Lennart Meri kõnedele (1993-2001) ja Arnold Rüütli kõnedele (2002-2007) andis see tarkvara eranditult hinnangu „enamjaolt positiivne", aga Toomas Hendrik Ilves pidas kolm enamjaolt negatiivse, kolm vastuolulise ja ainult kaks enamjaolt positiivse tooniga kõnet. Kersti Kaljulaid alustas enamjaolt positiivse kõnega.
Kas Ilves või tema aeg oli võrreldes Meri ja Rüütli (või nende ajaga) täiesti teistsugune? Või vajab detektor veel timmimist ja arendamist?

Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Hille Pajupuu, kes emotsioonidetektori loomise projekti vedas, ütleb, et tulemuse õigsus sõltub suuresti sellest, millise materjali peal on detektorit õpetatud. Tema sõnul ei ole seda presidentide kõnede peal tehtud, lähim treeningmaterjal on olnud ajakirjanduses ilmunud arvamuslood. „Arvamuslugude puhul paneb detektor päris hästi täppi, 88%. Seega võib ka presidentide kõnede valents (positiivsus-negatiivsus) olla üsna õigesti määratud," märgib Pajupuu.
Ilvese kõnede eelkäijatest erineva emotsionaalse tonaalsuse kohta arvab Pajupuu, et pigem sõltub ikkagi ühiskonnast, millist kõnet president peab, mitte niivõrd tema isikust (või tema abilistest kõnede kirjutamisel). Ta juhib tähelepanu, et president Ilves alustas positiivselt, nagu ta eelkäijadki. Ilvese kõnede negatiivsusesse pöördumine toimus masu ajal.

Tõesti, et 2009. aasta kõnele, kus esmakordselt olid detektori järgi ülekaalus negatiivne toon, eelnenud aastal oli Eesti majandus pööranud üle hulga aja langusse. Ja mitte väiksesse, nagu 1999. aastal, vaid suurde ja laiaulatuslikku - sellisesse, mis puudutas kõiki.
Edaspidiseid tonaalsuse muutusi on keerulisem seletada. Sündmusi, millega seda teha (näiteks Venemaa agressiivsed käigud), leidub. Aga kindlasti ei olnud ka Ilvese-eelne aeg selline, kus hirme ja raskusi üldse polnud. Ometi oli tollaste presidentide kõnedes eranditult ülekaalus positiivne toon.

Graafikul saad lisada kõnede toonile ka majandusnäitajaid ning klikkide aastaarvul, konkreetset kõne ise lugeda.

Mis asi on emotsioonidetektor?

Emotsioonidetektor ehk kirjaliku teksti polaarsuse määraja on Eesti keeletehnoloogia programmi raames loodud töövahend. Teksti ja kõne emotsionaalsuse tuvastamise projektil on kaks ülesannet.

Mõlemad on seotud inimene-masin suhtluse edendamisega. Esiteks, kirjaliku teksti emotsionaalsuse tuvastamine, mis võimaldaks tekst-kõne sünteesi puhul kindlaks teha loetava teksti emotsionaalsuse ja seda sünteesitavas kõnes arvesse võtta. Teiseks, kõne emotsionaalsuse tuvastamine, mis võimaldaks masinal sellele adekvaatse emotsiooniga vastata.

Kolm varasemat kõnet ja presidenti

Me vaatlesime iga uue presidendi esimest kõnet erilise tähelepanuga ja noppisime välja peamised sõnad. Mis oli nende sõnum?

Kersti Kaljulaid 2017 Foto: Ilmar Saabas

Kersti Kaljulaid aastal 2017

Pingutame koos, et Eestis oleks vähem kurjust!

Kaljulaidi esimest kõnet oodati ootusärevalt – eks me kõik ju õpi alles uut presidenti tundma. Eales varem pole meil olnud ka naispresidenti. Emotsioonimeeter lahterdab Kaljulaidi esimese kõne pigem positiivseks. Tore! Kõnes endas on aga mitmeid jõulisi sõnumeid.

Ta kirjeldab meie olukorda tänases päevas ning seda, et oleme peagi Euroopa Liidu eesistujariik. Tsiteerib klassikuid.

"Otto von Bismarck ütles: "Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule." Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi. Kõiges, mida me teeme, peame alati arvestama, veel enam, esikohale seadma oma välispoliitilised huvid, meie rahvusvahelise positsiooni.

Meie välis- ja julgeolekupoliitika viimasel veerandsajandil on olnud edukas. Meie poliitikud on võtnud rahvusvahelisi kohustusi ning neid täitnud, vahel ka sisepoliitilise populaarsuse hinnaga. Täna näeme, kui tähtis see on olnud. Meile kinnitatakse, et segastel aegadel ollakse meiega.
Ma tänan kõiki Eesti valitsusi keeruliste valikute õigete lahenduste eest.

25 aastaga oleme loonud oma unistuste Eesti. Kuid homse jaoks sellest ei piisa. Nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eestit. Meie riik on teistest üsna erinev, ilmselgelt loomingulisem ja paindlikum. Näen mitmeid võimalusi edeneda, juba tehtule toetudes."

Ehk jõuliseim Kaljulaidi seisukoht oli vägivalla vastu võitlemisest – see on koht, kus me kõik peaks saavutava nulltoleratntsi. Rohkem nõus ei saa ju olla!

"Me peame rääkima ka Eesti hingeseisundist. Me peame koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust.

Täna on riigipüha. Politsei teab - pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval.

Vägivaldsed mustrid korduvad põlvest põlve, neid murda ei saa teisiti kui avaliku tähelepanuga, mis toob kaasa olulise nihke hoiakutes. Ei piisa, kui delegeerime selle probleemi politseile ja sotsiaaltöötajatele.

Millal te kuulsite viimati poliitilist diskussiooni, näiteks enne valimisi, kuidas lugupeetud kandidaadid võiksid aidata vägivalda välja juurida? Nõudke sellist diskussiooni. Ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemal suudavad genereerida vaid mõne labase nalja. Ärge naerge ja ärge valige.
Omalt poolt luban, et ei lakka pidupäevakõnedes teile sellest rääkimast enne, kui ma tunnen - hoiakud muutuvad. Kui kodudes on inimesed kaitstud, siis oleme ka avalikus ruumis enam kaitstud liiklusraevu, juhusliku peksasaamise ja põhjendamatu halvakspanu eest."

Kaljulaid rõhutab, et eestlane saab olla igaüks, kes võtab omaks meie keele ja kultuuri. Vaata sõnapilves, mis sõnu ta enim oma kõnes kasutab!

Toomas Hendrik Ilves 2007

Toomas Hendrik Ilves aastal 2007

Presidendi vastuvõtuvõtt, mis on muidu varemalt ikka Talllinnas olnud jõuab nüüd ka mujale. Esimene koht on Tartu.

"Mu kallid kaasmaalased saalis, kodudes ja võõrsil,
ekstsellentsid,
austatavad daamid ja härrad.

Oleme kogunenud tähistama Eesti Vabariigi 89. sünnipäeva Tartusse, kus tänavu pühitseme ka Tartu Ülikooli 375. aastapäeva. Eesti kui riik käib käsikäes vaimlise ärkamisega; ülikooli olemasolu ja vabariigi sündi ei saa käsitella eraldi. Esimene oli eelduseks teise sünnile. Ilma eesti haritlaskonnata oleks idee iseseisvast, demokraatlikust rahvusriigist jäänud nimetuks tungiks."

Tartut põimib ta seekord igal sammul kõnesse: kasutab luuletajate tsitaate, räägib eesti teatri sünnist. Räägib vastuse otsimisest 190 aastat tagasi Tartu üliõpilase esitet küsimusele:

"Kas siis selle maa keel /
Laulutuules ei või /
Taevani tõustes üles /
Igavikku omale otsida?"

Ta paneb meile kõigile südamele, et me läheks valima ning ehitaks läbi selle parema riigi:

"Ma panen teile südamele, et hinnata tuleb õigeid asju. Ma tahan, et valija teaks: ta saab selle, mida valib. Valitsemise tarkus ja keerukus on suurem mis tahes hüüdlausest või lubadusest. Valides hüüdlause, saab valija vastu poliitika, mis hakkab valitsemise asemel taas järgmisteks valimisteks raha koguma. Ma palun, valige targalt, valige nõudlikult, lubaduste asemel tegusid hinnates.

Kasutame siis võimalust, et teha demokraatlike valikutega endale riik, mis meile meeldib. Näitame, et meil ei ole ükskõik."

Vaata suurest sõnapilvest, millised olid Toomas Hendrik Ilvese kõne peamised sõnad!

Arnold Rüütel 2002

Arnold Rüütel aastal 2002

Uhkus ajab upakile!

Erinevalt Merist oli tema esimene pöördumine rahva poole -

"Armas eesti rahvas!
Kallid kaasmaalased!
Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Lubage teid kõiki tervitada Eesti Vabariigi kaheksakümne neljandal sünnipäeval.
Riigi sünnipäev on ühtlasi tänu- ja meenutuste päev. Sel päeval seisame silmitsi oma ajalooga, hindame selle terviklikku pärandit ühiskonna arengu kontekstis ning kavandame oma rahva ja riigi tulevikusuundumusi."

Rüütel räägib tööst, ta viitab Jakob Hurda kuulsatele sõnadele sellest, et kui pole võimalik saada suureks arvult, siis on võimalik saada alati suureks vaimult.
Just see on see, mida me peaksime tegema!

Ta hoiatab uhkuse eest ning tuletab meelde tegelikult maad räsivaid probleeme: töötust, rahvaarvu vähenemist, vaesust, mis ei kimbuta eakaid, vaid just lastega peresid.

"Me võime olla uhked oma saavutuste üle, kuid nagu rahvasuu ütleb - uhkus ajab upakile. Meil peab jätkuma kriitilist meelt näha ka seda, mida oleme kas hoolimatusest või oskamatusest tegema."

Venemaa suunal on aga tajuda tänasest päevast erinevat optimismi:

Tuletame meelde, et toona alles valimistuti NATOga liitumiseks. Ka Euroopa Liitu astumiseks sai Eesti kutse alles 2002. aasta teises pooles. Kõik see, mis täna on meile tavaline igapäev, oli toona veel kättesaamatu.

"Eesti on taastanud oma traditsioonilised suhted Euroopa ja maailmaga. Kontakte Venemaaga on aeg-ajalt varjutanud minevikupärand, kuid oleme siiski liikumas heanaaberlikkuse ja vastastikku kasuliku koostöö suunas. Teisiti ei saagi see olla naabrite vahel demokraatlikus maailmas. Eesti taasiseseisvumine oli tihedalt seotud demokraatia tärkamisega Venemaal. Vastastikune austus ja võrdne partnerlus on eelduseks ka globaliseeruva maailma väljakutsetega toimetulekuks. Üheks selliseks väljakutseks on paraku muutunud rahvusvaheline terrorism, mille katastroofilise avaldumise tunnistajaks olime kõik läinud aasta 11. septembril. Meile on võitlus terrorismiga eluliselt tähtis, sest ajalugu on näidanud, et suurte vastasseisude esimesteks ohvriteks langevad väikeriigid ja -rahvad."

Rüütel räägib ka ühiskondlikust leppest ning paneb meile kõne lõpus südamele: võtkem oma riiki kui paljude põlvkondade loomingut, mis väärib elu ja armastust!

Kogusime Rüütli esimese aastapäeva kõne teksti märksõnad suurde sõnapilve:

1993 Teine taasiseseisvumise järgne vabariigi aastapäeva paraad – Ülo Nugis, Lennart Meri, Mart Laar Foto: Kaitseväe peastaap

Lennart Meri aastal 1993

"Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata."

Meri oli kirjanik ja kõnemees, ta alustas suursuguselt: "Ekstsellentsid!"

Tema kõne põhisõna oli manifest ja iseseisvusdeklaratsioon – on ju ka loogiline, sest tegu oli esimese aastapäeva kõnega pärast iseseisuse taastamist.

"Ajalugu teeb inimene ja ta teeb seda päevast päeva. Kuid vahel harva kristalliseerub ajalugu iseendaks, ilmutab ennast rahva tahte nähtava ja kombatava sümbolina, kokkuvõttena kõigest senisest ja eeldusena kõigele, mis veel tulema peab. Inimene tajub seda kui uut peatükki aegade raamatus - selles aegade raamatus, millest keegi ei suuda lehekülge välja rebida. Niisugusteks sümboliteks oli Jeffersoni iseseisvusdeklaratsioon; Bastille; De Gaulle'i ja Konrad Adenaueri käepigistus, millest sai alguse Euroopa ühinemine. Ja niisuguseks on Eesti iseseisvusdeklaratsioon nimetusega "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" 1918. aasta 24. veebruarist.

Ekstsellentsid! Kallid kaasmaalased! Ma õnnitlen teid kõiki Eesti Vabariigi seitsmekümne viienda aastapäeva puhul!!

Ta kirjeldab meie riiki ning räägib asjadest, mis me oleme tänaseks unustanud – näiteks tööstuse üleviimisest turumajandusele. Kuid meri ei unusta inimest ning ta teeb kummarduse ka ausale tööle.

"Tööstuse üleviimine turumajanduse põhimõtetele on olnud edukas ja siin on reaalne võimalus, et ümberstruktureerimine saab juba lähiaegadel sisse kõva hoo. Peategur, nagu alati, on inimene. Inimese algatusvõime, või vastupidi, tema harjumus korraldusi oodata. Ka inimese mõtteviis on üleminekuperioodis. Ja siin, olen veendunud, tuleb meil rohkendada kogu oma inimesetundmist. Peame astuma kas või väikesi, aga kindlaid samme. Piiri kontrollimine vähendab kuritegevust. Ent me peame tagama turvatunde mitte kuude, vaid nädalatega. Peame inimese kättpidi talutama põhiseaduse teise peatüki juurde ja tegudega tõestama, et kirja pandud õigused on tema õigused, mitte bürokraadi õigused. Et teine peatükk, mis moodustab tervenisti kolmandiku põhiseadusest, ongi võti, mis avab ukse eneseteostamisele. Ja et sellel uksel on madal lävepakk: igal kodanikul olgu õigus - põhiseadus käes - astuda kohtusse ja kaitsta oma õiguste ja kohustuste tasakaalu. See ongi inimkeskse ühiskonna sisu, Euroopa moraalsete väärtuste kokkuvõte ning meie Manifesti aegumatu teade, täna niisama värske nagu seitsekümmend viis aastat tagasi.

Peokõne lõpusõnad ma laenan Valjala vallavanemalt August Otsalt, eesti talumehelt, kes oma väärikusega võiks anda eeskuju paljudele poliitikutele: "Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata." Olge head, kirjutage need sõnad üles, ja jää hakkab liikuma, jää ongi juba hakanud liikuma!"

Lugu: Villu Zirnask, Ester Vaitmaa

Sõnapilved: Margus Järv

Kujundus: Heleri Kuris, Liis Viskus, Alari Heinsoo, Mart Nigola

Koostas: Ester Vaitmaa