Peaminister ise ei juhi ühtegi konkreetset poliitikat, ta ei kirjuta kokku eelarvet, ta ei koosta Rail Balticu trassi, ta ei ehita riiklike üürimaju, ega koosta Eesti kaitseväe arengukava. Aga peaminister on see, kes kõike seda koordineerib, räägib läbi, tasandab erimeelsusi ja otsib ühisosa. Peaministri käes on hoovad juhtida Eesti poliitikat tervikuna.

Nii pole ka Jüri Ratase võit Eesti Mõjukate edetabelis iseenesest üllatus. Tema tulemus pole aga pelgalt formaalne. On raske ette kujutada, et mõnel poliitikul oleks parem poliitiline aasta kui viimane Jüri Ratase oma.

Eesti mõjukad 2017 Foto: Rauno Volmar

Eelmise aasta kevadel oli Ratas praktiliselt audis. Otsis väljapääsu poliitikast ning kandideeris olümpiakomitee juhiks. Olümpiakomitee etteotsa Ratas ei saanud, jätkas hoopis poliitikas ja kuidas veel. Võit võidu järel. Jüri Ratas saab Keskerakonna esimeheks. Jüri Ratas saab peaministriks. Jüri Ratas paneb kokku koalitsiooni. Jüri Ratas tasandab ära Keskerakonna siseopositsiooni. Jüri Ratas suudab ära hoida Yana Toomi lahkumise parteist. Ratas juhib Euroopa Liidu eesistumist.

Ratase juhitud Keskerakond võidab kohalikud valimised, saavutab Tallinnas absoluutse enamuse ja purustab muuhulgas viimased renegaadid (Savisaare valimisliidu). „Ma ei mäleta Eesti poliitikut, kellel oleks kunagi olnud võrreldavalt võimas aasta,” resümeerib Ratase sõber ja poliitika lobist Ott Lumi.

KOOL

„Kui oli vaja kedagi ära rääkida, siis Jüri oli see, kes lükati tanki. Oli vaja näiteks õpetajat paluda, et oleks vaja kontrolltöö edasi lükata, siis Jüri läks ja saavutaski enamasti selle,” meenutab Henry Post, praegu tööriistu müüva Stokkeri tootevaldkonna juht, aga üle kakskümne aasta tagasi Jüri Ratase klassivend Nõmme gümnaasiumis. Sõbrad on nad siiani.

Ratase klassijuhataja oli Raimond Pundi, tuntud võrkpallitreener. Ka klassi esimene spordialavalik oli võrkpall. Kui Jüri Ratas Rahumäe põhikoolist Nõmme gümnaasiumi tuli, üritati ka teda võrkpalli juurde meelitada. Eks ta lõpuks mängis ka, kuid tegelikult oli tema süda juba ammu korvpalli juures.

Klassijuhatajast pidas Ratas samal ajal väga lugu (üleüldse on Ratase puhul näha austust vanemate inimeste vastu) ja pärast gümnaasiumi lõpetamist tekkis traditsioon, et klass sai vähemalt korra aastas Pundi maakodus kokku. Tehti veidi maatööd, võeti kartulit, veeti üle hoovi nöör ja mängiti võrkpalli. Kui Pundi 2007. aastal suri, pidas Ratas matusel väikese kõne.

SÕBRAD

Kaks nädalat tagasi istusid Sportlandi tegevjuht Gerd Kiili, Jeti jäähalli juhataja Fred Randver ja Tartu linnavolikogu liige Tanel Tein Tallinnas Kalamaja veerel St. Vituse pubis, libistasid õlut ja meenutasid vanu aegu. Neid seob korvpall. Kõik nad kuulusid üle kahekümne aasta tagasi Eesti noortekoondisse. Sõpradena suheldakse siiani. Samasse punti kuulub ka Jüri Ratas.

Peaministrina on Ratasel muidugi vähem aega, aga kui Kiili, Randver, Tein uurisid, kas Jüri ka tulla saab, tuli kiiresti vastus: „Muidugi. Kus te olete?” Natukese aja pärast – kell oli tegelikult juba õhtul 10–11 vahel – oligi Ratas kohal. Õlut ei võtnud, vett küll ja väga kauaks jääda ka ei saanud, aga tuli ikkagi. Lahkudes veel ütles, et peab surnuaialt läbi minema: „Täna on hingedepäev.”

Üks Jüri Ratase paremaid sõpru Fred Randver ütleb, et kui ta vaatab, kes Jüril külas käivad või sünnipäevadel istuvad, siis eks vahel ikka asub ka mõni poliitik läbi, aga lähedased sõbrad on ikka pärit korvpalli või kooli ajast. Ja muidugi pere – see on Ratasele väga tähtis.

KORVPALL

„Jüri oli ebatavalise stiiliga mängija. Väike äär. Murdis sisse, viskas huvitavat Margus Metstaki stiilis haaki,” meenutab Gerd Kiili. Jõulist Metstakki, kes korvi alla minnes küünarnukiga vastase hambad üle luges, Jüri Ratas siiski ei teinud. Aga Metstak ja Tiit Sokk olid kindlasti Ratase eeskujud.

Snelli staadioni avamine, aastal 2006, mida tähistati valitsuse ja linnavalitsuse vahelise jalgpallimatšiga. Jüri Ratas on teada-tuntud korvpallifänn. See paistab välja ka tema võrratust hüppevõimest, mida saab rakendada hästi ka jalgpalliväljakul. Foto: Annika Haas

Noortemeeskonna võib-olla kõige magusam võit tuli 1995. aastal, kui suudeti Türgis mitmetuhandelise kodupubliku ees (tribüünilt lendas eestlaste pihta münte, välgumihkleid, kõikvõimalikku sodi) türklased alistada. Sellega kindlustati ka edasipääs EM-i finaalturniirile.

„Tänapäeva mõistes polnud meist keegi õige korvpallur – ühtegi kahe meetri meest tiimis polnud,” selgitab Randver. Enamik koondislasi, sealhulgas Ratas, tuli Oktoobri rajooni (praegu Kristiine) spordiklubist, liidrid – Martin Vahimets ja Tanel Tein – olid aga väljastpoolt Tallinna.

„Jüri oli kahe kuni nelja punkti mees, mina viie-kuue punkti mees ja Tanel Tein oli 30 punkti mees,” meenutab Gerd Kiili muigamisi tollase võistkonna hierarhiat.

Tein vaidleb vastu, et Kiili liialdab. Olgu kuidas oli, nüüd on rollid igatahes vahetunud. Kui Tein kandideeris viimastel valimistel Tartu volikokku – ja sai ka sisse –, oli Tein kuulaja ja Jüri Ratas kogenud poliitikuna nõuandja rollis. „Jüri õpetas, et poliitikas tuleb valijalt hääl heas mõttes võtta. See tähendab, et sina pead minema valija juurde ning valijaga rääkima, mitte ootama, et valija tuleb sinu juurde,” nimetab Tein Rataselt saadud õpetussõnu.

Tyco Rapla vs Rakvere Tarvas Foto: Siim Solman, SolmanFOTO

AUTOPESULA

Noortekorvpalli aeg sai mööda ja nagu 1990-ndatel eriti, oli meeste mängu üle minna väga vaevaline. Ainult Tanel Teinist sai hoobilt profikorvpallur, kes võis pallimänguga elatist teenida, ülejäänute valikud olid märksa keerulisemad.

Uue ja huvitava asjana sai popiks tänavakorvpall. Selle jaoks loodi võistkond Värvilised. Ühel korral tulid Värvilised ka Eesti meistriks – 7 : 5 lõppenud finaalmängus viskas Ratas viimase korvi. Auhinnaks oli võistlussõit Milanosse tänavakorvpalli Euroopa meistrivõitlustele.

Tahad näha, kuidas noor Jüri Ratas Korvpalli mängis? Vaata näiteks 0.56 ja näed viset. Lõpus on ka intervjuu, kus näeb, kuidas ja millest Jüri Ratas toona, 1997. aastal rääkis!

Hiljem kasvas sealtsamast välja Värviliste-nimeline autopesula, mille asutasid Jüri Ratas, Gerd Kiili ja Martin Pius (samuti sõber korvpallist). Ratasest sai firma tegevjuht, mis ei tähendanud aga seda, et ta ise poleks pidanud autosid pesema. Tegi seda temagi. Firma loomisel oli ka sportlik tagamõte. Autopesula, mis kasvas aegamööda väikeseks ketiks, aitas raha teenida ja sealtkaudu korvpalliga edasi tegeleda.

„Värviliste ajal tulid Jüri liidriomadused ja tema organiseerimisvõime minu jaoks esimest korda tõsiselt esile,” meenutab Fred Randver neid aastaid. Ratas ajas firma asju, ajas tänavakorvpalli asju, tegi palju ja jõudis kõike.

Jüri Ratas ja Mailis Reps Audetntese uue hoone nurgakivi panekul aastal 2006 Foto: Rauno Volmar

POLIITIKA

Keskerakonda astus Ratas 2000. aastal. Mõjutajaks oli kahtlemata isa Rein Ratas, võib-olla kõige tähtsam inimene Jüri Ratase elus üldse.

Esimestel erakonna aastatel kutsus Ratas vahel ka oma korvpalli- ja koolisõpru parteisse, aga keegi ei tulnud. Mis seal salata, Keskerakonna maine tollaste noorte seas oli nagu ta oli.

Sõprust pole poliitika siiski sugugi mõjutanud.

TEEL TIPPU

Kaks aastat pärast parteisse astumist sai Jüri Ratasest Edgar Savisaare majandusnõunik, aasta hiljem abilinnapea ning veel kaks aastat edasi juba linnapea. Kõik käis väga kiiresti.

2007. aastal valiti Ratas riigikogusse ja sai kohe riigikogu aseesimeheks. Siis ilmnesid ka esimesed mõrad Ratase ja Savisaare suhetes. Ajakirjanduses kirjutati tollal, et Ratas oleks riigikogu asemel eelistanud jääda linnapeaks. Linnajuhi koha võttis Savisaar aga endale tagasi.

Tallink SPA nurgakivi asetamise tseremoonial Foto: Annika Haas

Jüri Ratas ja Edgar Savisaar pole kunagi olnud väga lähedased. Paaris intervjuus on Ratas seda isegi mõnevõrra kahetseva tooniga maininud.

Üks kõrge keskerakondlane on seda seletanud Ratase kahe omadusega. Üks neist omadustest Savisaarele meeldis ja teine mitte. Ratas on suurepärane organisaator, ta teeb asjad ära – see Savisaarele istus. Ent Ratas ei ole ideoloog. Savisaarele aga meeldis oma nõunikega poliitilis-filosoofilistel teemadel vestelda ja vaielda (Savisaar küll alati võitis) ja neilt ideid koguda – siin ei suutnud Ratas Savisaare nõudmisi rahuldada.

Jüri Ratas ja Edgar Savisaar aastal 2006 Foto: Ardo Kaljuvee

ERIVÕIME

„Ma pean ennast päris töökaks inimeseks, aga Jüriga võrreldes olen purulaisk,” ütleb Gerd Kiili. „Väga hästi öeldud,” toetab Fred Randver.

Muu hulgas tähendab see, et hoolimata oma veerandtunni täpsusega planeeritud tihedast ajakavast leiab Ratas alati aega ka vanade kamraadide jaoks. Henry Post mõtiskleb, et mõnikord paneb Ratase töökus teda isegi natuke muretsema: kas ta ennast niimoodi läbi ei põleta?

Jüri Ratas, umbusaldus aastal 2006 Foto: Marko Mumm, EPL Arhiiv

Teine omadus, mida kõik Ratase puhul nimetavad, on see, et ta ei ütle kunagi kellelegi halvasti. Ta jääb alati viisakaks ja lugupidavaks. Ott Lumi tunneb Ratast samuti juba ammu korvpallitrenni ajast, aga tihedamalt on temaga suhelnud poliitika tõttu.

UMBUSALDUS JÜRI RATAS FOTO: Marko Mumm

Kui temalt küsida, kes on Ratase vaenlased või vimmapidajad, siis ta tunnistab, et ei oska vastata. Eriarvamusi tekib, aga kuna Ratas ei lähe isiklikuks, ei kogu ta endale vaenlasi.

STAGNATSIOON

2011. aastal kandideeris Ratas Savisaarega kõrvuti Keskerakonna esimeheks ja kaotas talle napilt. Mõrad Keskerakonna juhtimises olid näha juba varem, aga selle sammuga määras Ratas ennast partei siseopositsiooni. Tee ülespoole oli kinni.

Ratase kõne enne esimehe valimisi pöördus austavalt ka vastaskandidaadi poole.
"Minu poliitiline ajalugu on nii üürike, et selles kategoorias ma ei kavatse Edgar Savisaarele väljakutset esitada. Mis iganes juhtub täna, homme või kümne aasta pärast, Edgar Savisaare nimi on kirjutatud ajalooõpikutesse sama kindlalt kui Poska või Pätsi. Esitan väljakutse selles, milles ma usun olevat šansse ja see on meie erakonna tulevik."

Eelmise aasta kevadel soovis Ratas saada olümpiakomitee esimeheks.

„Eks see näitas, et ta otsis juba teed poliitikast välja. Seda, et ta mõnda teise erakonda oleks astunud, ma hästi ei usu,” iseloomustab Ott Lumi poolteise aasta tagust seisu. Jüri Ratas ei olnud lihtsalt Keskerakonna tagapindile surutud, vaid mõtles tõsiselt aktiivsest poliitikast lahkumisele.

Jüri Ratas Foto: Priit Simson

Milline on Ratase tööpäev täna? Ta ärkab vara ning meilidega viib end kurssi juba autos. Vaata videost!

VÕIT

On raske ette kujutada paremat poliitilist aastat kui möödunud aasta Jüri Ratase elus. Eriti kui mõelda paari aasta tagusele ajale, kus kohati tekkis küsimus: kas Jüri Ratasel on üldse poliitilist tulevikku? Aga sealt edasi... Pärast tänavusi kohalikke valimisi oli selge, et tegu on Jüri Ratase aastaga.

KOV Keskerakonna valimispidu 2017 Foto: Karli Saul

Jüri ratas nimetab oma lemmikfilmiks "Nimed marmortahvlil" ning lemmikansambel on tal "Kukerpillid". On põnev, et hea sõnaga peavad Ratast meeles ka "Kukerpillid" – paar aastat tagasi Riias korvpalli fännitelgis esindes tehti üks laul ka mõeldes Jüri Ratasele. Vaata videost!

Lugu: Mikk Salu

Graafika: Heleri Kuris, Mart Nigola

DelfiTV video: Sigrid Salutee, Mark Šandali

Koostas: Ester Vaitmaa