Kohtumine rahvaga

Ester Vaitmaa

Rail Balticuga on õli tulle valatud kaua. Ootan huviga, kuidas näeb välja Rail Balticu eestvedajate kohtumine rahvaga, avalik arutelu.

Jõuan kohale kõige viimasele arutelule, see toimub jaanuari lõpus ühel neljapäeva õhtul. Sõit Tallinnast Pärnusse võtab oma aja, mistõttu ma jään hiljaks. Poris ja pimedas kiirgab raagus puude tagant Pärnu maavalitsuse suure saali aken. Juba lähenedes on näha, et saal on võrdlemisi täis. Oh õhtune aeg, saalis valgustavad uinutavad päevavalguslambid.

Kui kohale jõuan, on saali ees inimeste küsimustele vastamas Heiki Kalle. Teemaks müra.

Helle on tulnud oma abikaasaga, nad elavad enda sõnul Audru ringraja lähedal ning ka seal lubati, et motovõistlustega ei kaasne suuremat müra - ometi aga ei pea need müraseinad midagi! Kalle lubab, et selle projektiga on teistmoodi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu projektijuht Kristjan Kaunissaare hüppab ka korraks püsti ja toob näiteid Tallinnast, kus trammiteed ehitati, ning istub siis tagasi.

Rail Baltic tutvustamine Pärnumaal Foto: Eiliki Pukk

Saalis on väga erinev rahvas, on nooremaid ja vanemaid; on neid, kes on tulnud selgete küsimustega näiteks metsamaterjali kohta, on neid, kes on väga hoolikalt ette valmistanud küsimused loodusteemadel, on neid, kes aktiveeruvad saalis vaid sõnade "raha, müümine, võõrandamine" peale ning neid, kes kuulsid arutelust alles päeval ja mõtlesid, et astuvad läbi, näis mis räägivad. Sekka mõni maaomanik ka.

Rida eksperte istub esimeseses reas, Kaunissaare istub ka seal keskel Ta on oma sõnad juba kogunemisel ära öelnud. See päev siin pole küllap tal kergete killast, sest paar tundi varem oli Tallinnas majandus- ja kommunikatsiooni ees meeleavaldus, kus ta üsna tuliselt välja vilistati. Nüüd mõned tunnid hiljem on ta oma avasõnad öelnud ja kasutab teiste esinemisi selleks, on süüvida oma arvutisse, mässab Exceli tabalite ja meilidega.

Rail Baltic tutvustamine Pärnumaal Foto: Eiliki Pukk

Miks te rabasse ehitate?

Kohe Pärnu külje all on Rääma raba ning arusaadavalt on just see midagi, mis väga huvitab inimesi.

"Rabad on mulle lähedane teema, olen ise uurinud Rääma raba küsimust. Miks ei tehta rabasse kui veekogusse raudteed vaiadele?" tahab kodanik teada.

See on ju ehitustehnilise projekti küsimus, leiab Kalle ning ei oskagi muud öelda, kui et raba ei tohi saada kahjustatud. Kalle ise on loodusteemade peal. (Hiljem saan ministeeriumist vastuse, et vaiade peale ehitamist on kaalutud küll, see võibki osutada mõistlikuks).

Loodusteemasid koguneb hiljem aga veelgi. Näiteks koduste puurkaevude teema: kui ehituseks läheb, kuidas mõjutab see kogu ümbruskonna põhjavett? Kas puurkaevude olukorrad tuleks fikseerida? Kui kaugele ulatub see ala, mille raadiuses kõik puurkaevuomanikud peaksid muretsema?

Rail Baltic tutvustamine Pärnumaal Foto: Eiliki Pukk

Maaomandiküsimus

Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal on napp, konkreetne. Tema ametkond vastutab maade riigistamise eest. Oma ametnikustiilis on ta väga veenev ja täiesti kiretu. Ta näitab videot, mis on veebis olemas, seinal suurel ekraanil. Ilusa taustamuusikaga ning kirkaid helgeid värve kasutades ära on animeeritud kõik erinevad viisid maa kasutamiseks. Vahekõlli taustaks on valged pilved. Kuna saalis tulesid keegi ei kustuta, mõjub saalis video seinal hoopis kahvatumalt, kui veebist vaadates:

Enamus küsimusi on üsna asised ning kuna tegu on viimase rahvaga kohtumisega, siis kõik küsimused hüvitamise viiside kohta on korduvalt ära vastatud. Peale ühe mehe, kes on veendunud ja vihane, et raudselt tahab riik tema maa odavalt ära osta, on saal kõikidest maaomandamise variantide ametlikust asjajaamiskeelest uinutatud. Kuni põmm! tuleb küsimus, mida Krinalile pole keegi varem esitanud.

"Aga kas ma võin oma maa riigile tasuta ära anda, kinkida?" uurib korraga Valter. Krinal kogub end hetke, sest pakkumine on ootamatu. Siis aga hammustab ta läbi esmapilgul soodsa pakkumise teise poole: kuna maamüümine mõjutab kogu elu, siis tahaks saada Valter edaspidi, et tema ja ta pere käigud teisele poole raudteed oleksid hüvitatud. Ehk ühekordne tulu maamüügist on üsna mõttetu, sest edaspidi on kõik muud käigud kulukamad.

Mitu järve saab Eesti juurde?

Muhu stiilis masinkootud kampsunid on Pärnus au sees. Geoloogiavaldkonnaga kursis olev vanem härra masinkootud Kihnu trois (neid on päris mitmel mehel saalis seljas!) tahab teada, mitu järve saab Eesti juurde. Selline puhtteoreetiline, aga väga õigustatud küsimus.

Rail Baltic tutvustamine Pärnumaal Foto: Eiliki Pukk

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel on selle teemaga tegelenud ning ta võtabki selle vastata: jah, tõesti, materjali vajadused on väga suured. Eesti olemasolevad karjäärid toodaksid ehitamise korral maksimumvõimsusel ning küllap tuleks rajada juurde uusi karjääre.

Ministeeriumist saadetud tabelist loen, et kõikvõimalikku killustikku ja raudtee- ning teenindustee mulde täitematerjali läheb vaja 17 300 tuhat kuupmeetrit. Kui kujutada standardmõõdus ujulat - näiteks Kalev spaa ujula - siis Rail Baltic vajaks 7000 basseinitäit materjali. Ehk siis päris mitu Rummu karjääritäit materjali.

Õhtu kisub hiliseks. Korraldusmeeskond kerib peagi kaasavõetud bännerid kokku ning kes just kohalik pole, sõidab tagasi Tallinna.

POOLT JA VASTU

Seda ka Rail Balticusse tasub uskuda, lahkavad Siim Kallas ja Karli Lambot.

Avalikult Rail Balticust uuringud

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust (ARB) on võtnud Rail Balticu kitsaskohtade esiletoomise oma südameasjaks. Nende tellitud uuringust selgub, et inimesed eelistaksid praeguse raudtee rekonstrueerimist ja rongikiiruste tõstmist, mitte Rail Balticu uue trassi rajamist. (Rail Balticu tellitud uuringuid, sh ka inimeste arvamuse kohta näeb SIIT!)

Küsitluses uuriti, millist raudteed sooviksid Eesti elanikud. 1115 inimest said valida kahe variandi vahel: praegune raudtee rekonstrueerimine ehk Estlinn, tõstmaks kiirusi kõigil olulistel Eesti-sisestel raudteedel ning Rail Baltic, mis läheb kõige otsemat teed Tallinnast Riiga. Tulemustest selgus, et kokku 52 protsenti elanikkonnast kalduks nende kahe projekti vahel valides Eesti olemasoleva raudteevõrgu parendamise poole. ARB liige Priit Humal võtab sõna:

12 argumenti, miks olla vastu?

Ärileht palus vastastel ritta seada argumendid, miks tasuks Rail Balticus kahelda. Seejärel vaatasime neile argumentidele aga omakorda peale, kas need on vettpidavad või mitte. Kae tabelist:

Raudteel on vaja nii kiireid kui tavaronge

Ene-Margit Tiit, statistik ja rahvastikuteadlane

Kindlasti ei ole raudteel tänapäeval niisugust mõju nagu sadakond aastat tagasi ja ma väga kahtlen, kas raudtee stimuleeriks uute linnade teket. Kuid olemasolevate raudteelinnade elus on raudtee siiski oluline. Hoolimata sellest, et Eestis on bussid suuresti rongide rolli üle võtnud, soodustab hea raudteeühendus inimeste tööl ja koolis käimist nii meil kui ka paljudes lääneriikides.

Näen ise küllalt tihti rongiga sõites, kuidas Tartusse tulevad kooliõpilased ja töötajad Elvast ja Põlvast, Tallinna sõidetakse regulaarselt Tapalt, Tamsalust ja isegi Jõgevalt jne. Samasugune on olukord ka näiteks Soomes, kus isegi Tamperest võib Helsingis tööl käia: rongisõidu aeg ei ole kasutu, saab arvutiga tööd teha. Kui aga raudtee lakkab olemast, võib linn manduda -- ma arvan, et ka Valga sobib selle tõestuseks, sest ka siin on raudteeühendus teinud viimastel kümnenditel vähikäiku.

Igapäevasteks sõitudeks pole tarvis ülikiiret rongi, mis asulatest mööda tuhiseb, vaid tavaronge -- niihästi kiiremaid, mis peatuvad vaid suuremates jaamades, kui ka selliseid, mis nagu kutsu iga teiba juures kinni peavad. Olulisem kui kiirus on tihedus – kui rongini on mitu tundi aega, ei jää inimesed seda ootama, olgugi ta ülikiire, vaid otsivad teisi liikumisvõimalusi.

Asustussüsteemid on tekkinud pika aja jooksul, nad moodustavad osa meie elu-olust ning kultuurist ja nende ümberkorraldamine ei tarvitse õnnestuda – olemasolev küll lõhutakse, aga uut väärtust ei teki.
Arvatavasti saab mingil hetkel ka raudtee aeg ümber, aga see aeg pole veel käes.

Raudteeühendus küll ei domineeri enam, kuid aitab inimeste liikumisvõimalusi rikastada.

Tekstid: Tanel Saarmann, Ärileht; Aivar Õepa, Ärileht; Sigrid Salutee, DelfiTV; Ester Vaitmaa

Toimetas: Kerttu Pass

Fotod ja videod: Madis Veltman, Andres Putting, Priit Simson, Hendrik Osula, Eiliki Pukk, Karin Kaljuläte

Aerokaadrid: Siim Solman, Ago Tammik

Graafika: Heleri Kuris; Liisi Viskus, Alari Heinsoo, Karl-Erik Leik, Mart Nigola

Koostas: Ester Vaitmaa

Oleme koostanud selle loo enam kui kolmekümne inimese kommentaare kasutades. Aitäh abi eest suurte teemade mõtestamisel!

Poolt ja vastu:

Siim Kallas - endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik

Karli Lombot - logistikaärimees

Trass, raha ja tasuvus:

Kadri Land, Tallinki operatsioonide- ja logistikadirektor, endine Tallinki Rootsi tütarfirma juht

Rolf Jansson, Soome riigiraudteefirma VR-Yhtymä kaubavedudega tegeleva tütarfirma VR Transpoint logistikadivisjoni juht

Kimmo Rahkamo, Fenniarail OY tegevjuht

Kristen Michal, endine majandus- ja taristuminister

Katre Kasepõld, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni peasekretär

Hellar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor

Toomas Saks, Eesti Õliühingu juhatuse liige

Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht

Ivar Viira, Plastitööstuse liidu juhatuse esimees ja ATI Profiil OÜ juht

Erki Niitlaan, Turbaliidu tegevdirektor

Ene-Margit Tiits - statistik. Kuidas rongiliiklus elu mõjutab?

Loodusteemad:

Roland Müür, keskkonnaministeeriumi nõunik

Lauri Klein, keskonnaagentuuri projektijuht

Maris Kruuse, ökodukti seire ekspert

Aleksei Turovski, zooloog ja loomaaednik

Mihkel Kangur, Tallinna Ülikooli loodusteaduste instituut

Grete Arro, Tallinna Ülikooli loodusteaduste instituut

Maavanemad:

Ülle Rajasalu - Harju maavanem

Tõnis Blank - Raplamaa maavanem

Kalev Kaljuste - Pärnu maavanem

Kohtumine rahvaga:

Kristjan Kaunisaare - Rail Balticu projektijuht)

Heiki Kalle - Rail Balticu projekti keskkonnamõju hindamise juhtekspert

Anti Moppel - majandusministeeriumi transpordinõunik

Merje Krinal – Maaamet, kinnisvara haldamise osakond, Rail Baltic projektijuht

Helle, Valter ja teised küsimuste küsijad Pärnu avalikul arutelul

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerimi inimesed:

Eva Unt, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist

Mihkel Loide, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja

Vastased:

Priit Humal, Avalikult Rail Balticust projektijuht taaskasutasime intervjuud uuringu tutvustamisel

Karli Lambot (12 argumenti, miks olla vastu?)

Uuringud ja kasutatud materjalid:

Tallinn-Helsinki tunneli kohta rohkem:

Pre-feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link, Final Report, Sweco Projekt AS, Vealeidja OÜ, Finantsakadeemia OÜ, Feb 2015 (Vaata siit!)

Tasuvusanalüüs ja trassi asetus:

Rail Baltica final Report, AECOM, May 2011 (Vaata siit!)

(AECOM, eesti keeles!)

Loomastiku uuring, leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine, OÜ Rewild, 31.05.2015 (Rail Baltic 1435 mm traassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskonnamõju strateegiline hindamine) (Vaata siit!)

Rail Baltic raudteetrassile rajatavate loomaläbipääsude tüüplahendused, 4. aprill 2016

General Technical description and operational plan of Rail Baltic, Feb. 2016