõrgust.

"Kes hakkab kõigepealt kõrgust või ümbermõõtu mõõtma või vanust puurima, eks see ole iga takseerija enda otsustada. Päris palju tunnuseid tuleb määrata piisava täpsusega, et kvaliteet oleks tagatud," selgitab Piho. Kui kõik andmed kogutud, puu vanus mõõdetud ning kasvukohatüüp määratud, sisestab ta sealsamas andmed oma tahvelarvutisse.

Nüüd on aeg minna arvuti taha, et näha, mis infost edasi saab. Selgub, et seda ühte kurikuulsat Exceli tabelit ei olegi olemas. On olemas kaks erinevat programmi, mis jaotavad riigimetsa sadadeks tuhandeteks eraldusteks ja kõigi nende kohta on olemas võimalikult detailne ülevaade. Mida paremaks läheb tehnika, seda paremaks ja täpsemaks läheb ka info metsa kohta ning selle majandamine. Vaata videost!

Video tegi Tanel Saarmann, filmis Anni Õnneleid ja kokku pani Madis Kallas.

METSADE MAJANDAMINE

Kellele mets kasu toob? Kas tänavu raiuti liiga palju?

Metsa- ja puidutööstuseta oleksime riigina siruli

Tanel Saarmann, Ärileht

Mets on suur väärtus mitmes mõttes. Seal on hea käia energiat taastamas ja puhkamas, aga see on ka riigi majanduse ülioluline komponent. Peaksime mõistma, et iga suur sektor Eestis annab suure panuse meie riigi toimimisse.

Metsa- ja puiduga seotud tööstused annavad tööd enam kui 20 000 inimesele, mis on umbes 6% kogu tööhõivest. Metsamajanduse lisandväärtus on kokku üle 2,46 miljardi euro, mis moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust 10,7%. Sektori tegijad maksid 2017. aastal kokku 652 miljonit eurot makse, mis moodustas 7,1% kogu maksutuludest. RMK tasus eelmisel aastal riigieelarvesse 28,1 miljonit eurot.

Liidame maksuraha ja RMK panuse kokku ja saame 680,1 miljonit eurot.

2018. aasta õpetajate palgatõusuks plaanib riik 36 miljonit eurot, kultuuritöötajate palgatõus lisab 9,4 miljonit, politsei ja pääste palgakasv 7,66 miljonit eurot. Erinevaid riigi kulu ridu on palju, kuid selge on see, et ilma metsa- ja puidusektori panuseta me kõike seda vähemasti selles mahus teha ei saaks.

Metsamajandajatest negatiivse kuvandi loomine puudutab seega väga paljusid inimesi ning riiki üldiselt. Diskussioon metsade raiumise mahu osas peaks mõistagi jätkuma, kuid aru peab saama ka metsade majandamise tähtsusest ning selle olulisusest meie riigi toimimisele. Vaatame lähemalt, kes meie metsa majandavad ja kuidas see välja näeb.

Puidutööstuse roll Eesti majanduses ja eelmise aasta rekord

Puitu ja puittooteid eksporditakse Eestist kordades rohkem, kui sisse tuuakse. Puidupõhised tooted on meie väliskaubanduse bilansi üks kõige olulisemaid tasakaalustajaid. Meie ekspordist koguni 17% moodustasid puittooted. Impordi vastav näitaja oli 5%.

2017. aastal tehti Eesti absoluutne rekord ja esimest korda ületas eksport 2 miljardi euro piiri.

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul näitab ekspordi kasv, et välispartnerid hindavad Eestis loodud puittooteid.

"Eesti puittooted konkureerivad maailmas väga edukalt selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Oleme paarikümne aastaga ehitanud üles valdkonna, kus oleme maailmas juhtivate tootjate ja arendajate seas," sõnas Välja. Ta lisas, et Eesti on ekspordimahtude arvestuses olnud aastaid Euroopa suurim puitmajade eksportöör.

Metsa- ja puidutööstus on lisaks Eesti ekspordi edendamisele ka märkimisväärne tööandja: sektori tööhõive moodustab 6% kogutööhõivest, andes tööd peamiselt tõmbekeskustest väljaspool asuvates maapiirkondades. Puidutööstuses töötas 2017. aastal 17 600, mööblitööstuses 10 100, metsa majandamise alal 5300 ning paberitööstuses 800 inimest.

Mida puust teha saab?

Kristiina Viiron, Maaleht

Metsaservale kokku veetud puiduvirnu kiputakse tihtipeale palgiks nimetama. Palke ehk puitu, mis läheb saekaatrisse ja millest hiljem lõviosas ehitusmaterjali valmistatakse, leidub videos olevate hunnikute seas tõepoolest, ent kaugeltki mitte iga osa puust ei kõlba palgiks saagida.

Puu peenemad osad, mida saekaatrid vastu ei võta, aga ka mingil moel kahjustatud (metsamehed nimetavad kahjustusi puiduriketeks) notid sobivad paberi valmistamiseks või kütteks. Ahju aetakse puitu aga ikkagi enamasti siis, kui see millekski muuks ei kõlba.

Kui metsa kasvukohatüüp ja pinnas võimaldavad, kogutakse metsast kokku ka oksad ja ladvad ehk raidmed, millest pärast nende kuivamist tehakse hakkpuitu.

Kui metsas kasvab ka kaski, on metsamajandajal veel üks võimalus, mida maha võetud kaskedega peale hakata - lõigata nende parimad osad vineeripakuks.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi sõnul saab Põhja-Eesti 80-aastasest kuusikust, kus sekka kasvab ka mändi ja kaske, laias laastus 40% paberipuitu ja 60% palki. Vaata videost, kuidas neil vahet teha!

Video tegid Kristiina Viiron ja Tiit Blaat.

Kas veame liiga palju tooret välja?

Tanel Saarmann, Ärileht

Eesti majandusele oleks kõige parem, kui siin antaks toodetele kõrgeim lisandväärtus. Kuna kauba liikumine on aga vaba, siis tahes-tahtmata liigub tooret palju ka välja. Samamoodi tuuakse seda Eestisse tagasi. Eks tootja otsi ikka odavaimat võimalust.

Puidupõhiste toodete osas on aga positiivne see, et väärindamist on palju. Nii on puitmajad oma ekspordi osakaalult läinud mööda saematerjalist. Puitmööbelgi pole neist kaugel. Graanul on tänu Graanul Investile aina olulisemaks tegijaks kerkinud.

Eestisse tuuakse aga saematerjali ka sisse. Selle kaubagrupi ekspordi ja impordi vahe on ekspordi kasuks lig 29 miljoni euroga.

Kes Eesti tooteid ja materjali tarbivad?

Ei ole saladus, et meie uhkeim puittoode ehk puitehitiste peamine sihtturg on Norra. Saematerjal ei rända aga sugugi vaid lähiriikidesse. Suurema noosi saavad hoopis Suurbritannia ja Austraalia. Ei tea, kas Brexit võiks selles osas neist esimese kukutada?

Enim meie puidust ehitusdetaile liigub Skandinaaviasse. Suurim turg on Rootsi. Puidust mööbli järgi janunevad enim soomlased, neile järgnevad taas Skandinaavia riigid. Graanuli sihtriik number üks on võimsalt Taani, kuid siingi annab tooni Suurbritannia. Ümarpuidu ekspordist võiks olla kõige enam kahju. Ilus puit rändab peamiselt paberipuuna eelkõige Rootsi, aga ka Hiina.

Kui Eestisse lubataks rajada palju räägitud Est-Fori puidurafineerimise tehas, siis annaks see oma panuse kemi-termo-mehaanilise puitmassi eksporti. Praegu on selle osakaal puidupõhiste toodete ekspordis veel väike ja tippsihtriik eksootiline India. Sellesse kategooriasse hakkaks panustama ka Raul Kirjaneni ja Graanul Investi planeeritav tehas. Võib eeldada, et selle valdkonna kasv on tulevikus suur.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et puit ja puittooted on väga rahvusvaheline kaup.

Eestist rändab kõike seda välja rohkem kui sisse tuuakse, aga näiteks saematerjali osas ei ole pilt üldsegi nukker. Ümerpuidu bilanss on tunduvalt enam miinuses. Väärindatakse aga palju ja selle üle peab tundma ainult rõõmu.

Eesti firmad ronivad suurte välismaiste kõrvale

Ärileht vaatas, millised on Eesti käibelt suurimad puidufirmad. Kohati tuli kasutada 2016., kohati 2017. aasta aruandeid, aga pildi saab ette küll. Võib eeldada, et tänaseks päevaks on Graanul Investist (mille 2017. aasta aruannet veel ei ole) saanud juba suurim puidufirma Maarjamaal. Sellega mööduvad nad Stora Ensost, kes on seda tiitlit hoidnud kaua.

Tore ongi näha, et välismaiste, peamiselt Soome, suurte hiiglaste kõrvale on kerkinud meie omad ässad. Võtame või puitmajatootmise Harmet OÜ ja samas valdkonnas tegutseva Palmako AS-i.

Bilansimahult on Graanul Invest juba ammu võimsalt teistest puidufirmadest ees. Ka kasumlikkus on neil absoluutne tippklass. Üldiselt võib öelda, et puiduäri on selline, mis toob kenasti lisaks leivale ka või ja vorsti lauale. Iseasi on see, kas saadav kasum võetakse välja või investeeritakse edasi. TOP 20 firmat pakuvad tööd kokku ligi 4400 inimesele. Kogukäive ületab miljardit eurot.