Peaminister Jüri Ratase (39) jutule pääsemine pikaks laupäevaseks intervjuuks on omaette katsumus, sest tema kalender on kohtumisi, visiite ja istungeid tihedalt täis. Eesti mõjukaim inimene alustab oma päevi varavalges ja lõpetab pärast südaööd, nii sageli ka nädalavahetustel. Aga meil veab – Stenbocki maja riigivanemate saalis ootab meid kaetud kohvilaud ja peaministriga veedetud tund möödub tihedas küsimuste-vastuste sajus. Kuna teeme Jüri Ratasega juba teab-mitmendat intervjuud ja tunneme aastaid, palub ta – kui ajakirjanduseetika vähegi lubab – , et sinataksime. Sina-vorm sobib meie laupäevase intervjuuformaadiga ideaalselt - formaalsed klaasseinad langegu!

Mõjukad 2017 Jüri Ratas Foto: Rauno Volmar

Sinu elu oleks praegu hoopis teistsugune, kui Erika Salumäe ei oleks Eesti olümpiakomitee juhi valimisel andnud oma häält Urmas Sõõrumaale. Sinust oleks saanud EOK juht, mitte Eesti Vabariigi peaminister. Kui kurb sa kaotuse hetkel olid? Usud ettemääratusse ja saatusesse?

Üks Erika Salumäe ütlus on saatnud mind päris kaua. Ta ütles pärast oma teist kullavõitu Barcelona olümpiamängudel, et kõige olulisem ei ole võita vastast velotrekil, vaid palju olulisem on see, kui sa oled enne stardipauku oma vastasest psühholoogiliselt ees. Kui palju on sinu vaim temast tugevam. Kas ma olin kurb? Jah, olin.

Mäletan, et meie fraktsioon oli Eestimaal ringsõidul ja sain isa käest sõnumi: proovi sellest üle olla ja kui vähegi saad, tule maale. Ta ise sõitis just õhtuks maale (Rataste maakodu on Pärnumaal Saarde vallas – toim). Ma ei saanud minna, sest mul oli pere ees kohustusi. Aga jah, elu oleks praegu minu jaoks hoopis teistsugune. Nagu ütlesin ka EOK juhiks kandideerides: oleksin väljunud poliitikast ja olnud seal täiskohaga tööl. Läks teistmoodi.

Hetk väljakuulutamiselt, kandidaadid on esireas. Ratas on ootusärevuses ja niheleb, Sõõrumaa on rahulik, Tõniste nende vahel. Kui sagin läbi, on aeg intervjuudeks ning Delfi Spordi ajakirjanik uurib, kas kampaaniat tehes väga palju aega kulutanud Ratasel jäi kuskilt puudu mõni sekund selle ühe hääle võrra?

"Mul jäi kõvasti puudu tunde olla koos oma laste ja abikaasaga. Ma tänan neid, lastekasvatmise küsimus on olnud suuresti laste vanavanemate ja abikaasa õlgadel. Ei tunne, et oleks pidanud veelgi rohkem aega kampaaniasse pühendama. Kõik, kes tulevad spordijoonele, teavad, et on üks kuld, üks hõbe, üks pronks. Seda teadsin ka mina," sõnas Ratas toona. Vaata videost!

Sa ju ometi ei kahetse?

Ma ei saa jah öelda, et nutaksin hommikuti sellepärast, et läks just nii. Kaotustest tuleb üle saada ja edasi minna, see on spordi põhimõte.

Kuidas sa praegu hindad Urmas Sõõrumaa panust EOK juhina? On ta hakkama saanud?

Ma ei ole näinud meedias väga suuri skandaale. Ma ei ole lugenud ka EOK eelarvet ega tea, kui palju nad on sponsoreid saanud või kuidas nende komisjonid töötavad. Kui väga suurt kriitikat ei ole, järelikult igapäevane töö toimib. Soovin neile jõudu. Ma ei ole inimene, kes ütleks pärast kaotust, et mina teeksin nii- või naamoodi. Kõige olulisem on, et olümpialiikumine läheks edasi ning tüdrukud ja poisid saaksid endale uusi eeskujusid.

EOK uue presidendi valimised, Jüri Ratas soovib võitjale õnne Foto: Ilmar Saabas

Sa ei lahkunud Keskerakonnast kogu ajaloolise sõja jooksul. Kas see oli argus – ma ei tea, mis minust edasi saab? – või pigem kavalus, teadlik ettemäng: minust saab ühel päeval selle erakonna esimees ja peaminister?

Küll oleks praegu kerge öelda, et loomulikult teadsin ette. Oli raskeid hetki, aga soovisin olla poliitikas edasi. Kümme aastat opositsioonis olla on pikk periood ja kui eriti perspektiivi ei näe, siis tekib ühel hetkel küsimus nagu selles populaarses laulus: sein on ees. Mis siis edasi teha? Ma ei saa eitada, et 2011. aastal Keskerakonna esimeheks kandideerides tõepoolest soovisin selleks saada. Aga erakonna esimeheks kandideerijad peavad olema valmis olema ka peaministrikandidaadid.

Tundub, et Ratas on alati väljendanud oma soovi veeta kogu vaba aeg koos perega. 2009. aastal Solarise avapeol kaamera ette jäädes möönis ta, et eelistab poekülastustele perega veedetud aega.

"Minu põhiline koht on Pirita Selver, ostan sealt perele toitu. Ülikonnad ja tööülikonnad ostan Baltikast – ma ei ole asjatundja moe alal või poodlemise teemal. Pigem veedan aega lastega või teen koeraga metsajooksu," vaata videost!

Räägime esmalt sinu perest. Kuidas oma lastega igapäevaselt suhtled? Kas võtad vastu nende kõnesid või suhtled sõnumite kaudu?

Meil on WhatsAppis moodustatud perekonna grupp, kus on abikaasa ja kolm last. Püüan sinna saata päeva jooksul vähemalt üks-kaks sõnumit. Suhtlen ka eKooli kaudu, jälgin igal päeval pingsalt eKoolist tulemusi ja helistan. Kui vähegi võimalik, teeme midagi perega koos. Päev enne isadepäeva oli meil üle pika aja võimalik koos perega minna kolmeks tunniks esmakordselt Viimsi spaasse ja lastele see tohutult meeldis. Minule ka, kuigi nad olid minust torudest sõites palju eespool. Mina pidin enne julgust koguma.

Mis aines sa lapsi kõige sagedamini aitad? Oled ju lõpetanud Nõmme gümnaasiumis matemaatika eriklassi – eeldatavasti siis matemaatikas?

Tõsi, see on matemaatika. Abikaasa saadab lapsed matemaatikaga alati minu juurde. Pean siinkohal tunnustama ka oma ema, kes on kolmele lapselapsele suureks toeks. Tema aitab lastel õppida pea iga päev.

Kes peale ema teie peret veel aitavad? On teil koduabiline, kokk?

Kindlasti aitavad abikaasa vanemad. Ja kodu aitab valvata neljajalgne parim sõber, koer. Aga meil ei ole kokka, koduabilist ega hekipügajat.

Millal su lapsed Mariell (11), Oliver Jüri (9) ja Robin Roger (7) viimati isa unejuttu lugemas kuulsid?

(Mõtleb.) Ammu, väga ammu.

Ilmselt oled kurb, et ei näe oma laste kasvamist sellisel määral, nagu tahaksid.

Muidugi. Tõmban siin paralleeli Tallinna linnapeaks olekuga, kus mu tütar kasvas pooleteiseaastaseni nii, et nägin teda väga harva. Pilte võiks sellest ajast olla koos minuga rohkem. Aga mina olen ju selle töö valinud, keegi pole mind siia jõuga surunud. Tasakaal tuleb töö- ja pereelu vahel üles leida, ma ei kurda selle üle.

Kas abikaasa Karin ja lapsed mõistavad seda, kui sind ei ole päevade viisi kodus või saabud alles öösel?

See ei ole suusoojaks öeldud, aga mõistavad küll. Mõni päev tagasi oli mul tarvis töökohustuste tõttu olla Berliinis Bundestagi ees ja see oli ka Eesti jaoks oluline, sest varem pole Eesti poliitikutel olnud võimalust Bundestagi ees esineda. Kui alustasin vahetult enne esinemist kl 11 ajal Berliinis lõunasööki, siis abikaasa helistas – tegemist oli pühapäevase päevaga – ja küsis, kus ma olen. Ütlesin, et olen Berliinis, mille peale abikaasa lausus: tore, mina seda ei teadnudki! Tõusin nimelt väga vara, kui tema veel magas, ja läksin lennukile. Loomulikult ei tohi selliseid vigu teha, hiljemalt eelmisel päeval tuleb öelda, et sind ei ole järgmisel päeval kodus.

Milles sa abikaasat viimati aitasid?

Laste kasvatamisel aitan. Püüan lastele pakkuda kooliviimist, nädalavahetustel läheme koos kuhugi jalutama. Pühapäevahommikused pannkoogid on aga abikaasa teha. Poes käin ma 35% osalusega. Pere koos hoidmisse annan nii palju, kui praegu on võimalik. Meil oli hiljuti suur mure: elektritööd oli vaja ära teha. Aitasin oma abikaasat nii, et mina olin välismaal, aga abikaasa läks poodi ja saatis mulle sealt pilte, mille peale ma siis vastasin, mida täpselt on vaja osta, et elektritööd tehtud saaksid. Meie koostöö toimib väga hästi.

XII Noorte laulupidu Foto: Rauno Volmar

Puhanud ikka oled koos perega?

Sügisesel koolivaheajal saime reedest kuni pühapäevani perega koos Hiiumaal Luidjal olla. Käisime mere ääres ja metsas jalutamas. Korra ka jooksmas ja olime lihtsalt koos. Natuke tegime ka õuetöid. See oli väga tore.

On sinu lastel ka see pinge, et nad peavad tooma koju ainult viisi ja olema õpetajate silmis oivikud, sest nende isa on ju peaminister?

Ma loodan, et seda võrdlust koolis ei tooda. Need on väga halvad võrdlused. Ei ole tähtis, kas su isa on postiljon, kraavihall või peaminister – töö on töö. Ma ei arva, et lapsed peaksid tooma koju ainult viisi, see ei ole eesmärk. Aga seda soovin küll, et nad ei tooks koju halbu hindeid, ja selle üle tuleb nendega vestlusi pidada. Tunnid tuleb ette valmistada, õppida tuleb. See on reegel.

Millal rääkisid mõne oma lapsega südamest südamesse, näiteks hindest kolm?

Neid jutuajamisi on nüüd kooliaja alguses olnud. Viimati mõni nädal tagasi tütrega.

Et võta ennast kokku?

Rääkisin ka seda, et kui ta end kokku ei võta, siis kuidas mina näen, kuidas need asjad võivad minna, ja see ei ole hea tee.

Teie pere elab Pirital looduskaunis kohas. Kodu on sinu vanemate ehitatud, nemad jäid ise elama Nõmmele. Kui tihti sõidad Piritalt Nõmmele vanematele külla?

Nädalas kord-paar ikka jõuan. Aga see majjakolimine oli huvitav hetk. Kui maja Pirital valmis sai, oli mul isaga päris kõva vaidlus, kes siis sinna elama läheb. Maksis tema elukogemus ja tarkus.

Isa loovutas maja sulle?

Ta ei loovutanud. Ta küsis mu käest: kui sinul oleks sama olukord, arvestades, et oleksid sama vana kui mina praegu ja sinu poeg oleks sama vana kui sina praegu, siis kummale sina selle annaksid? Kas tulevikule või läheksid oma abikaasaga ise sinna majja elama? Ma vastasin ausalt, et annaksin tulevikule, ja nii see saigi lahendatud.

Kuidas isal praegu tervisega läheb?

Raskelt, stabiilselt. Ma loodan, et tasapisi paremini.

Isadepäeval olite kogu perega Oleviste kirikus ja kohal oli ka sinu isa, õed, kogu teie suur pere. Inimestel, kes seda vaatepilti sel päeval kirikus nägid, oli hea meel eelkõige selle üle, et nad nägid kirikusse tulnud Rein Ratast. See tähendab, et läheb ju paremini.

See tähendab seda. (Kogub ennast pisut.)

Püüad olla väga rahvalähedane. Ometi oled ainus peaminister, kes ei luba meediat oma koju. Miks?

Onu Remuse juttudes öeldi vist nii, et kodu on minu kindlus. Arvan, et on võib-olla mingid uksed, kust edasi ei tasu lasta. Mingi privaatsus peab olema. Aga ma ei saa välistada, et teie kahe järjekindlus võib ühel hetkel ka vilja kanda. (Naerab.)

Mõjukad 2017 Jüri Ratas Foto: Rauno Volmar

Läheme tagasi läinud aastasse, 5. novembrisse, kui sind valiti Keskerakonna esimeheks. Kui veendunud olid, et juba sama kuu lõpus oled peaminister? Jah, olid tehtud kokkulepped Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovskiga, aga kõik oleks võinud ju nihu minna?

Need kokkulepped sai tehtud ikka pärast 5. novembrit. Siis sai tunnetuse, mis seis on toonasel koalitsioonil, kas see jääb või ei jää püsima. Kuu esimesel poolel oli aga tõesti aru saada, et Keskerakond ja valitav esimees peavad võtma võimaliku uue koalitsiooni loomise vastutuse enda peale.

Mis on peaministri ametis teisiti, kui ette kujutasid?

Peaministri roll tuleb kõige rohkem esile meeskonna juhtimises ja kui saad aru, et meeskond ei ole lihtmängijad, vaid isiksused ja ka kolm erakonda. Kõik peavad säilitama oma näo ja väärikuse. Sa pead tegema kõik pingutused, et ühisosa leida. Sageli nägema, kust tagasi võtta ja kus juurde panna. Inimsuhetega on alati keeruline, aga oleme sel aastal hästi hakkama saanud. Ka see oli uus, et päevas on 14–15 kohtumist, kus hüppad ühelt teemalt teisele, eriti eesistumise ajal – ühel hetkel suhtled mõne riigipeaga kaitsepoliitika teemal, järgmisel hetkel mõtled, kuidas järgmisel aastal Kihnu tuletorni renoveerida.

Mis on olnud sulle sel aastal peaministrina kõige suurem väljakutse?

Ma ei ole väga originaalne, kui ütlen, et kõige suurem väljakutse on vaadata oma lastele silma, kui nad ütlevad, et tule vaatama meie esimest ujumisvõistlust, ja ma luban seda neile. Eriti kui see on laupäeval. Ja siis avan oma kalendri ja näen, et mind ei ole sel päeval Eestis. Need on kõige raskemad hetked. Samuti tõdemus, et näed oma lapsi ainult magades. Jõuan öötundidel koju ja varahommikul lähen.

Töö puhul on olnud kõige suurem pingutus loomulikult Eesti eesistumine Euroopa Liidus. Kuidas meie suudame 28 riiki heas mõttes konsensuse leidmisel abistada ja eri nurki maha lihvida.

Kui seda intervjuud teeme, oled valitud Eesti mõjukaimaks poliitikuks ja Eesti mõjukaimaks inimeseks. Samas on viimastel nädalatel olnud karmi kriitikat teie valitsuse olulisima reformi – maksureformi kohta ja tänagi kõlab pealkirjadest välja vaid üks: kui palju on kaotajaid. Võitjatest ei räägita. Mis tundega sa sellele vaatad?

Ühelt poolt mõistva tundega. See iseloomustab kõige paremini meie ühiskonda. Kui teeme ise tubli teo või naaber saab millegi heaga hakkama, siis kui sageli me ütleme: sul on lehed hästi riisutud ja muru pügatud. Küsin sageli ka koolis õpilastele esinedes, kui tihti nad ütlevad tunni lõpus: kallis matemaatikaõpetaja, see oli suurepärane kontrolltöö, seal oli nii palju huvitavaid ülesandeid! Oleme üsna kinnised oma ühiskonnas: kui näeme, et midagi läheb hästi, ei ütle me sageli aitäh. Tunnen arvude keelt ja võin öelda, et üle kolmveerandi inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, võidavad tänu maksureformile. Senisest veidi rohkem tuleb tulumaksu maksta inimestel, kelle palk on üle 1776 euro. Ja on tõsi, et me palume 2100 eurot või rohkem teenivatel inimestel edaspidi panustada ühiskonna solidaarsusse 36 eurot kuus.

See ei ole edukamate karistamine?

Kindlasti pole see edukamate karistamine, kui valitsus näeb ette näiteks doktorantide toetuse tõusu, mida on pikalt-pikalt räägitud, aga mitte täidetud. Arvan, et valitsus ja riik peab kindlasti vaatama ühiskonna tervikpilti.

Kas valitsuses käärib? Alkoholiaktsiisi asjus tirib rahandusminister palli oma väravasse ja tahab aktsiisitõusust loobuda, majandusminister sellist võimalust ei näe.

Ma ei arva, et käärib. Käärib siis, kui me ei suuda enam omavahel kokku istuda ja arutada. Ja tõesti, kui räägime alkoholiaktsiisist, siis on väga suured teemad siin kõrval. Mida see Eesti majandusele laiemalt tähendab, kui näiteks kauplused hakkavad Eestist välja minema, kui Eestist välja läheb mitte ainult alkoholi, vaid ka toiduainete ja ehitusmaterjalide soetamine? Loomulikult on see majandusele probleem.

Samas – kui alkoholihinnad on kõrgemad, tarbitakse alkoholi vähem. Siis on ka õnnetusjuhtumeid ja kahju vähem. Sellele on olemas faktiline tõestus.

Linnalegend räägib, et alkoholitootjad ise kultiveerivad aktsiisisõda, andes Läti kauplustele alkoholi müüki odavama hinnaga kui Eesti kauplustele, et hoida sellega aktsiisiteemal pinget üleval. Tead sa seda?

Olen kuulnud igasuguseid mõtteid ja arvamusi, sealhulgas seda, mida oma küsimuses mainisite. Aga mul pole kindlasti mingeid fakte, et öelda, et see nii on.

Aktsiisisõda pole niisiis sinu arvates kunstlikult üleval hoitud?

See, et alkoholiaktsiisi poliitikas on väga tugevad huvi- ja lobigrupid, vastab tõele. See ei ole mingi saladus. Aga ainult selle põhjal ei saa valitsus teha otsuseid, kes lobib paremini või halvemini. Me saame teha otsuseid, mis tuginevad rahandusministeeriumi prognoosile, tervishoiuvaldkonnast tulenevatele analüüsidele, kas alkoholitarbimine ja alkoholitarbimisest tulenevad surmad on vähenenud. Need on asjad, millele valitsus saab tugineda.

Kas poliitikas või peaministri ametis vahel nalja ka saab? Millal näiteks viimati südamest naersid?

Peab saama nalja! Üsna sageli vaidleme üldkogu laua taga teksti ja üksikute sõnade üle, et sõnastus tuleks kõigile sobiv ja täpne. Lõpuks vaatavad kõik Theresa Mayle otsa ja ütlevad: kallis Theresa, kas sa aitaksid, see on sinu emakeel. Siis ta sõnastab selle nii, et see sobib kõigile liikmesriikidele. Ja keegi hüüab seepeale laua tagant: miks te küll Euroopa Liidust lahkute!

Naljakad hetked tulevad ka siitsamast valitsuse laua tagant. Kui näed, et valitsuse liikmed lähevad heas mõttes käima ja peavad kaitsekõnesid, põhjendavad ja argumenteerivad. Seda on tore pealt vaadata ja ühel hetkel siiski keskenduda tulemusele.

Vaata videost katket intervjuust!

Nalja saab ka kodus. Ühel hommikul hõikas poeg: sulle helistab Alarm. Mul oli telefon äratama pandud, aga tema luges ekraanilt, et Alarm helistab. See tegi rõõmu. Naljakas oli ka hetk, kui noorem poeg palus oma üheksa-aastasel vennal toolile istuda ja pöördus tema poole: räägi nüüd oma nooruspõlvest, kuidas see kunagi oli? Naljakaid hetki tuleb ette igal pool.

Mõjukad 2017 Jüri Ratas Foto: Rauno Volmar

Tundub, et nagu varasematele peaministritele, on ka sulle hakanud Euroopas meeldima. Oled hakanud välissuhtlust armastama?

Pean tunnistama, et see pakub mulle häid emotsioone. See on ka väga oluline. Ei ole saladus, et eesistumise eel ja raames on Eesti võtnud liini olla kahepoolses välissuhtluses võimalikult aktiivne. Pidasin juba enne eesistumist hästi oluliseks teha kahepoolseid väliskohtumisi. Jõudsin neid teha 25 juhiga, 26. ja 27. kohtumise tegin juulis. Iga kord mõtlesin, et kui kohtumine lõpeb tõdemusega, et Eesti ja teiste riikide vahel olev sild muutus kasvõi millimeetri võrra tugevamaks, annab see riigile juurde.

Sellises suhtluses pead jääma kahe jalaga maa peale ja arvestama, et kuigi sinu vastas istuvad eri riikide peaministrid ja presidendid, on nad täpselt samasugused inimesed, soojad ja toredad.

Kahe jalaga maa peal oled ka Eestis. Oleme kuulnud, et kui sind kutsutakse Eestis mõnele kohtumisele ja öeldakse ette lause: kohal on kõik VIP-id, siis...

... siis pole ju mind kutsutud. Sest mina ei ole VIP ja saan siis minna mõnele teisele üritusele või nõupidamisele. Jah, mulle ei meeldi väga see vipinduse asi. Ma ei tea, kes on Eestis VIP-id, mina pole see kindlasti. Ja see on, ma arvan, ka põhimõtteline hoiak, et andke andeks, aga see asi mulle ei sobi. See ei tähenda, et see on halb asi. Aga tõsi on, et olen üsna sageli öelnud koosolekutel inimesele, kes on viidanud, et ühte või teise kohta tuleb kindlasti kohale minna, kuna seal on eliit või VIP-id, et tore, mul on siis sellel ajal vaba hetk.

Sa ei salli snobismi?

Ei.

Ometi, kas jalg väriseb, kui vastas istub Angela Merkel, Theresa May, Emmanuel Macron? Või lähed ja teed lihtsalt oma tööd?

Toon paralleeli spordist: kunagi ei saa võistlusele minna mütsiga lööma. Ka sellistele kohtumistele ei saa minna mütsiga lööma, seal peab olema resultaat, mingi samm, kust läheme edasi, mis jääb meelde, kus tugevdame omavahelisi sidemeid. Võtan neid kohtumisi alati tõsiselt.

Kelle telefoninumbrid sul maailma vägevatest mobiiltelefoni mälus on?

(Naerab.) See oleks nii eestlaslik hakata nüüd ütlema, et mul on selle, teise ja kolmanda sõbra number. Aga tõde on, et praktiliselt kõikide numbrid, kellele soovin helistada. Kelle oma ei ole, siis selle kontakti võimalus on tunni aja kaugusel. Tuleb tunnistada, et maailma vägevatega tuleb tihtilugu suhelda hilistel õhtutundidel või nädalavahetustel ja siis ei vahenda seda vestlust keegi. Lähed oma telefoni menüüsse ja valid sealt ühe, teise või kolmanda nime, olgu ta eesnimi Emmanuel, Mark või Xavier.

Kas oli nii, et lähetatud töötajate teema ajal rääkisid ühel õhtul kolm korda Macroniga?

Jah ja paar SMS-i tuli ka veel peale.

Kas mõni kohtumine on välispoliitiliselt millegipärast eriti meelde jäänud?

Theresa May, Emmanuel Macron ja Jüri Ratas Tapa sõjaväelinnakus Foto: Karin Kaljuläte

Jah. Olen mõelnud, et küll oli hea, et sellel hommikul paistis päike näkku kõnelejale ja selle kõneleja kõrval olnud persoonile. Kui see poleks nii olnud, siis fotoaparaadid oleksid näinud, kuidas Eesti peaministril võib tulla mõni emotsionaalne pisar, ja see poleks olnud antud juhul võib-olla kõige soliidsem. Tegemist oli 29. septembri hommikuga, mil Suurbritannia peaminister Theresa May pidas Tapal kõnet. Kõnet sõdurite ees, kes olid Suurbritanniast, Prantsusmaalt, mõned Taanist ja Eestist.

Ja kui ma seda kõnet ja sõnumeid tema kõrval kuulasin, siis see oli väga emotsionaalne. Sellepärast NATO ongi. Sellepärast meie liitlassuhted ongi. Mitte ainult siis, kui paistab päike ja linnud laulavad, vaid need liitlassuhete ketid ja sillad on tugevad ka siis, kui on raske hetk. Ja kui läheb kümme minutit mööda ning sinna saabub ka Prantsusmaa president, siis need on hetked, mis puudutavad emotsionaalselt ja jäävad meelde.

Ka seesama näide, millest korra rääkisime – Bundestagi ees esinemine. Need on igal juhul hetked, kui sul on võimalik teha Eestit tugevamaks, kui sul on võimalik anda Euroopale ka midagi enda poolt.

Prime Minister Jüri Ratas, Prime Minister of the United Kingdom Theresa May, and Prime Minister Emmanuel Macron Tapa will meet with the NATO Battle Group troops in the morning of September 29. Foto: Photo:Marko Mumm

Vaata katket intervjuust!

Eesti Päevaleht kirjutas septembris, et ilmselt mõistsid juba enne koalitsioonikõneluste algust, mis on sinu rünnatavad kohad: välis- ja julgeolekupoliitika. Koalitsioonikõnelustel löödi aga esimesena lukku just välis- ja julgeolekupoliitika punktid.

Kirjutasime, et nüüdseks pole Ratast kui isikut võimalik nende punktidega enam kangutada. Aga vist eksisime. Kuidas ikkagi juhtus, et olid nõus IRL-i sooviga tõsta 10 miljonit 2018. aasta kaitseinvesteeringute programmist 2019. aastasse?

Põhimõte on olnud, et see koalitsioon paneb kaitseinvesteeringuteks juurde 60 miljonit eurot. Põhimõte on olnud, et see summa lisandub 2018., 2019., 2020. aastal. See summa jääb 60 miljoniks. Tõsi, liidetavad muutuvad. Olgu öeldud, et järgmise aasta eelarves on Eesti ajaloo kõige suurem kaitseinvesteeringute maht, mis on 518 miljonit eurot.

Aga nüüd vastus. Põhjus on see, et 2017. aastal teeb Eesti riik esmakordselt tekkepõhist eelarvet. See ei ole kassapõhine eelarve ja tähendab seda, et kui kaup, teenus või toode tekib, siis oleme soovinud, kuulates ära kaitseministeeriumi ja kaitseväe, et see 60 lisamiljonit peab minema lisalaskemoona jaoks.

Seda ei saa osta nii nagu minnakse toidupoodi leiba või piima ostma. Laskemoona peab tellima ja suure tõenäosusega võib arvata, et selle summa realiseerimine, arvestades, millal see laskemoon jõuab Eestisse, ei pruugi olla 2018. aasta november või detsember, vaid võib olla 2019. aasta jaanuar.

Ja 2019. aastal läheb kaitseinvesteeringute programmi seega 30 miljonit eurot?

Jah, täpselt nii. Liidetavad on siis 10 + 30 + 20, mis annab kokku 60 miljonit.

Muide, mismoodi sa inglise keele nii hästi selgeks said?

Ainult tänu praktikale. Eestis on keeleoskuse teema üle võimendatud. Näen paljusid ametikaaslasi, kes ei räägi inglise keelt – neid on ka Euroopa Ülemkogu laua taga. Tõsi, see paneb teatud tõkked – kergem on teha oma tööd, kui saad suhelda rahvusvahelisel tasemel. Ka mina pingutan edasi selle nimel, et mu inglise keel läheks veel paremaks.

Sinu tööpäevad venivad sageli keskööni. Kuuldavasti oled tundnud süümepiinu, kui jõuad koju kell pool kümme õhtul, sest päev sai liiga vara lõpetatud, palju asju jäi tegemata. Töötad ehk liiga palju?

Kui töökoormus tapab, siis saab 39-aastane mees endale alati teise ameti valida. Mina ei kurda. Peaministri tööd tulebki teha kire ja sisemise põlemisega. Püüad saada infot võimalikult detailideni, see nõuabki rohkem aega. Olen selle üle õnnelik ja selleks valmis. Minu juhtimismeetod on endale asjad põhjalikult selgeks teha, seega palju kohtumisi, vähem delegeerimist. Aga tõsi on see, et praegu läheb kogu valitsusel päris palju aega eesistumisele. Vaevalt me keegi oskasime seda ette kujutada, sest Eesti pole kunagi eesistujariik olnud.

Kelle nõuandeid sa kuulad? Päriselt kuulad.

riigikogu Foto: Andres Putting

Eks lähemate töökaaslaste nõuandeid. Valitsuse tasandil ministrite nõuandeid olenemata sellest, millises erakonnas nad on. Riigikogus on palju inimesi, kellest pean väga lugu. Aga kindlasti on ka sõprusringkonnas inimesi, kellele mõnikord helistan ja küsin: mis sa sellest arvad? Teades samas, et sõber ei tea detaile. Aga küsin just üldpõhimõtte kohta. Ja loomulikult helistan üsna sageli Eesti ametnikele otse ja küsin: kuidas selle asjaga on? Kui on vaja kiiresti infot, on see kõige parem tee.

Aga arvan, et üldjoontes on tööalasel eluteel minu suurim nõuandja olnud ikkagi minu isa.

Kas Mihhail Kõlvart on järgmine Keskerakonna esimees ja peaminister?

Ma loodan, et Eesti Vabariigi järgmine peaminister on see, kes saab tugeva mandaadi 3. märtsil 2019. Muidugi teen ma selle nimel tööd, et see oleks Keskerakonna liige. Aga seda ma ei tea, kes see on, seda teab kõrgem võim. Ma saan intrigeerivast küsimusest aru, aga kui Keskerakonnal on võimalik seda koalitsiooni hoida, siis, tõsi, enne järgmisi valimisi meil üks kongress on. Ju läheb peaministrikandidaadina välja see, kelle kongress valib esimeheks või jätab esimeheks.

Mihhail Kõlvart GAGi uue maja katusel. Taamal paistab vanalinn ja Stenbocki maja, mille rõdul käib peaminister pildistamas Foto: Rauno Volmar

Tunned, et Kõlvart on sul kandadel?

Tunnen, et Mihhail Korb, Mihhail Kõlvart, Kadri Simson, Mailis Reps, Taavi Aas, Tarmo Tamm, Jaak Aab ja paljud teised on minu kõrval ja mina olen nende kõrval. Ma tunnen meeskonda.

Aga kas Kõlvart peaministrina istuks sulle? Peame silmas tema ütlemisi-tegutsemist vene veteranide teemal, venekeelse etteütluse korraldamist jne.

Ma arvan, et ta on praegu tubli linnavolikogu esimees. Ta on saanud väga kõrge mandaadi. Me võime alati filosofeerida selle üle, kas üks, teine või kolmas võiks olla peaminister. Peaministreid ei saa nii väga valida. See eeldab, et väga paljud asjad langevad kokku. Eeldab, et rahvas on andnud mandaadi ja võimaluse. See eeldab ka seda, et leiad poliitilisi partnereid, kellega koalitsiooni teha. See küsimus ei ole praegu erakonnas laual.

Foto: Rauno Volmar

Mis saab Keskerakonna loojast Edgar Savisaarest? Kas erakond lõpetab talle selle aastaga 2000-eurose igakuise toetuse maksmise?

Inimesena loodan, et ta kosub ja tema tervis paraneb. Poliitikuna ütlen, et ta tegi oma valiku viimastel kohalikel valimistel, kus ta pööras erakonna programmile ja põhimõtetele selja. Kahju, et nii läks, aga tema valik. Nüüd piirdub tema poliitiline töö osalemisega linnavolikogus. Mis puutub tema ajaloonõuniku tasusse, siis sellisel kujul ma ei näe koostöö jätkumist. Selles sisus, mida erakond võiks soovida – oma ajalooraamat teha –, sellisest koostööst enam midagi välja ei tule.

Teeme aastalõpuintervjuud Eesti mõjukaima inimesega. Mille üle oled selle aasta lõpus peaministrina kõige uhkem?

Selle üle, et Eesti elab rahulikku elu. Et Eesti elab elu, kus ei ole ohte, mis tähendaksid meile ebastabiilsust. Eesistumise raames olen sageli mõelnud, mis siis on Euroopa Liidust see suurim väärtus, mille pärast üle 70% Eesti elanikest ütleb, et nad tahavad sinna kuuluda. Annan teile seda intervjuud riigivanemate saalis. Kui kaamera filmiks siin saali seintel olevatel portreedel nende meeste surmadaatumeid, siis väga paljudel on see 1941. On ka üks daatum, mille lõpus on küsimärk, ja see näitab, kui raske on olnud Eesti jaoks, Eesti ühiskonna jaoks elu, mis algas 1940-ndatest. Ma arvan, et see väärtus, et Eesti ei ole sõjas, et ei ole sõjaohtu, on kõige suurem.

Olen õnnelik selle üle, et Eesti ettevõtjad on näidanud väga häid tulemusi. Need ettevõtete juhid, kes iga päev tegelikult ju riskivad oma tegevusega – kas jäävad peale ja lähevad edasi või võib tekkida pankrot. Meil on hea majanduskasv tänu neile. Olen õnnelik selle üle, et Eesti jõukus jõuab Eesti peredesse, Eesti suitsudesse-taludesse. See on kaasav majanduskasv ja ma olen selle üle õnnelik.

Loomulikult olen õnnelik selle üle, et saame täiel rinnal öelda, et mõni kuu veel ja meie kallis Eesti tähistab 24. veebruaril 100. aastapäeva. Need on suured asjad.

Aga lihtsalt inimesena, Jürina?

Jürina see, et minu kõige noorem poeg alustas kooliteed. Tundub, et see polegi talle kõige hullem. Ta on läinud näiteks rahvatantsuringi. Meil oli väga suur vaidlus, kas seitsmeaastasel poisil sobib ikka minna rahvatantsu. Ütlesin, et oleks väga õige, kui ta seda teeb, sest see on sportlik, annab hea rühi. Lastel läheb koolis keskmiselt nagu Eesti laste enamikul ja selle üle olen kindlasti õnnelik.

Mis on see, millega tahaksid peaministrina ajalukku minna?

Mina ei taha seda kindlasti hinnata. Oma tööd ei saagi vast nii üles ehitada, et sellel päeval toimuva koosolekuga lähen ma nüüd ajalukku ja teisel päeval toimuv koosolek ei ole nii ajalooline. Soovin väga, et praeguse valitsuse tehtavad sammud lähtuksid kõik ühest põhimõttest ja selle poole püüdlemisest. Ma saan aru, et seda on väga-väga keeruline saavutada ja see ei sõltu ainult valitsusest, aga püüdlus on see, et saame ühel hetkel öelda: Eesti ei ole enam kahaneva rahvaarvuga riik. Millal see juhtub, on keeruline öelda. See sõltub nii paljudest asjadest - meie elukeskkonnast, sidususest, sellest, kui palju suudame hoida noori traagilistest hukkumistest eemal. Loomulikult sõltub see sündimusest jne. Aga tahaksin, et Eesti saaks ühel päeval öelda: tehtud otsused kandsid seda mõtet, et Eesti oleks taas kasvava rahvaarvuga riik.

Vaata intervjuud Jüri Ratasega videos ka täismahus!

Kes on sinu arvates Eesti mõjukaim inimene ja miks?

Minu jaoks on kõige mõjukamad inimesed mu abikaasa ja lapsed. Nende arvamus on kõige tähtsam ja olulisem, seda tuleb arvestada.

Aga mõjukuse kohta ütlen nii, et aitäh, see on kindlasti väga auväärne. Ma ei tunne aga kuidagi, et oleksin täna, mil seda uudist kuulsin, kuidagi teistsugusem kui eile või üleeile. Ja ma ei tunne end kuidagi teistsugusena ka Euroopas, maailmas. Räägin riigipeadega, aga jään kokkuvõttes alati kahe jalaga maa peale ja selleks, kes olen. Arvan, et lastetoast antu on kõige olulisem – tuleb hoida sellest kinni ja mitte tõusta pilvedesse või muutuda teistsuguseks.

Tänavusel laulupeol laulis Jüri Ratas koos perega julgelt esireas kaasa. Vaata videost!

Intervjuu Jüri Ratasega: Ingrid Veidenberg, Kärt Anvelt

Graafika: Ats Nukki, Mart Nigola

DelfiTV video: Tiit Blaat, Madis Veltman; monteeris Kadri Nikopensious

Mõjukad 2017 seeria fotod: Rauno Volmar

Fotod: Ekspress Meedia arhiiv

Koostas: Ester Vaitmaa