Foto: Helena Pass

Kalevi staadion on aastakümnete jooksul näinud kõike, mida üks mitmeotstarbeline rajatis näha võib: koertenäitusi, jaanituld ja rock-kontserte, jalkamänge ja kirbuturge. Siia on ehitatud jäärada naelkummidega mootorrataste jaoks. Ükskõik millal staadionile sattudes näeb seal suure tõenäosusega kedagi treenimas. Vaikselt omaette.

Kalevi staadioniga on tehtud suuri plaane, millest vaid osa on teoks saanud. Staadion on näinud nii kapitaalseid kordategemisi kui kui ka hädapäraseid kõpitsusremonte. Kõik need on järk-järgult jätnud staadioni ilma esialgsest detailirohkusest. Nimesidki on hoogsalt vahetatud: algseid ehitusprojekte peitvale kaustale on arhiivitöötajatel tulnud korduvalt uusi nimesid kirjutada.

Kalevi staadioni suures loos tutvume spordirajatise kunagise hiilgusega ning katsume interaktiivsete graafikute abil taastada tänaseks spordiväljaku kadunud või puuduvad elemendid.

Skaneering arhiivimaterjalidest, linnaplaneeriumise ja ehituse arhiiv Foto: Skäneerigud arhiivimaterjalidest, Linnaplaneerimise ja ehituse arhiiv

Arhitektuurimuusemi kuraator-programmijuht Carl-Dag Lige aitab meil leida staadioni kõige kaugemast sopist üles esialgseid detaile ning räägib, mis mõtted olid staadioni ehitamise ajal ringlemas.

Ma vaatame ootusärevalt tulevikku. Tänaseks on välja valitud uue Kalevi staadioni võidutöö, selle autorid on Karli Luik, Martin McLean ja Johan Tali. Järgmiseks, 2019. aasta tantsupeoks peab staadioni esimene etapp valmis olema. Palusimegi Karli Luige ning Johan Tali uutest plaanidest pikemalt rääkima.

Küllap on igaühel Kalevi staadioniga oma lugu. Tegu on staadioniga, kus on suurem osa eestlasi käinud – kes on harjutusväljakul tüütuseni tantsuproove teinud ja hiljem kontserdil esinenud, kes tantsupidu või spordivõistlust tribüünilt nautinud.

Staadion puges pinnavormidesse

Tallinna vanim linnamüüridest väljaspoole jäänud asustuspiirkond on pidevalt olnud muutustes. Siin vulises mööda Harjapea jõgi, mis suundus Tiigiveski tiiki.

1688. aasta kaardil on vaid üksikud majad, selgelt on näha eemal asuvat veskimaja. 1836. aasta kaardil on näha, et tänase staadioni asukoht on enamjaolt täisehitamata.

Staadioni piirkonna ümber tekkis mitu surnuaeda. Neist üks, Poolamäel olnud katoliku kalmistu tehti nõukogude ajal maatasa, teised ümberkaudsed surnuaiad – Aleksander Nevski ja Kaarli koguduse osad – on säilinud. Koos projekteerijatega töötas koos ka arhitekt Rein Zobel, kes tegeles territooriumi planeeringu küsimustega, ning oli kaasautoriks nii staadioni tribüünide kui väravate projekteerimisel.

Zobeli sõnul oli olemas plaan likvideerida spordikompleksi arendamise käigus kogu Siselinna kalmistu, nii nagu seda tehti Kopli ja Kalamaja omadega, ning muuta staadionit ümbritsevate katoliku, õigeusu ja Kaarli koguduse matmispaigad pargi- ja puhkealadeks. Poolamäele planeeriti tennisepaleed.

Kaardil on staadioni tulevases asukohas näha hooneid. Tundub, et üks võis olla kroonu pagaritöökoda, teine on aga püssirahuladu. “Pulver Magazine” varemad on näha ka aerofotol, mis tehakse juba Eesti Vabariigi ajal, 1920ndatel või 1930ndatel. Staadion asub seal, kus on hoonete kõrval näha suurt liivalaiku, ka on pildil aimata Härjapea jõge.

Aerofoto 1920ndate lõpust/1930ndate algusest, püssirohukeldri varemed Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Siinne pinnas oli nõgus juba varem, staadioni rajamiseks süvendati looduslikku pinnavormi, see teebki selle staadioni eriliseks.

Tantsupidu 2014 aerofotod Foto: Andres Putting

Eemalt lähenedes Kalevi staadionit peaaegu ei märkagi. Peaväravast sisenedes näeb suurest staadionist esmalt väravate tagant vaid väikest halli paviljoni. Ei anna võrreldagi Rooma Colosseumi või Lilleküla staadioniga.

Alles staadioni servale tõustes avaneb uhke vaade. Kaarja laugusega langevad pingiread sügavusse ning hiiglaslik muruväljak laiub staadioni teise serva. Staadion on nii suur, et on selgelt näha, kuidas üle muru ja jooksuradade liiguvad pilvede varjud.

Kalevi staadion Foto: Valdur-Peeter Vahi, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Labidad kätte ja ehitama!

Kalevi staadion ehitati spordirajatiseks. Kui spordiselts Kalevi juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, siis staadioni ehitamisega tehti algust pärast Teist maailmasõda. Arhitektuurimuuseumi kuraator-programmijuht Carl-Dag Lige on staadioni põhjalikumalt uurinud.

Tantsupidude sündmuspaik, 1955. aastal valminud ning praegu "Kalevi" keskstaadioni nimetust kandev spordirajatis oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis rajati II maailmasõja järgses Tallinnas. Nii selle projekti planeeringuline suurejoonelisus, arhitektuur kui ehitusajalooline tegelikkus iseloomustavad Stalini-aegset ehituskultuuri ENSV-s.

Esiplaanil Eesti NSV A/ü Nõukogu Presiidiumi esimees Leonhard-Friedrich Illisson, par. 2. Raimond Isok Foto: Gunnar Vaidla, Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum

"Krunt eraldati aastal 1948 ja siis hakkasid arhitektid siia spordiväljakut planeerima. Staadion valmis 1955. aastal," vahendab Lige fakte.

Tänapäeval on kummaline vaadata fotot hetkest, mil läks ehitamiseks.

"Esiteks peeti ilmselt kõnesid, agitaator rääkis, teised kuulavad, labidad käes," räägib Lige. Nii algeliselt ja käsitööliste kombel käiski ehitamine ajal, mil palju rajatisi valmis lööktöökorras. Eks inimeste näod pildil ole üsna kõnekad, liiga suurt vaimustust neist just ei kuma...

Seltskond ei näe sugugi ehitajate moodi välja. Pöörake tähelepanu naistele foto all paremas nurgas: nad on tänavakingades ja seelikutes, rätid peas, ühel koguni portfell paremas ja labidas vasakus käes. Nii minnakse aialippe kangutama.

Kalevi staadioni ehituse algus Foto: Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum

"Sellest, et eriti palju professionaalseid ehitajaid ei kasutatud, räägib ka see, et peagi pärast valmimist tuli toona Komsomoli staadioniks kutsutud rajatisel tribüünid ringi valada," räägib Lige.

Ka abihoonete ning staadioni kõrval olevate paviljonide ehitamisel kasutati tihti tööliste abi, mitte elukutselisi ehitajaid.

Peaareen rajati Härjapea jõe kaldal paiknevale kõrgele liivikule, mille keskosa süvendati. Pinnas kuhjati staadioniringi ümber selliselt, et moodustus suletud, kaudselt antiiksele tsirkusele või staadionile vihjav ruumitervik.

Kalevi staadion Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Ovaalsele muldkehandile rajati tribüünid, esialgsetel plaanidel on näha, et millalgi oli plaanis kogu staadioniovaal ümbritseda tribüünidega.

Ka hoonestusest on väga erinevaid kavandeid, ühel neist on näha valli servas paiknev klassitsistlikus stiilis hoonestus. Sellest säilinud akvarellil näeme hoopis kapitaalsemat ehitist.

Sellel ehitusaegsel, äärmiselt kehva kvaliteediga fotol on pinnavormid selgelt näha. Liigutades kursorit pildil, saad vaadata täpselt sama kaadrit tänapäeval ja minevikus!

Vaata graafikult, milliseid paiku tasuks tantsupeole minnes hoopis teise pilguga vaadata!

Staadioni arhitektidest toob Lige välja Erika Nõva, kes polnud ainus suurehitise projekteerija. "Staadioni kõige silmapaistvama hoone, valitsuse loožiks kutsutud rajatise projekti autor on arhitekt Peeter Tarvas. Tema käe alt on tulnud ka sportlaste sissepääsu hoone, mille otsas on lipuvarras."

VIP-looži puhul tasub tähele panna mitmeid detaile, selleks uudista hoonet mitmest küljest. Millised olid ajaloolised uksed, millisena kujutati rohket dekoori – kõik selle oleme lisanud esialgsetelt joonistelt!

Staadion oli esimene etapp "Kalevi" suurejoonelisest spordikompleksist Tiigiveski pargi naabruses. Kohe pärast staadioni valmimist asuti planeerima kõrvalpaiknevat tennisekeskust, kuhu kavandati 30 tenniseväljakut, suur tennisepalee ja tribüünid mitmele tuhandele pealtvaatajale.

Kalevipoja kuju staadioni vanad plaanid Foto: Skäneeringud arhiivimaterjalidest, Linnaplaneerimise ja ehituse arhiiv

1962. aastal valmis „Kalevi" spordihall. Staadioni harjutusväljaku serva kavandati jäähalli ehitust. Kõik need objektid olid vabariikliku tähtsusega ning neid projekteerisid tollased Eesti tipparhitektid ja -insenerid ENSV riiklikus projekteerimisbüroos "Estonprojekt", mis hiljem formeerus "Eesti Projektiks".

Staadioni rajamisest alates olid töögrupis Peeter Tarvase kõrval ka August Volberg ja Heikki Karro, tennisekeskuse planeerimisest alates Uno Tölpus ja Olga Kontšajeva.

VIP-ruumis on näha, et hoonest on üle käinud euroremondilaine.

Kalevi staadioni juhtide looži sisevaade kaasajal Foto: Helena Pass, Ekspress Meedia
Kalevi staadion Foto: Valdur-Peeter Vahi, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Kalevipoja asemel viisnurgaga lipuvarras

Hoone, mida tänapäeval kellatorniks kutsutakse, on aga oluliselt tagasihoidlikum kui arhiivisügavustes olev plaan, sest siia kavandati ka viie-kuuemeetrine nahkpükstes Kalevipoja kuju.

Staadion heitepoosis vägilasega oleks kindlasti kummaline välja näinud, kuid erinevatel põhjustel, näiteks rahapuudusel, jäi Kalevipoeg ehitamata. Plaanid olid üldse vägevamad, kui tegelikkus võimaldas.

Ehituse aluseks olnud 1954. aasta projektis on Peeter Tarvas samasse kohta ette näinud juba punaviisnurgaga kroonitud lipuvarda.

"Paljud asjad, mida algselt suurejooneliselt planeeriti, jäid teostamata. Näiteks Erika Nõva oli ühele staadionieskiisi joonisele kirjutanud, et tuleb 30 000 istekohta ja 16 000 seisukohta.

Meil oleks olnud 46 000 inimest mahutav staadion. Tegelikult, kui staadion valmis, mahutas see 12 000 inimest. Võib vaid ette kujutada, kui suured oleksid tribüünid olnud, et 46 000 pealtvaatajat ära mahutada!"

Kalevi staadioni, endise Komsomoli nim.staadioni vanad plaanid Foto: Skäneering arhiivimaterjalidest, Linnaplaneerimise ja ehituse arhiiv


Kalevi staadioni detailid Foto: Helena Pass

Mitte ainult tantsupidu!

Staadion on näinud erinevaid hetki, kliki piltidel ning näed, millised on täpselt samad vaated täna ja minevikus!

Kalevi staadioni kasutati õige kummalisteks ettevõtmisteks. Näiteks tehti sellele jäärada ning sõideti naelkummidega tsiklitega. Vaata videost, kuidas tuttavad tribüünid taamal mööda vuhisevad!

Esimene tantsupidu peeti staadionil 1963. aastal. Rahvusarhiivi filmiarhiivis on sellest kinoringvaatena salvestatud tore reportaaž. Näeme staadionimurul toonast poliitilist korda ülistavat kujundit: viisnurka.

Mis aga ilmselt kunagi Eestis ei muutu, on pidulisi kimbutav kiuslik ilm. Paduvihm leotab 1963. aasta peol nii tantsijad kui pealtvaatajad. Vaata videost!

Tantsupidu 2014 aerofotod Foto: Andres Putting

Muidugi paitavad staadionil enim silma kõik need mustrid, mida rahvatantsijad staadionimurule joonistavad. Eriti ilusti jäid need peale eelmisel tantsupeol. Vaata videost!

Kalevi staadionil on peetud jaanituld ning kontserte.

Siin on üks hetk publikust jaanitulel esinenud Metsatöllu kontserdist. Sellised olid minevikukontserdid:

Jaanituli Kalevi staadionil Foto: Rauno Volmar

Ja sellised on tulevikukontserdid:

"Katel" Foto: Kultuuriministeeriumi pressimaterjalid

Järgmine vaatus: 2019. aasta tantsupidu

Seda, mis Kalevi staadionist saab, on pikalt arutatud. Aastal 2015 sõlmisid Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Eesti Spordiseltsi Kalev president, kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili heade kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk oli aidata ühiselt kaasa Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks.

Rekonstrueerimise tulemusena valmib aastaks 2019 spordikompleks, mis koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening- ja klubiruumidest ning sporditegevust toetavatest (spordiadministratsiooni, ravi ja füsioteraapia ning majutus- ja teenindus-) ruumidest.

Eks ole neidki, kes peavad staadioni pigem tantsustaadioniks.

Tantsupidu 2014 aerofotod Foto: Andres Putting

"Kauss" läheb sügavamaks

Kalevi staadioni võidutöö on välja valitud ning selle autorid on Karli Luik, Martin McLean ja Johan Tali.

Järgmiseks, 2019. aasta tantsupeoks peab esimene staadioni etapp valmis olema, koos sellega istekohad 15 000 inimesele, see on 3000 kohta rohkem kui tänasel staadionil. Teises etapis aastaks 2026 peab staadion mahutama maksimaalselt 30 000 istekohta.

Kolme arhitekti võidutöö kannab pinnavormist inspireerituna nime "Katel". See rõhutab tulevikuski staadioni kui väga hoolikalt kujundatud maastikuelemendi osa. Koht pole arhitektidele võõras, siin Tali räägib, et kooli ajal sai siin käidud palju ja see tunne, et sa lähed staadionile justkui kausi sisse, on sellest ajast saati meeles.

"Rõhutasime juba olemasolevat, tõstsime tribüünide osa natuke kõrgemale, nagu kausi siluetti võimendades. Nii tõuseb uus staadion praeguste kõrgemate külgede juurest kõrgemale ja madalamate pealt jääbki madalamale," kirjeldas Johan Tali, kuidas nende töö vana staadioniga sulandub.

Arhitektid Johan Tali ja Karli Luik Foto: Helena Pass

Sama meelt on Karli Luik. "Oma pinnavormiga eristub Kalevi staadion tuhandetest teistest staadionidest. Seetõttu ei tahaks kuidagi loobuda tundest, et staadion on orgaaniliselt osa maastikust."

Arhitekt Karli Luik Foto: Helena Pass

Nii ongi uuel tööl staadioni struktuur samaks jäetud, küll on pikendatud istumisridu ning staadioni põhi viidud sügavamale. Luige sõnul jääb alles ka üllatusmoment, et ühel hetkel oled pargiruumis lähenemas staadionile ning alles staadioni serval saad aru, kuhu oled saabunud.

"Taolise efekti saavutamiseks tuli staadioni istmestikku veidi tõsta. Staadionist väljapoole tekib umbes kahe ja poole meetrine küngas, millest tuleb üle ronida. Teatav võimendus muudabki staadionile saabumise eriliseks." Ka nägid arhitektid vaeva, et mahutada ära kõik vajalikud abiruumid ning muuta need pealtvaatajatele võimalikult märkamatuks.

"Püüame staadioni teeninduspoole, nii-öelda võistluskeskuse: riietusruumid, tualettruumid jm, peita istmeridade alla ja taha, nii et neid ei märkagi."

Vaata graafikult lähemalt, kuhu kõik uuel staadionil paigutub ning mis on arhitektidel plaanis!

Esimest korda ilmuvad staadionile varikatused, millest on varem korduvalt puudust tuntud. Vanadest videokaadritest on näha, et juba esimesel noorte tantsupeol aastal 1963 avatakse staadionil sajad vihmavarjud ning inimesed peituvad vihmakeepide alla, kuid piiluvad sajus tantsuetendust edasi. Lihtsad ja askeetlikud tribüünid pole vihma ja päikese eest seni kaitset pakkunud.

"Katel" Foto: Kultuuriministeeriumi pressimaterjalid

Arhitektid kirjeldavad, et varikatused olid neile kõige suurem proovikivi. "Tahtsime jätta staadioni võimalikult maastikuliseks, ent kuidas lahendada varikatuste probleem? Lisaks oli ette nähtud hulk toetavaid ärifunktsioone, mis aitavad keskust üleval pidada ja mille maht oli päris suur..." räägib Luik.

"Me panime staadioni ja abihooned ühte hõljuvasse struktuuri, mis on alt kaetud justkui hõljuva pinnaga: nii võib juba tribüünile lähenedes varikatuse laepeegeldusest näha seda fantastilist üritust, mis staadionil toimub."

Järgmisel nädalal toimuval tantsupeol tasub vihma- või päiksevari kindlasti kaasa võtta ning heita viimast korda pilk arhitekt Tarvase kujundatud VIP tribüünile, kellatornile ning staadionivärava ees asuvatele romantilistele piletimüügikioskitele. Praegu tiksub aeg veel ikka omas rütmis, nädal enne suurt tantsupidu valmistatakse sea tasapisi ette.

Muidu väljakul üsna vaikne. Pildile ilmub umbes kuuekümne aastane halli peaga mees, kes astub imeliku käru juurde ja hakkab seda suurest valgest kotist täitma. Tutvust tehes selgub, et tema on Reginald, kes valmistab staadionimuru ette peatseks tantsupeoks – ta tegeleb väetamisega.

Reginald on juba aastakümneid töötanud naturaalsete jalgpalliväljakute hoolduse ja parandamisega ning Kalevi staadionil on ta töötanud ka enne. Otsus, et hakatakse uuendama, on tema sõnul tervitatav: “Ega jalgpallipoistele vanad tavamuruväljakud ei meeldi – kevadised murumättad jäävad ju ette ja siis süüdistab kaotusmeeskond halba staadionit. Praegu vist siin ragbipoisid ainult käivadki ja saavad paremini hakkama,” arvab Reginald. Ta loodab, et uue väljaku muru saab ühtlasem ja parem – siis saavad ka vutipoisid naturaalse muru peal mängida ega põruta jalgu ära.

Jooksupoisid juba läinud, aga kõrval asuva kunstmuruväljaku peal on näha noori poisse palli tagumas. 10-aastane Mairon mängib jalgpalli Tallinna Kalevi koosseisus ning pole tavamuruväljaku peal varem mänginud – praegu harjutatakse vaid kunstmuruväljakutel. Küll aga ootab ta pingsalt uue staadioni valmimist, kuna plaan oleks saada korralik koduväljak, kus tulevane jalkatäht saaks oma meeskonna eest mängida.

“Tuleb korralikult vaeva näha ja trenni teha - uuel väljakul saaks seda kõike paremini teha,” arvab ta. Samuti on ta kindel, et uue staadioni head treenimistingimused aitavad tal jõuda Manchester Unitedini. Muidugi koos raske tööga.

Tark on panna istumise alla padi, joogamatt või midagi muud pehmet, sest staadioni puulaudadest pingid on täpselt sama ebamugavad kui 62 aastat tagasi.

Kalevi staadioni detailid Foto: Helena Pass

Loo autor: Ester Vaitmaa

Fotod: Helena Pass

Videod: Madis Veltmann

Graafika: Heleri Kuris, Liisi Viskus, Alari Heinsoo, Mart Nigola.

Sidebar: Linda-Riin Võeras

Toimetaja: Kerttu Pass

Vanad videod: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Vanad fotod: Eesti arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna linnamuusem, Eesti spordi- ja olümpiamuuseum, Eesti spordiselts Kalev, Eesti ajaloomuuseum, Eesti rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Fotograafid: Hans Teetlaus, Anton Mutt, H. Soodla, K.Abel, Valdur-Peeter Vahi, Gunnar Vaidla, Carl-Dag Lige.

Plaanid ja kaardid: Tallinna linnaplaneerimisameti arhiiv

Koos on kasutatud katkeid Carl-Dag Lige artiklist Arhitektuurimuuseumi lehel: „Kalevi" staadioni arhitektuur ja sünnilugu

Kalevi staadioni detailid Foto: Helena Pass

Vaata fotogaleriist rohkem tänaseid vaateid!

Vaata fotogaleriist erinevaid hetki Kalevi staadionilt!