„Täht on sündinud“ on klassikaline linalugu, mille peategelast on läbi aegade mänginud tõelised diivad – Janet Gaynor aastal 1937, Judy Garland aastal 1954 ja ­Barbra Streisand aastal 1976. Uusim versioon, mille peaosas on üks meie aja suurimaid staare – Lady Gaga ehk ­Stefani ­Germanotta –, esilinastus suure furoori saatel vaid kuu aega tagasi Veneetsia filmifestivalil ja jõudis nüüd Eesti kinolevisse.

Mul oli enne selle filmi vaatamist kaks hirmu. Esiteks, kas „Pohmaka“-staar Bradley Cooper ikka veab välja suure rolli draamafilmis, samal ajal ise ka ennast lavastades (ta mängib üht peaosa, on filmi režissöör, üks stsenaristidest ja ka produtsentidest), ja teiseks – ega see jumala eest pole muusikal klassikalises mõttes, s.t ega tegelased ei räägi omavahel lauldes.

Õnneks selgus, et mõlemad mured olid asjatud – Cooper on ekraanil suure­pärane ja tegu on muusikutest ­rääkiva filmiga, kus tõepoolest palju lauldakse, aga õnneks ainult stseenides, kus see loogiline tundub, mitte ei hakata trussikuid jalga sikutades leelotama, kui vahva päev on või kuidas armuvalu lämmatab.