Millised olid tänavuste valimiste tähtsaimad märksõnad?

- Kas EKRE tõusis või langes? Võrreldes nelja aasta taguste valimistega sai EKRE Tallinnas 1,3 protsendi asemel 6,7 protsenti toetust, ent ekrelaste näoilmed valimispeol ja intervjuudes andsid mõista, et lootused olid tunduvalt suuremad. Prognooside järgi sihtisid nad isegi 10 protsenti, ent ilmselt ei lubanud tugevate ja tuntud kandidaatide nappus taolist edu.

- Reformierakond sai tagasi hääled, mille nelja aasta eest IRL-ile kaotas. Eerik-Niiles Krossi "geriljakampaania" tulemusena saadud 16 volikogu kohast jäi IRL-ile alles vaid viis, Reformierakond kasvatas oma kohtade arvu kaks korda: üheksalt 18-le.

- Edgar Savisaare kõrge kukkumine. End Keskerakonnale vastandanud Edgar Savisaare häältesaak oli lõppenud valimiste üks põhilisi ennustusobjekte. Julgemad pakkusid 20 000, tagasihoidlikumad 10 000, skeptilisemad 5000. Tuli aga vaid 3621, üle kümne korra vähem kui nelja aasta eest kogutud 39 979 inimese toetus.

- Suurim kaotaja: Savisaare Liit ja Tegus Tallinn. Tallinna volikogus saadi Savisaare isikumandaadiga üks koht. Mõru pill nii talle, tema jüngritele eesotsas Olga Ivanovaga kui ka muidugi kampaaniasse tublisti raha panustanud Urmas Sõõrumaale ja Jüri Mõisale. Kusjuures Savisaare Liit ei küündinud volikogusse ka Narvas.

- "Oleks". Kui 4826 häält kogunud Yana Toom otsustanuks Keskerakonna asemel liituda Savisaare Liiduga, oleks väga tõenäoline, et Keskerakond jäänuks ilma absoluutsest enamusest ja Savisaare-Sõõrumaa liit pääsenuks volikogusse.

- Noorte teadmata mõju. Kui palju mõjutasid tulemust 16-17-aastaste noorte hääled?

Tulemusi analüüsisid öösel Maalehe ajakirjanik Argo Ideon, andmeanalüütik Margus Järv, loovjuht Ester Vaitmaa ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Kujunduse lõid digilehtede kujundajad Liisi Viskus, Heleri Kuris ja Mart Nigola.

Võidurõõm!

Kui kellelgi üldse oli põhjust rõõmust pisar poetada, siis kindlasti oli see Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas. Keskerakondlane, kes kandideerinud alates 1999. aastast, oli seni saanud parimaks tulemuseks 227 häält. Aga nüüd, 5505 häält taskus, erakonnakaaslaste hõiked -"Taavi, Taavi" - lavale minnes kõrvus kõlamas, valgusid ka üsna emotsioonitu mehe silmi rõõmupisarad. Vaata videost!

Kuidas läks Tallinna linnapeakandidaatidel?

40-kohaline enamus Tallinna volikogus annab trumbid jätkamiseks linnapea Taavi Aasale. Tema häältesaak oli soliidne, ületas ekslinnapea Savisaare oma ning peaminister Jüri Ratas on juba kiirustanud teatama, et Lasnamäel fenomenaalse tulemuse teinud Mihhail Kõlvartit ei ole kavas Aasa asemele tõsta.

Sotside meerikandidaat Rainer Vakra saab oma enam kui 3200 häälega pidada tsentriparteiga koalitsioonikõnelusi. 40 häält võib olla siiski liiga väike enamus, et stabiilset linnavalitsemist tagada.

EKRE kandidaat Martin Helme ja Reformierakonna kandidaat Kristen Michal ei pea oma häältesaaki häbenema, see oli korralik. IRLi linnapeakandidaadi Raivo Aegi 1237 häält ei olnud piisav tõsiseks kaasarääkimiseks linnajuhtimisel, kuid volikogus võtab erakond kindlalt kohad sisse. Selge pettumus oli Urmas Sõõrumaa poolthäälte hulk. Ilmselt siiski edu äris ja poliitikas ei ole päriselt üks ja seesama.

Edgar Savisaare hirmus langus

Edgar Savisaar elas läbi Eesti valimiste ajaloo kõrgeima kukkumise. Eelmisel kümnendil ridamisi häälterekordeid purustanud Savisaar kogus neli aastat tagasi Lasnamäel tulemuse, mille sarnast polnud Eestis varem suutnud isegi ta ise - koguni 66,9 protsenti Lasnamäel hääletusel osalenutest andsid oma hääle talle. Kokku tähendas see rekordilist 39 979 toetajat.

Kui julgemad eksperdid prognoosisid viimastel aastatel tervisehädade ja korruptsioonisüüdistusega võidelnud Savisaarele tänavu isegi 20 000 häält, pidi kauaaegne linnapea leppima 3621 häälega. Savisaar ise kommenteeris õhtul intervjuus Delfile, et on korra valimiste ajaloos, 1993. aastal, ka vähem hääli saanud. See ei pea siiski paika, sest 1993. aasta kohalikel valimistel ta ei osalenud. Tema poliitikukarjääri seni madalaim tulemus (4678 häält) pärines 1992. aasta riigikogu valimistelt, kui ta kandideeris Järvamaal ja Lääne-Virumaal.

Liigu interaktiivsel ajajoonel paremale ning meenuta, kuidas on läinud varasemad aastad!

"Savisaar on oma valimisliidu pantvang. Pärast oma esimest infarkti ta tervis läks käest. Tark mees küll, aga mõistus ei vea enam välja," nentis kauaaegne keskerakondlane Aadu Must Keskerakonna valimispeol Tartus Shakespeare'i kohvikus.

Savisaar oli samal ajal Tallinnas. Enne peolt lahkumist pidas ta ka väikese kõne, kus lubas, et asja ta pooleli ei jäta.

"Muidugi ma olen teile tänulik. Ma arvan, et me tegime oma parima tulemuse. Ma arvan, et kõik olid veendunud, et meil ei tule nimekirja välja. Usun, et inimesed andsid oma panuse ja tegid kõik, mis võimalik. Meil ei olnud niisugust jõudu taga nagu suurel erakonnal, aga ma arvan, et me suutsime anda oma panuse. Ega me midagi pooleli ei jäta. Uskuge mind."

Vaata videost!

Mihhail Kõlvart Foto: Karli Saul

Lasnamäe uus häältekuningas

Vähemalt üks poliitikaekspertide prognoos pidas tänavustel valimistel paika - Edgar Savisaare languse järel tõusis Lasnamäel (ja seega üle Eesti) edukaimaks kandidaadiks keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Tema 24 712 häält tähendas, et koguni pooled Lasnamäel valimistel osalenutest andsid oma toetuse talle.

1999. ja 2002. aasta kohalikel valimistel Mõõdukate ridades vastavat 86 ja 87 häält kogunud Kõlvarti poliitikukarjäär tõusis lendu pärast seda, kui ta 2008. aastal Keskerakonnaga liitus. 2009. aastal kohalikel valimistel kogus ta 274, kolm aastat hiljem abilinnapeana juba 5307 häält.

Foto: Karli Saul
Foto: Karli Saul

Valija hinnang Rõivasele

Ekspeaminister Taavi Rõivas võib selgelt isikliku valimistulemusega rahule jääda. Kokku 4130 häält Tallinna kesklinnas, mis on selle ringkonna parim häältesaak. Küsimus on muidugi selles, kas neljapäeval avalikkuses lahvatanud Malaisia-skandaal õõnestas tema tulemust, või hoopis lisas populaarsust? Seda on keeruline arvata. Kõigepealt kogus Rõivas 2711 e-häält, mis oli üle Eesti kõige parem saak. Siis aga ei olnud veel valija teadlik tema seiklustest lõunamaadel. Ülejäänud häältepakk koosneb paberhäältest - nii eelhääletuse käigus antuist, kui valimispäeva omadest. Ehk tegelikult on võimatu kindlaks teha, millist mõju sündmused ekspeaministri häältele avaldasid.

Kindlasti ei saa Riigikogu aseesimehe positsioonilt lahkuda lubanud Rõivase kohta kohalike valimiste ulemuse põhjal öelda, et need näitaks suurt rahva hukkamõistu. Kuid samas ei tähenda see ka indulgentsi. See, kas valijal oli toimunust sooja või külma, selgub alles 2019. aasta kevadel, kui endine peaminister peaks taotlema valijalt mandaati parlamenti naasmiseks.

Foto: Madis Veltman

TALLINN

TARTU

Tartu tulemus on üsna traditsiooniline – suur võitja on taas Reformierakond. Reform tugevdas oma positsioone märgatavalt: 15 koha asemel saadi 20.

Kindlasti oli suurim kaotaja IRL - 11-kohalise esinduse pealt langeti kolmele kohale. Esile tasuks tuua EKRE tulemust - nullilt kohalt kihutati kuuele mandaadile. Esimest korda ollakse Tartus pildil.

PÄRNU

Pärnu puhul tõid kindlasti muutusi haldusjaotuse ümberkorraldused.

"Pärnus tuli naljakas tulemus, kus vähem hääli saanud IRL sai kaks mandaati rohkem kui Keskerakond. Põhjus on selles, et seal jaotati osa kohti Pärnuga liidetud osavaldade kaupa. Sealt sai IRL juurde küll üsna vähe hääli, aga mitu mandaati," kommenteeris Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

Pärnu valimispeod: Reformierakond Foto: Eiliki Pukk , Eiliki Pukk

Kindlasti torkab silma Toomas Kivimäe isiklikult kehv tulemus, kuigi valmispeol oli ta äärmiselt reibas. Kadri Simson aga ei varjagi oma rõõmu!

Pärnu valimispeod: Keskerakond Foto: Eiliki Pukk , Eiliki Pukk

NARVA

Narvas on traditsiooniliselt kohaliku võimutüüri juures püsinud Keskerakond. Keskerakonna Narva piirkonna juht on eurosaadik Yana Toom. Tema kandideerimine kohalikel valimistel piirilinnas oli ka arutuse all, ent käiku see plaan ei läinud. Narva keskerakondlaste esinumber Mihhail Stalnuhhin on kohapeal väga hästi tuntud poliitik.

Kinda heitis Keskerakonnale seekord valimisliit Meie Narva, kelle seas kandideerisid ka sotsid. 2013. aastal tegi Narvas ilma Jevgeni Ossinovski, kes kogus üle 2400 hääle. Seekord otsustas Ossinovski Narva hüljata, ning valimisliitu Meie Narva asus vedama Katri Raik.

Keda siis võib pidada võitjateks?

Eks üle Eesti on palju täna neid kes võivad end võitjateks lugeda, mis siis et häältesaak esimese hooga just teab kui suur ei ole. Vaata mõnda lähemalt!

Urmas Sõõrumaa Foto: Andres Putting

KAOTAJAD

Mis juhtus Urmas Sõõrumaaga?

Kui ERR-i tellitud Turu-uuringute ASi viimane valimiseelne uuring näitas, et Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn jääb neljaprotsendilise toetusega Tallinnas alla valimiskünnise, teatas liidu üks eestvedajaid Urmas Sõõrumaa enesekindlalt, et talle on alati meeldinud üllatada. Kui Eesti Olümpiakomitee presidendivalimistel see Sõõrumaal tõesti õnnestus (ja tänu sellele jäi peaminister Jüri Ratas üldse poliitikasse), siis seekord mitte - Edgar Savisaar teenis küll isikumandaadiga koha Tallinna volikogus, ent suure meediatähelepanu all kokku pandud valimisliit ise jäi 8594 hääle ehk 4,4-protsendilise toetusega tervikuna volikogust eemale.

Läbikukkumine olid nii Sõõrumaa enda 734 häält, Savisaare truu toetaja Olga Ivanova 569 kui ka nimekirja ühe juhi Jüri Mõisa 379 häält. Veelgi mannetumalt esines Savisaare truu meediasõdur Urmi Reinde (80 häält), Savisaare-aegset Keskerakonda ustavalt teeninud, legendaarse penoplasti-mehikese autor Meelis Pai (45), Joel "sest, et olen tiigrikutsu" Steinfeldt (22) ja sotsiaalmeedias nähtavat kampaaniat teinud tuntud maadlustreener Martin Plaser (17).

Nullimehed

Alati on valimistel neid, kes ei saa hääli. Tõsi, see on imelik, sest inimene võiks ju iseenda poolt ikka hääletada või kutsuda valimiskastide juurde oma lähikondlasi. Siin on valik nn nulliringi saajaid Tallinnas.

Vaata kõiki valimistulemusi siit »