KAS RAIUME LIIGA PALJU?

Sellele, kas raiutakse liiga palju, vähe või parajalt, leiab küllap igaüks endale sobiva vastuse. Tõsi on see, et raiutakse palju. Tõsi on see, et metsa on ka palju.

Mullune raiemaht jäi varasematega sarnasele tasemele

Kristiina Viiron, Maaleht

Kui erametsades plaanitaksegi tänavu puidu kõrge hinna ja nõudluse tõttu rohkem raiuda, siis riigimetsa majandamise keskus raiemahtu ei kergita.

Kuigi mullune märg sügis, mil Eesti Erametsaliit lausa eriolukorra metsas välja kuulutas, lubas eeldada, et varasemate aastate tasemele raiemaht ei küündi, siis keskkonnaagentuuri esialgne eksperthinnang ütleb, et mullu raiuti 11 miljonit tihumeetrit.

Metsateatisi esitati märgatavalt rohkem, keskkonnaameti andmetel 14,5 miljoni tihumeetri mahus, ent reeglina jääbki igal aastal kolmandik soovitust teoks tegemata.

Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuhi Valdo Jahilo sõnul saadi mullune raiemaht 11 miljonit metsateatisi satelliidifotodega võrdlemisel.

„Selle tulemusel selgus, kas antud kohas on metsa raiutud või ei ole seda tehtud," selgitab Jahilo esialgse hinnangu põhimõtet. Tema sõnul näitab kogemus ja statistika, et esialgne eksperthinnang hilisemast statistilise metsahindamise tulemusest väga palju ei erine ning annab enam-vähem sarnase tulemuse."

Korras teed võimaldasid vedu

11 miljonist tihumeetrist 3,8 miljonit raiuti mullu riigimetsast.

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul segas mullune vihmane sügis raieplaane, kuna metsatööd tuli kuivematesse kohtadesse kolida. Vaatamata vihmastele ilmadele sujus puiduvedu kenasti, sest viimase kümne aasta jooksul on RMK jõudsalt korrastanud metsateid ning need pidasid palgikoormatele hästi vastu.

Uuetalu märgib, et ka tänavu esimesel kolmel kuul, mil külmaks läks, läksid raieplaanid sassi. „Saime raiuda pehmeid lanke, mida eelmisel sügisel märja tõttu kätte ei saanud," selgitab ta.

Kuna tegemist oli raietega märgades ja teedest kaugemal asuvates kasvukohtades, oli metsa üles töötada keerulisem. Pealegi kasvavad seal peenemad puud, seetõttu jäi I kvartali raiemaht kavandatust pisut väiksemaks.

Nagu Uuetalu, nii tõdeb ka Metsatervenduse osaühingu metsaülem Anti Rallmann, et märg sügis võimaldas raiuda, kuna ettevõte on viimasel kümnel aastal investeerinud nii teedesse kui ka kuivendusse.

Mulluseks raiemahuks tuli Metsatervendusel, kellele kuulub valdavalt Lõuna-Eestis ligi 8000 hektarit metsamaad, 55 000 tihumeetrit. Rallmann täpsustab, et kümne aasta jooksul on ettevõtte raiemaht enam-vähem sama metsapindala juures kõikunud 20 000- 55 000 tihumeetri vahel.

Aktsiaseltside Metsamaahaldus ja Vetsman Forest Fund juhataja Taavi Raadik nendib, et mullune märg sügis mõnevõrra kahandas viimase kvartali raieplaane, aga mitte oluliselt, kuna oli valida, milliseid lanke raiuda. Kahe ettevõtte peale tuli mulluseks raiemahuks 98 000 tihumeetrit. Kokku on kahel ettevõttel metsamaad 18 945 hektarit.

2018. aasta plaanid

Vaatamata kerkinud puiduhindadele ja suurele nõudmisele RMK tänavust raiemahtu ei tõsta.

„Lähtume arvestuslangist ja printsiibist, et riigimets on tasakaalustaja," põhjendab Uuetalu. „Oleme kirjutanud oma raiemahud arengukavasse ja see on sõnum puidutööstustele. Nad teavad arvestada, et nii heal kui ka halval aastal täidame oma raiemahud."

Samas mahus nagu mullu on kavas tänavu kavas raiuda ka Metsatervendusel - 55 000 tihumeetrit. Seda juhul, kui soodne turuolukord jätkub.

Metsamaahaldusel ja Vestman Forest Fundil on Raadiku sõnul plaanis raiemahtu varasemaga võrreldes tõsta - 120 000 kuni 130 000 tihumeetrini, sest turg on soodne. Rohkem raiuda võimaldab ka ettevõtete metsafond. Eelkõige on plaanis raiuda kaasikuid, kuivõrd kasepuidu eest makstakse praegu kõrget hinda.

Sel aastal esitatud metsateatised märgatavalt suurt hüpet raiumises ei ennusta – esimeses kvartalis on keskkonnaamet andnud lubava märkega metsateatisi kokku 4 161 530 tihumeetri ulatuses.

Mets ja järv Foto: Hendrik Osula

Eesti metsa häälekad kaitsjad. Kes nad on ja mida soovivad?

Tanel Saarmann

Hirm, et raiutakse liiga palju, on pannud tegutsema ka kodanikuaktivistid. Ühendus Eesti Metsa Abiks peab enda alguseks 2016. aasta 16. detsembrit, mil nende kokku kutsutud rahvamass avaldas keskkonnaministeeriumi ja hiljem ka riigikogu ees meelt kuuskede raievanuse langetamise ning kontrolli alt väljunud raietegevuse vastu.

Nad usuvad, et Eestis raiutakse metsa liiga intensiivselt ja metsapoliitika on kallutatud puidutööstuse vajaduste suunas: Eestis on väga suur osakaal bioenergial, mis teadlaste hinnangul polevat fossiilkütustele kliima elurikkuse aspektist just kõige jätkusuutlikum alternatiiv.

Eesti Metsa Abiks väidab, et hetkel puudub Eestil õiguslik mehhanism, mille abil raiemahtusid piirata. Nende sõnul on nii metsa sotsiaalsetele kui ka ökoloogilistele aspektidele pööratud seni vähe tähelepanu. Ühendus loodab, et uue arengukava valmimise protsessi käigus valmib ühiskondlik kokkulepe, mis lahendaks hetkel kõige põletavamad probleemid. Nad soovivad, et probleemid lahendataks koheselt ja kehtiv arengukava peatataks. Kes on Eesti Metsa Abiks aktiivsemad liikmed?

Metsandusteadlased eesotsas Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteaduri Asko Lõhmusega tõstatasid mullu teema, kas argumendid, millega riik metsanduspoliitikat ajab, on õiged. Nad ärgitasid diskussiooni raielankide mõistliku suuruse üle ning rõhutasid, et metsa tuleks võtta kui ökosüsteemi.

Nad viskasid õhku küsimuse: kas Eesti metsasus on nii suur, nagu väidetakse ehk üle poole riigi pindalast? See on võimalik vaid siis, kui nende andmete sees on ka metsata metsamaa. Keskkonnagentuur vastas sellele: jah, metsata metsamaa on seal sees. Metsata metsamaa hulka arvestatakse ka väga noored, alla 1,3 m kõrguste puudega alad.