Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste Foto: Rauno Volmar

Selles loos vaatame lähemalt Pärdi kujunemislugu nii sõnas kui pildis. Tasub kõrvaklapid välja otsida - Pärt räägib läbi muusika ja see aitab aimu saada, mida ta mõtleb. Tunne on just sel viisil parim! Loo autor Ruth Alaküla on kasutanud oma tekstides ETV materjale.

Kes on Pärt?

Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste Foto:

Dorian Supin tegi 1989. aastal Arvo Pärdist oma esimese silmapaistva filmi „Siis sai õhtu ja sai hommik”. Supin pani filmi korduva stseeni, kus filmitegija küsib tänaval saksa keelt rääkivatelt inimestelt, kas nad teavad, kes on Arvo Pärt. Keegi ei tea. Tollal oli helilooja juba pea kümmekond aastat vabas maailmas elanud, esimene Grammy nominatsioon oli õhus.

Mõned aastad hiljem küsisime Viru tänaval inimestelt ühe telesaate jaoks sama ja Pärti teadsid kõik. Igal lillemüüjal oli tema kohta midagi ilusat öelda. Kuigi helilooja elas toona Berliinis, oli tema muusika suutnud sügaval eesti inimese südames kanda kinnitada.

Nüüd on Pärt kuuendat aastat järjest enim mängitud nüüdismuusika helilooja. See tähendab, et tema muusikat tahavad veel ja veel kuulata väga paljud.

ARVO PÄRT Foto: Ingmar Muusikus

Plaadifirma ECM asutaja ja juht Manfred Eicher on kirjeldanud oma esmakohtumist Pärdi muusikaga:

„See oli 1980. aastate alguses. Ma istusin autos ja sõitsin pärast pikka ja rasket tööpäeva Stuttgardist Zürichisse. Mul oli hea auto ja ma sõitsin kiiresti. Kuulasin raadiot. Ja siis kuulsin raadiost muusikat, mida ma polnud varem kuulnud. Sõitsin kiirteelt ühe kõrgema künka otsa, et paremini kuulata. See oli ingellik muusika. Selle tämber, kõla ja selgus oli täiesti erakordne. Jäin pooleks tunniks kuulama. See oli uskumatu elamus – kuulda muusikat, mida ma ei tundnud, mida ma polnud kunagi varem kuulnud. Koju jõudes jagasin seda elamust sõpradega. Mul kulus pool aastat või isegi aasta, enne kui sain teada, et see helilooja oli Arvo Pärt.”

Sellest koostööst sündis 1984. aasta septembris esimene ECM-i New Seriesi plaat „Tabula rasa”. See oli esimene läänes ilmunud Pärdi muusika album ja Klassikaraadio kuulajad valisid selle 30 aastat hiljem 2015. aastal Eesti klassikaplaadiks.

Pärdi tähtsamad teosed ongi helikandjatele jäädvustatud siiani kestvas koostöös Manfred Eicheriga. Helilooja on neile salvestustele pühendanud palju aega ja energiat.

Arvo Pärt: „Plaat mobiliseerib jõudusid, sest see on selline hetk, kus enam ei ole tagasiteed kahtlemisteks. See on otsustav hetk. Ütleme niimoodi, et lugu saab valmis siis, kui on plaadistatud. On erandeid ka. On asju, mis kunagi valmis ei saa.”

Arvo Pärdi aegjoonelt leiad võtmesündmusi ning oleme ära toonud ka mõned märgilisemad heliteosed. Head kuulamist!

Grammy on saamata

Pärdi helitööde salvestised on üheksa korda kandideerinud parima nüüdismuusika teose kategoorias kuulsale Grammy auhinnale. See auhind on veel saamata. Aja jooksul pole muusikakriitikud kaugeltki kõiki ettekandeid suurte ovatsioonidega vastu võtnud. Liiga ilus, liiga lihtne, meeldib liiga paljudele.

Olukord on muutunud, kinnitab kirjastuse Universal Edition esindaja Eric Marinitsch.

„Tema muusikat on vaja. Teda on hästi vastu võtnud mitte ainult publik, vaid ka professionaalid. Aastaid tagasi ei olnud sugugi nii. Olen 22 aastat Arvoga koos töötanud ja nende aastate jooksul avastanud, et ta puudutab meis midagi sellist, mis on olemas kõigis inimestes. Tal on meile midagi öelda. Ta annab vastuseid küsimustele, mida me pole veel esitanud. See muudab viisi, kuidas me muusikat kuulame ja sellest aru saame.

Meie Universal Editionis oleme alati temasse uskunud, ta on meie kõige olulisem elav helilooja. Me oleme teda tema teel toetanud, nagu on ka plaadifirma ECM. Aga tema muusika oleks selletagi oma publiku leidnud. Igal ajajärgul on oma muusikaline keel, koolkonnad, liikumised. Arvo ei ole neid liikumisi järginud. Ta proovis seda alguses teha ja mõistis siis, et see pole tema maailm. Ta suutis leida oma enda komponeerimismeetodi.”

Küsimusele, miks on Pärt maailma enim mängitud helilooja, on Hollywoodi tunnustatud filmihelilooja, Arvo Pärdi muusika suur austaja Danny Elfman vastanud, et põhjus peitub tema hääle erakordsuses.

„See tabab inimestes midagi emotsionaalset. Ta on leidnud oma viisi muusikat teha, see on temale ainuomane ja isikupärane. Ma arvan, et helilooja suurus tuleneb tema unikaalsusest.”

Oma isikupärast komponeerimistehnikat otsides jõudis Pärt juba 1960. aastate keskel kriisi. Pärast 1968. aastal sündinud kollaažtehnikas „Credot” – religioosse sisu ja erakordselt tulise vastuvõtu tõttu keelati see kohe pärast esiettekannet – saabus kaheksa-aastane pikk ja valuline vaikimise ja eneseotsingute aeg.

Ootamatu pöördepunkt

„Talendid Koju“ sõprade vastuvõtt. Arvo Pärt abikaasa Noraga Foto: Ilmar Saabas

Selle raske aja ootamatut pöördepunkti kirjeldab Nora Pärt intervjuus Joonas Hellermale: „See oli 1976. aasta 7. veebruaril. Esimest korda oli õues kevadine valgus, midagi erilist oli õhus, läbipaistvus, lumi säras eriliselt. Ja inspiratsioon oli hommikust saadik majas. Mõtlesime, et läheme Mustamäe metsa alla jalutama. Laps oli juba riides ja vankris, kui Arvo ütles: oot-oot üks hetk, oota natuke. Läks klaveri juurde ja oligi käes. See oli nagu kiirsünnitus. See oli suur sündmus. Kaheksa-aastane otsinguvaev kulmineerus selle väikese kahehäälse klaveripala sees. See oli võrreldav maailma loomisega. Kõik see energia, mis aastaid surve all kogunes, pääses välja. Ja me ei läinud kuhugi jalutama.”

Nii sündis klaveripala „Aliinale”, tintinnabuli stiili esimene teednäitav teos.

Vaata vidost, millist valemit või skeemi see stiil kasutab! Toomas Siitanil on vastus. Kui see lahtijoonistada, tundub kõik loogiline. Vaata videost!

"Peegel peeglis" on teine pala, mida teab vist igaüks, kes teab Pärti. Vaata ja kuula!

Inglise dirigent ja laulja, Hilliardi ansambli asutaja Paul Hillier on Pärdi muusikaga tegelenud 1980. aastate keskpaigast.

Pikaaegne koostöö tõi 2007. aastal firmale Harmonia Mundi esimese Grammy auhinna Pärdi muusika salvestuse eest parima koorimuusika esituse kategoorias. Plaadil „Da pacem” juhatab dirigent Hillier Eesti koorimuusika lipulaeva Eesti filharmoonia kammerkoori.

„On rõõm esitada muusikat, mis puudutab inimesi sügavalt, ja see muusika teeb seda. Mitte meie esituse, vaid muusika enda tõttu. Ja kui sa oled leidnud midagi, mis läheb inimestele korda, siis sa tahad sellega edasi tegeleda. Maailmas on nii palju muusikat, mida sa kuulad huviga ja imetled, aga mis ei puuduta sind samal viisil ning kindlasti mitte üha uuesti ja uuesti,” põhjendab Hillier oma jätkuvat huvi.

On teada, et Arvo Pärt eelistab muusikast rääkimise asemel muusikat kirjutada. Ometi ootavad heliloojaga kohtumist paljud. See väljendub pärast kontserte tundidepikkustes autogrammisabades ja mõjukate inimestega kohtumistes.

Alles see oli, kui José Manuel Barroso soovis Eesti külastuse päevakavva võtta ka käigu Laulasmaale Arvo Pärdi keskusse. Pärdi kõrval on ennast meelsasti jäädvustanud nii Rooma paavst kui ka Türgi president.

Teos Hodorkovskile

6jp06nov09a3 foto: jaanus piirsalu

Mihhail Hodorkovskiga kohtus Arvo Pärt ise alles aastal 2014, oma teose temale kirjutas ta aga 2008. Pärt käis 2011. aastal seda ka Eestis tutvustamas!

Viis kuidas Pärt kirjeldab Hodorkovskit, inimest, kellele ta pühendas oma teose, ütleb palju. Lärmakal pressiüritusel jääb aeg justkui seisma, kui Pärt räägib.

"Ma ei suuda kuidagi selgitada sellele pimedale rahvale, kui palju valgust ja korda lähtub sellest inimesest. Ja ma oskan seda väljendada ainult... ma püüan seda väljendada oma muusikaga nii palju, kui olen võimeline," rääkis Pärt vene Delfile.

"See on kingitus, taevalik kingitus Venemaale, et selline inimene on olemas. Mõistke minu sõnu, nagu tahate. See on minu arvamus ja minu sügav veendumus. Soovin talle vastupidamist." Vaata videost!

Just Türgis tühjana seisvas Hagia Irene kirikus, kahe maailma kokkupuutekohas, rääkis helilooja „Aadama itku” esiettekandel ajakirjanikele oma teose sünniloost. „Aadama itku” tekst põhineb Athose munga püha Siluani tekstidel ja väljendab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast.

Arvo Pärt Foto: Vallo Kruuser

„Maailmas on ju palju maid ja kõik nad on erinevad. Ja mida edasi, seda erinevamateks nad muutuvad. Nad ei muutu erinevamateks heas mõttes, vaid halvas mõttes. Sellepärast ma tahtsingi puudutada seda punkti, kus see asi siis halvemaks minema hakkas.

Aadam on meie kõikide isa. Aadam kurdab, et on reetnud selle, kes on ta loonud. Ta on tema usalduse kaotanud. Ta tahtis saada targemaks kui jumal, ta ei olnud kuulekas. Temas oli uhkuse ja uudishimu vaim. Aga sama haigus on meie sees. Ja see hakkas peale sealt, kui Kain tappis Aabeli. Ja siis Aadam ütles – ja need sõnad on ka minu teoses –, et minust põlvnevad inimesed, kes on pidevalt üksteisega vaenujalal ja hakkavad üksteist tapma.

Kuidas üldse riigid koos eksisteerivad? Kommunikatsioon on kas poliitiline, majanduslik, kultuuriline. See on see meie nähtav maailm, meie elu, mida me mõistus hästi vastu võtab ja millegi muuga ei oskagi tegeleda. Aga vaadake, see meid palju ei aita. Meid aitaks see, kui oskaksime ütelda – ja mitte ainult ütelda, vaid ka tunda –, et sinu laps on ka minu laps ja minu laps on sinu laps. See peab vähemalt tähendama, et sa oled minu vend või sa oled minu õde, aga siis me peaksime ju sugulased olema. Aga võib-olla me olemegi seda? Ainult neid juuri tuleb kaugelt otsida. Ja kui me selle tunnetuseni ükskord jõuame, siis me oleme kõik üks. Sest maailm on üks organism. Kui meil hammas valutab, siis valutab terve keha. Kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm, ehkki me kohe seda ei tunne. ”

Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärt Foto: Vallo Kruuser

Elusaatus ja väsimatu tingimusteta töö on helilooja Arvo Pärdi viinud Mustamäe kolmetoalisest korterist maailma muusikakultuuri tippu.

Sellise teekonna raskust suudavad taluda vähesed. Peale sõprade ja lähedaste toe on heliloojale kindlasti abiks olnud lõppematu mängulust, kelmikas pilk ja naerukurrud. Küllap selle mängulisuse tõttu tunneb ta end ka laste seltskonnas nii hästi, nagu näitas plaadi „Lapsepõlve lood” salvestamine.

Muuseumiöö Arvo Pärdi keskuses. Foto: Rauno Volmar

Oma varasemas loomingus on Pärt pühendanud oma teoseid ka lastele. Kelle lapsepõlv langeb Aatomiku seikluste aega, mäletavad küllap hästi Aatomiku multika põnevat helitausta.

Avaldame multifilmi "Aatomik ja jõmmid" täismahus. Seda 1970. aastal valminud filmi tasub antud artikli kontekstis vaadata hoopis teise pilguga – või õigemini, kuulata hoopis tähelepanelikumalt. Vaata videost!

Arvo Pärt, Lennart Meri FOTO: Marko Mumm

Tunnustus pole kerge koorem

Aastate jooksul on Arvo Pärdile osaks saanud tähelepanuväärne hulk austusavaldusi ja maailma kaalukamad auhinnad, mida võrreldakse Nobeli preemiaga. Neist viimane, Ratzingeri preemia anti talle üle alles mõni päev tagasi. Ikka ja jälle kordab helilooja neil ülipidulikkudel hetkedel mõtet tagasihoidlikkusest ja alandlikkusest.

Kuula ja vaata, kuidas kõlas Washingtonis Kennedy keskuses Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel . Koori ja orkestri esituses kõlasid „Fratres” (solist Harry Traksmann), „Adam’s Lament”, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ja „Te Deum”. Tõnu Kaljustega on nad läbi aastate erakordselt palju koostööd teinud. Pärt tuli esitluse lõpus ka ise lavale. Vaata videost!

Jaapanis Praemium Imperiale kätteandmisel kõneles ta: „Kui au omistatakse inimesele, ei ole see meile sugugi kerge koorem. Au nõuab meilt kainust. Jah, pea ei tohiks hakata ringi käima. Au saaja jääb selle anni eest alatiseks vastutama. Võiks öelda, et see on väljakutse kogu edaspidise elu jaoks. Ta kutsub sind korrale.”

Taanis lausus Pärt enne Sonningi auhinna kätteandmist: „Ma pean ütlema, et preemiad ja autasud on kui kahe otsaga mõõk. See on nagu kohv, korraga kibe ja magus, sellepärast ta ongi nii ilus ja maitseb hea. Mis preemiatesse puutub, siis siin on kaks vastupidist tunnet: häbi ja au ühel ajal. Häbi sellepärast, et inimese sisemine kell irratsionaalselt ütleb, et ma ei ole selle vääriline, ja mõtleb seda tõsiselt, aga teisest küljest on see ikkagi kingitus. Seda tuleb võtta kui kingitust. Mitte kui midagi teenitut, vaid kui kingitust. Ja selle eest olen ma südamest tänulik.”

Arvo Pärdi autorikontsert Berliini Konzerthausis Foto: Rauno Volmar

See mõtteviis ei haaku meie ajaga, sest otsime ju pigem igale teole heakskiitvat tunnustust, like’e. Elame aina kiiremal ja lärmakamal tõejärgsel ajastul. Ja kui juhtub, et inimene end selles virvarris kaotama kipub, siis küünitab ta Pärdi muusika kui päästerõnga järele, sest sellel muusikal on võime muuta aja kulgu ja kinkida meile hetke endassevaatamiseks.

Aga kindlasti pole veel kõik vastused käes. Ja selleks et Pärdi muusikat paremini mõista, astub keegi ka 20 aasta pärast Berliini või Tallinna tänavale ja küsib: „Kas te tunnete Arvo Pärti?”

Kontsert ja Vabariigi Presidendi vastuvõtt Konzerthaus´is Foto: Rauno Volmar

Lugu: Ruth Alaküla

Aegjoone sisu: Mari Peegel, Keiu Virro

Graafika: Heleri Kuris, Mart Nigola

Arhiivid: DelfiTV, Ekspress Meedia, Eesti Filmi instituut

Toimetas: Kristi Helme

Koostas: Ester Vaitmaa