Kas Kaljulaid on vahepealse aasta jooksul teistele riigipeadele jõudnud vainurästaste pesitsuskohti näidata, pole teada, kuid oma eelkäijate jälgedes on ta Eestit ja sellega seotud väärtusi neile enesekindlalt tutvustanud küll.

Sama usinalt on riigipea käinud ringi mööda Eestit, sest talle läheb päriselt korda, mis siin toimub. Kersti Kaljulaid on Eesti mõjukaim naine ning üks mõjukamaid poliitikuid. Ja mitte ainult sellepärast, et ta esimese Eesti naisena Forbesi maailmas 100 mõjukaima naise hulka valiti.

Milline oli Kaljulaidi aasta? Vaata videost!

„Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti. Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske.” Nii ütles president Kaljulaid oma inauguratsioonikõnes möödunud aasta 10. oktoobril riigikogu ees.

Kaljulaid on oma sõnu järginud. Teda käivitab, kui ta näeb, et nõrgematele tehakse liiga. Seetõttu ta selle temaatikaga ka tegeleb ning inimestega kohtub. Kõige muu kõrval, mida president tegema peab. Laiema avalikkuseni need tegemised-kohtumised tihti ei jõua, sest pressiteateid neist ei tehta.

Vaata aegrealt Kaljulaidi varasemaid tegemisi!

Kaljulaidi hästi tundvad inimesed ütlevad, et temas on tugevasti koos kaks pisut ehk sobimatut poolust – idealist ja ratsionalist. Tal on selge arusaam, kuidas asjad võiksid riigis toimida.

Mõneti ongi just see idealistlik – on ta ju aastaid Eestist ära olnud – aga see pole naiivselt idealistlik arusaam asjade toimimise vajadusest, sest tervikpilt on tal olemas. See toob esile tema ratsionalisti poole, sest ei saa unustada, tegemist on siiski kauase audiitoriga. Nii ongi Kaljulaidi puhul nii, et kui ta laseb end lendu kanda idealismi mõtetega, siis teiselt poolt tahaks ta kohe saata neile mõtetele peale audiitori ning hakata sinna hoogsalt parandusettepanekuid tegema.

Kaljulaidi varem tundnud inimesed teavad, et ta on kohutavalt ratsionaalne, väga loogiline ning uskumatult hea analüüsivõimega. Ta suudab näha suurt pilti ja samal ajal rääkida asjast detailideni minnes. Euroopa energiapoliitika suurest pildist kõneldes võib ta seejärel detailideni selgitada, kuidas ehitada ümber üks pumpla nii, et see ei pumpaks gaasi ühes-vaid kahes suunas.

Mine võta kinni, kas see tuleb tema pikast audiitorikogemusest või millestki muust. Ehk just nende omaduste najal on Kaljulaid toonud esile mitmeid teemasid. Üks neist on näiteks globaalne arutelu teemal, kuidas riigid töötavad uues digimaailmas ja suhestuvad nende kodanikega, kes võivad elada ja tegutseda ükskõik kus, kuidas saada neilt kätte maksud ning tagada see, et riik jätkuvalt naudib nende lojaalsust.

Samas on vaja tohutut tarkust leidmaks üles need õiged teemad, millega tegeleda, teha valikud ja otsustada. Kuna president Eestis on reaalse võimuta, siis sõltub palju sellest, kuidas ta tajub oma põhiseaduslikku rolli ning kas tal on meeskond. Viimane on eriti oluline inimese puhul, kes on aastaid välismaal töötanud. Siin võib küsida retooriliselt - kas president on aastaga selle rolli päriselt ja täielikult leidnud ning kas presidendil on meeskond, kes omakorda seda rolli tunnetab.

Ometi ei saa öelda, et Kaljulaid poleks võrreldes aasta taguse ajaga, mil temast oli värskelt president saanud, muutunud. Sattus ta ju Kadriorgu tohutu turbulentsiga. Kui tavapäraselt on kandidaadil aega vähemalt kuu end mõteteski valmis seada, siis Kaljulaidi puhul võttis kogu protsess – riigikogu vanemate kogu poolt tulnud ettepanek kandideerida presidendiks kuni ametivande andmiseni – aega vaid 11 päeva.

Kersti Kaljulaid Riigikogus Foto: Madis Veltman

Tal polnudki aega mõelda, millised saavad olema need teemad, millega ta soovib tegelema hakata või mida saavutada. Presidendiametis võid sa viie aastaga teha paljut ja samas mitte midagi – sõltub persoonist, kes kuidas institutsiooni enese jaoks mõtestab.

Esimesel presidendiaastal on Kaljulaid püüdnud aru saada, milline on see tööriistakast, millega tegutseda. Arusaamine, mida ta saab üldse selles ametis ära teha, on tal olemas. „Kui aasta tagasi oli ta presidendina üsna rabe, siis nüüdseks on ta oma näo selle ameti jaoks kujundanud,” öeldakse.

Tehnoloogiakonverentsi Slush menukas avapidu Enter e-Estonia, Kaljulaid esines seal lõvidega T-särgis Foto: Aron Urb, Tallinn Music Week

Samas tunneb Kaljulaid ilmselt puudust, et lõplikud hoovad pole tema käes. Ühtepidi saaks ta pea-, majandus- või välisministrina palju enam tegutseda. Teisalt poleks ta ilmselt hea poliitik, sest poliitikas tuleb lisaks enese visioonide ellu viimisele arvestada partneritega ning nii oledki sa lõpuks sunnitud läbi viima mõnd enda põhimõtetele mitte arusaadavat maksureformi.

Presidendi visiit Soome - meri oli nii tormine, et tuli ka toolidest ja postidest tuge otsida Foto: Ilmar Saabas

Erakonnapoliitikuna ahistaks see Kaljulaidi, kui ta ei saaks teha, mida tahab ja ilmselt oleks see valus kohale jõudmine, et poliitiline reaalsus jalutab hoopis kusagil teisel tänaval.

Nagu öeldud, Kaljulaid ja tema mõtteviis on kohutavalt ratsionaalne ja see on positiivne. Eeldusel, et ideaalid säilivad. Kui tsiteerida tema mentori Mart Laari poolt kunagi öeldud sõnu: pilk horisondil, aga jalad tugevasti maas. Kaljulaid teebki täpselt seda, mida tema kunagine peaminister ütles.

Võrreldes president Toomas Hendrik Ilvesega oli praegune riigipea ametisse astudes välis-ja julgeolekupoliitikas täiesti kogenematu.

Jean-Claude Juncker presidendiga Foto: Priit Simson

Eks diplomaatias toimuvadki väga paljud asjad kogemuse põhjal ja selles maailmas ei ole end kerge kehtestada, kuid suures plaanis on Kaljulaid hakkama saanud. Loomulikult, kui nähakse 40-ndates naist 60-ja 70-ndates aastates aastakümneid poliitikat teinud meeste seas, siis esimene küsimus on: no mis sa ka meile räägid. Kuid siin aitabki Kaljulaidi lisaks tema julgusele ka see, mis aitab ka Angela Merkelit – teemade tundmine.

Kersti Kaljulaid kohtus Donald Trumpiga Foto: Presidendi Kantselei

Kuid on olnud hetki, mil riigipea on jätnud endast külma mulje. Mõne arvates tuleb see sellest, et ta on ülimalt arvestav ja hästi süstemaatiline oma huvide elluviija. Mainitakse ka, et nagu väljastpoolt süsteemi tuleva intelligentse ja ratsionaalse inimesega teinekord ikka juhtub, on ka Kaljulaidil vahel raske laskuda endast vähem intelligentse inimese tasandile. Siis ongi juhtunud, et inimesed peavad teda ülbeks. Sama oli ju ka Ilvesega.

Ent riigipeana pead sa suutma laskuda ka teistele tasanditele. Ehk just seetõttu vihjatakse, et Kaljulaid olevat veidi ninakaks muutunud. „See on tema oht. Arvestades, et ta on selles ametis olnud vaid aasta. Nii et ehk polegi tegemist külmusega, vaid mõnetise äratõusmisega. Pikalt Eestist ära olnuna sattus ta ootamatult irreaalsesse maailma, kus kõik tema ees kummardavad. Võib-olla pidanuks ta tegevvõimust läbi käima, aga ta tõusis kohe päikese staatusesse,” nendib üks Kaljulaidi aastaid tundnud inimene.

Teinegi möönab, et Kaljulaidi isikuomadusi arvestades ei saa ninakaks muutumise riski täiesti välistada. Siin sõltubki palju sellest, kes on sinu ümber. Tsiteerides taas Mart Laari: sinu parimad sõbrad on need, kes julgevad sind kritiseerida. Omal ajal oli Kaljulaid ise Laarile just selline nõunik, loodetavasti on ka tema enda nõunikud praegu samasugused.

Kersti Kaljulaid Foto: Tiit Blaat

Samas on Kaljulaid avalikkuses Eesti poliitikute suunas vähem kriitiline kui seda oli tema eelkäija Ilves ja lausa kordi vähemkriitiline, kui oli Lennart Meri. 20. augusti kõne Roosiaias oli erand.

Kui aga kaamerad pole presidendi suunas sihitud, siis võib ta vestlustes poliitikutega olla kaunis jõuline ja see on õige tee. Avaliku näägutamisega, eriti kui siis midagi kohe ei juhtu, on kaalukausil sinu kui presidendi usutavus. Kaljulaidi on nutikas, et ta pole otseselt läinud poliitikuid kritiseerima. See näitab, et ta mõtleb oma käigud enne läbi ning hoiab seetõttu ühiskonda pigem koos, kui seda lammutab.

Kaljulaidi otsekohesust, mis tähendab, et ta pole poliitiliselt väljapeetud, võib nimetada ka stiiliküsimuseks. Kaljulaidi meeskonnal oli algusest peale laual valik: kas riigipea võtab veidi ümmargusema joone, millega maandab ühelt poolt riskid või ütleb otse, mis omakorda toob kaasa teatud riskid.

Naise isiksust arvestades polnud mõistlik hakata teda ümber vormima inimeseks, kes esitab ümmargusi jutupunkte. Nii mängibki ta avatud kaartidega, vahel ehk liigagi, ning ütleb ka neljasilma vestlustes otse, mida asjadest arvab. Just seetõttu ei satu Kaljulaidi päevakavasse ka kohtumised, kus tal pole midagi öelda. Kaljulaid pole lihtsalt inimene, kes viisakusest midagi kaasa kiitma hakkab.

Seda, kas Kaljulaid naudib rohkem kohtumisi ja esinemisi välismaal või Eestis, ei tea lõpuni isegi tema lähimad nõunikud. Pigem öeldakse, et on imetlusväärne, kuidas ta mõlemat suudab. Tal on oskus saada inimestega siiras kontakt ja see ei mõju punnitatult. Ühtviisi siiralt räägib ta Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga (prantsuse keeles) ning Hummuli kooli ajalooõpetaja. Kui ta suudab enda jaoks asja mõtestatuks mõelda, siis teeb ta seda hästi.

Omaette teema on Kaljulaidi huumorisoon, mis on suurepärane. Aga - see pole laiatarbehuumor, mida saaks esitada suurte masside ees. See on teravam, küünilisem. Ent seda nauditavam.

Presidentide abikaasade programm Foto: Birgit Püve, Presidendi kantselei

Ühte asja on Kaljulaid veel suutnud hästi hoida. Seda, et tema perekond üldiselt pildis pole. Abikaasa Georgi-Rene küll vahel on, tehes kaasa protokollilised kohtumised, kuid lapsi on president üritanud säästa ja see on tal ka välja tulnud. Siin on vaid üks tagamõte - Kaljulaid tahab, et tema lapsed saaksid elada normaalselt, mitte nii, et kui poeg jookseb väljakule, siis öeldakse esimese asjana: näete, presidendi poeg.

XII Noorte Laulupeo lõpuemotsioonid Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Aga kogu see tempokas elu, mida president igapäevaselt elab – tihti on tema tööpäeva pikkus 14-16 tundi – saab võimalik olla vaid seetõttu, et ta teeb sporti. Liigutamine hoiab Eesti mõjukaima naise pea selge ja värske.

"Oled poolmaratoni jooksunud?" uurib ta spordireporterilt, kes on tulnud ühel raskel agaõnnelikul poolmaratonifinišis küsima kommentaari. Reporter oli. Ja Kaljulaidi tänas kõiki inimesi, kes olid sportlastele tulnud kaasa elama. Vaata videost!

Lugu: Kärt Anvelt

Graafika: Heleri Kuris, Mart Nigola

Kõnede analüüs: Margus Järv

DelfiTV video: Mark Šandali, Sigrid Salutee

Fotod ja videokatked: Ekspress Meedia arhiiv, Presidendikantselei

Koostas: Ester Vaitmaa