Puudutatud krunte:

Rail Balticu trass läbib 704 kinnistut, seoses maanteede ümberehitustega puudutab RB veel 182 krunti. Maaüksuste omanikest 312 on eraisikud, 159 erinevad äriühingud ning ülejäänud maaüksuste omanikeks oli kas riik või kohalik omavalitsus.

Hetkeseis ja lähitulevik:

Planeering on edastatud rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks. Kuna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne moodustab olulise osa planeeringu tervikust, asuvad nad järelevalve menetlustoiminguid teostama pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitmist keskkonnaministeeriumis.

Suurimad mured:

Peamised murekohad oli seotud raudteekoridoriga tekkiva müra ja vibratsiooniga. Samuti vajas lahti seletamist kinnistute kattumine trassikoridoriga - kui palju maad raudtee vajab ning kuidas toimub maade väjaostmine ehk kompenseerimine. Mitmel juhul ei oldud nõus raudteetrassi koridori valiku ja selle kulgemisega. Leiti, et mõjude hindamiseks oleks pidanud kasutama teistsuguseid alusandmeid ning tehti ka ettepanekuid raudtee ehitusest tulenevate ümberehitatavate ristmike lahenduste osas. Peamiselt kardetakse elukeskkonna halvenemist ja kinnisvara väärtus vähenemist.

Puudutatud krunte Harjumaal: Rail Balticu trass läbib 704 kinnistut, seoses maanteede ümberehitustega puudutab RB veel 182 krunti. Maaüksuste omanikest 312 on eraisikud, 159 erinevad äriühingud ning ülejäänud maaüksuste omanikeks oli kas riik või kohalik omavalitsus.

Kasu maakonnale:

Harjumaa otsene kasu Rail Balticust on sama, mis ülejäänud Eestil: paraneb inimeste ja kaupade liikuvus, Tallinn ja Harjumaa saavad paremini ühendatud Euroopa teiste piirkondadega, kaupade ja läbivate transiidivoogude konkurentsivõime paraneb oluliselt. Kuna Eesti peamised kaubavahetuse sihtriigid jäävad EL piiridesse, siis peame olema võimalikult hästi oma sihtturgudega ühendatud ning nn Vene laiune raudtee ei ole enam tasuv ega konkurentsivõimeline.

Rail Balticu peamised argumendid on majanduslikud (liikuvuse paranemine, Tallinna kui regionaalse keskuse olulisuse suurenemine, Eesti-sisese transpordi korraldamine Pärnu suunal, sünergiavõimalus Riiaga, jõudsalt lühenenud sõiduaeg, kaupade konkurentsivõime paranemine sihtturgudel, sääst maantee arendamisel) aga samavõrd olulised on ka keskkonnaeelised (vähim saastav transpordiliik, ka müra vähenemine ja väiksem kahjulik mõju loodusele võrreldes maanteega).

Rail Balticu äärde peab tekkima uusi ettevõtteid ja see on meie majanduskeskkonna arendajatele peamiselt väljakutse, mitte iseenesestmõistetavus. Eesti on traditsiooniliselt olnud atraktiivne maksukeskkond ja digitaliseeritud asjaajamise pioneer, kui sellele lisandub ka füüsiliselt hea seotus maailmaga, siis oleme senisest tunduvalt atraktiivsem majanduskeskkond. Sellest seisukohalt on enam kui reaalne uute ettevõtete saabumine ja olemasolevate areng tänu Rail Balticule.

Tööjõu liikumine

Tööjõu seisukohalt on Rail Balticu avamisega mõeldav Tallinna-Pärnu-Riia tööturu koostoimimine, mis annab potentsiaalsele tööandjale suurema valiku. Peale Rail Balticu avamist on mõeldav, et spetsialistid Riiast käivad tööl Tallinnas ja vastupidi ja seega tööturg laieneb jõudsalt.

Kohaliku tasandi transport on samavõrra tähtis, sest ronge mahub Rail Baltic raudteele küllalt, Harjumaale jääb maakonnaplaneeringu kohaselt viis peatust. RB trass annab täiendava liikluskoridori ja koos Tallinna linnatranspordi kolimisega Ülemistele paraneb oluliselt ka Harjumaa sisene töörände võimalus.

Kaubad

Kaupade transportimise osas on juba täna maanteel samal suunal veoautosid liikumas rohkem kui RB tasuvuse tagamiseks vaja. Eeldades, et paranenud ühendused toovad ka lisamahtu trassile, võime olla üpris kindlad, et Rail Baltic suurendab nii Harjumaa tööhõivet, ettevõtete konkurentsivõimet, meelitab investeeringuid, meie logistikasektor saab veidigi asendust Vene transiidi äralangemisele. Kindlasti on võitjaks ka sadamad, kes RB suunal opereerivad, sest peamiselt Soome puidu ja rasketööstuse tooted saavad uue trassi ja parema ligipääsu Euroopa sihtturgudele.

Maanteelt raudteele

Rail Baltic annab võimaluse viia veoautodel liikuv kaup raudteele, kus kaubavood koormavad vähem keskkonda, vähendavad maanteede koormust ja hoolduskulusid ning jõuavad täpsema graafiku järgi ja kiiremini sihtkohta. Lisaks väheneb ka sõiduautode hulk Pärnu suunal - arvestades 1,5 h autosõidu asemel 45 min rongisõiduga.

Teised projektid ka olulised

Kokkuvõttes võib öelda, et RB on väga oluline nii Harjumaale kui Eestile laiemalt ja kõige olulisem on tegutseda selle nimel, et RB pakutavad võimalused teostuks. See pole samas ainus suund millele tegutseme - Harjumaa seisukohalt on äärmiselt tähtis ühenduse parandamine Narva ja Peterburiga, Tartu raudtee edasiarendamine oluliselt kiiremaks ja tõhusamaks ja Helsingi suunaline raudteetunnel - RB ei lõpe Tallinnas.