Sõda on kestnud: 5 aastat
450 000 - 470 000 hukkunut
vähemalt 50 0000 last
12 miljonit põgenikku

"Michelle Obama, tule ja pääste meid," saatis eelmisel reedel oma abipalve musta rüüsse riietatud noor naine, pisike tumedasilme lokkidega tütarlaps süles. "Palun aita!" ütleb ka tütarlaps video lõpus inglise keeles. See plika on Bana Alabed, tänavune Twitteri kangelane – tema ema Twitteri kontot jälgib rohkem kui 347 000 inimest.

Bana esindab kõike seda, millised on väiksed tüdrukud üle maailma. Ta rõõmustab ja kurvastab nagu väikesed tüdrukud üle maailma, seega kõik see, mida ta meile näitab või räägib, on arusaadav.

Selline see praegune Süüria sõda on. Mitte kunagi varem pole sõda olnud nii vahetult jälgitav. Kas siis pidevalt uuenevate kaartide pealt mõjusfääride muutumist uurides või ka kohapeal olevate inimeste pöördumisi lugedes. Võimalik, et just Bana on üks nendest, kelle mõjul on asunud asjad liikuma ning rohelised bussid hakkavad inimesi ära viima.

Esmaspäeval tuli uudis, et Bana on turvalisse kohta viidud.

Bana on üks paljudest, kelle sõnumid Twitteri kaudu maailmasse edasi kanduvad.

Poolt

Uurivate ajakirjanike keskus Bellingcat on Bana postituste põhjal teinud uurimuse, kas tegu on päris inimese või siis valitsusvägede vastaste kampaaniaga. Keskus on varem aidanud paljastada nii valitsuste kui ka opositisioonijõudude valeinfot ning seda võib meie toimetuse hinnangul autoriteetseks pidada. Bellingcati lugu saab vaadata siit!

Vastu

Venemaa proganda on aga eelmisel avaldanud eelmisel nädalal loo "Aleppo Twitteritüdruk Bana on suurim progandatrikk".

Kogusime #AleppoExterimanated hashtag'iga kokku mõned videopöördumised. (Enamus neist siin videokollaažis on inglise, mõned ka araabia keeles.)

Aleppo linna silt Foto: OMAR HAJ KADOUR, AFP

Inimeste evakueerimine

Sel nädalal võis näha roheliste busside rivi lahkumas: need inimesed, kes kaardil rohelise sõõri sisse jäid, avanes nüüd turvakordior ja nad said linnast lahkuda.

Tsiviilelanike lahkumine Aleppost, läbi Venemaa drooni Foto: Handout, Reuters
Tsiviilisikute evakueerimise üritus Aleppos Foto: ABDALRHMAN ISMAIL, REUTERS

Kes on Süüria vaenupooled?

KOHALIKUD RÜHMITUSED

Süüria ametlik valitsus

Riigipea on president Bashar al-Assad, pealinn Damaskus. Kontrollib koos Aleppoga viit suuremat linna ja alasid läänerannikul ja Liibanoni piiri ääres. Toetub alaviidi vähemusele (ši-iitide allharu), kellele on tulnud appi ka ši-iidid välismaalt. Vallutas detsembris mässuliste käest Aleppo. Massimõrvade, valimatu pommitamise ja muude kuritegude tõttu ohtrate EL-i ja USA sanktsioonide all. Ei sõdi praegu kurdidega, kuid Assad on öelnud, et kurdi omavalitsus peab jääma ajutiseks nähtuseks.

Võitleb: mässuliste ja ISIS-e vastu

ISIS

Ehk Daesh ehk ISIL ehk Islamiriik, nagu nad ise ütlevad. Terrorirühmituse liider Abu Bakr al-Baghdadi peab end Muhamedi kalifaadi taasasutajaks. Äärmuslik islamiliikumine kontrollib suuri alasid Iraagis ja Süürias, peamiselt kõrbepiirkondades. „Pealinn“ Raqqa asub Süüria idaosas. Peab ši-iite mittemoslemiteks ja ebajumala kummardajateks – vaatenurk, mida jagavad ka paljud teised sunniidi usujuhid ja võitlejad. Kasutab palju välismaistest (eelkõige Tuneesia ja Saudi Araabia) usufanaatikutest vabatahtlikke. Vallutas detsembris uuesti valitsusvägede käest Palmyra linna.

Võitleb: mässuliste, valitsuse ja kurdide vastu

Aleppo Foto: OMAR SANADIKI, REUTERS

„Mässulised“ ehk muu opositsioon

Koosneb kümnetest erinevatest rühmitustest, millest mõõdukam osa kasutab katusorganisatsioonina Vaba Süüria Armee nime ja saab toetust lääneriikidelt. Kõige tähtsamad rühmitused Jabhat Fateh al-Sham ja Ahrah al-Sham liigituvad äärmusislamistideks, kes võitlevad šariaadi kehtestamise eest. Need kaks saavad tuge araabia riikidelt, eriti Katarilt ja Saudi Araabialt. JFS on oma al-Qaeda sidemete tõttu kuulutatud USA-s ja EL-is terrorirühmituseks. Kõige tugevam on mässuliste positsioon Türgiga piirnevas Idlibi provintsis, samuti on nad jõuliselt esindatud Hama provintsis.

Pärast Venemaa interventsiooni algust kannavad peamiselt kaotusi, kui Türgi vägedega liitunud rühmitused välja arvata.

Võitleb: valitsuse, ISIS-e ja vahel ka kurdide vastu

Kurdid

Mitteametliku nimega nn Rojava riik. Ametliku nimega Süüria Demokraatlikud Jõud, kus annavad tooni eelkõige kurdi võitlejad. Vaimne juhtfiguur on alates 1999. aastast Türgi vanglas istuv Abdullah Öcalan. Võimuorganiteks on suhteliselt demokraatlikud nõukogud, paistab silma naisvõitlejate kasutamisega. Saavutanud ISIS-e vastu mitmeid võite, suvel vabastas Manbiji linna. Saab seetõttu toetust lääneriikidelt, valmistab ette pealetungi ISIS-e pealinnale Raqqale, kus plaanivad osaleda ka USA eriüksuslased.

Võitleb: ISIS-e, Türgi ja vahel ka mässuliste vastu

VÄLISMAALASED

Iraan ja ši-iitide leer

Toetab sõja algusest peale Assadi valitsust, nüüd juba ka regulaarvägede üksustega. Laiemas regionaalses konfliktis mässulisi toetavate araabia riikidega, keda juhib Saudi Araabia. Sama konflikt käib ka Jeemenis ja Iraagis. Loeb kõiki sunniidi mässulisi terroristideks, aga teeb tihedat koostööd Läänes terroristlikuks peetud Liibanoni rühmitusega Hezbollah.

Lubas suvel Venemaal korraks kasutada Iraanis asuvat lennuväebaasi, ent võttis loa tagasi, kui Venemaa selle avalikustas. Aitab korraldada ši-iidi võõrvõitlejate saabumist Liibanonist, Iraagist ja Afganistanist.

Riigi enda ametlikel andmetel kaotanud Süürias juba üle 1000 sõduri, väekontingendi suurus ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Võitleb: mässuliste ja ISIS-e, laiemalt külmas sõjas araabia riikide vastu

Mässulised tulistavad Süüria valitsusvägede poole Aleppost põhjapool Foto: KHALIL ASHAWI, REUTERS

USA ja liitlased

Mõistab hukka Assadi tegutsemise, ent peab endale ohuks ISIS-e ja JFS-i islamiterrorismi. Annab nii CIA kui ka Pentagoni vahenditest rahalist ja relvaabi mõõdukamatele mässulistele ja eelkõige kurdidele. Peamiselt sekkub õhulöökidega, kuid võitleb ka maismaal. Teatas detsembris, et saadab senisele 300-le eriüksuslasele lisaks Süüriasse veel 200, kes aitavad kurdidel Raqqat vallutada. Järgmine president Donald Trump lubab edaspidi aktiivset koostööd Venemaaga.

Ameeriklaste õhuoperatsioonist on osa võtnud Austraalia, Kanada, Holland, Taani, Belgia, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Türgi, Jordaania, Bahrein, Katar, Maroko, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Maapinnal on kurde toetanud ka britid.

Siiani on USA kaotanud Süürias ühe sõduri.

Võitleb: ISIS-e vastu

Venemaa

Alustas 2015. aasta septembris Assadi toetamist õhulöökidega, võitleb ka maismaal ja toimetab kohale palgasõdureid. Kaotas 2015. aasta lõpus Türgi raketi läbi pommituslennuki, mille tõttu riikide suhted pooleks aastaks jäätusid. Suvel leppis taas Türgiga ära, ehkki mõlemad toetavad Süüria konfliktis vastaspooli. Venemaa abi on mänginud Assadi valitsuse püsimisel otsustavat rolli, seal hulgas Aleppo pommitamisel. Detsembris läkitas Süüriasse lisaks 1000 tšetšeeni eriväelast.

Ametlikel andmetel on Venemaa Süürias kaotanud 23 sõdurit.

Võitleb: mässuliste ja ISIS-e vastu

Türgi

Tungis Türgis toimunud terrorirünnakuid ettekäändeks tuues augustis Põhja-Süüriasse. Eelkõige soovib vältida kurdide alade ühendamist ja iseseisva kurdi riigi tekkimist. Osa Türgi poliitikuid on hakanud meenutama, et kunagi kuulusid Süüria ja Iraak Osmani impeeriumile. Vabastas ISIS-e käest Jarabaluse linna ja sümboolselt olulise Dabiqi küla, valmistub al-Babi linna vallutamiseks. Umbes 1000 Türgi sõduriga koos võitlevad ka Põhja-Süüria mässulised, eelkõige türkmeenide rühmitused nagu Sultan Muradi Diviis. Türgi ametliku seisukoha järgi peaks Assad võimult lahkuma, aga sellegi poolest pole Türgi sekkumise eesmärk valitsust kukutada.

Operatsiooni käigus on Türgi kaotanud vähemalt 36 sõdurit.

Võitleb: kurdide ja ISIS-e vastu

Aleppo Foto: GEORGE OURFALIAN, AFP

Mida peaks teadma Süüria konflikti kohta?

Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson käis Süürias aasta tagasi (Alepposse ta küll ei sattunud). Millised olid tema muljed riigist, vaata videost:

Aleppo läbi turistikaamera viis aastat tagasi: äärelinnas oli ka midagi Ülemiste City sarnast

Araabia kultuuri austaja Risto Vähi käis turistina Aleppos viis aastat tagasi. Ta käis araabia riikides reisimas, suhtlemas, pildistamas ning ka lihtsalt aega maha võtmas. Uurisime, millised olid tema mälestus linnast, mis praeguseks on suures osas rusudeks pommitatud, toona oli aga õitsev finantskeskus.

"Araabia on tohutult mitmekesine ja väga paljude varjunditega ning on põnev kõike näha ja kogeda, tunnetada inimesi, ümbritsevat jne. Aleppo on tüüpiline araabia suurlinn, mis on väga tihe, mitte liiga modernne. Oma eklektilisuselt meenutab tegelikult paljuski Lõuna-Euroopa suurlinnu, kus kõrged, kohati üsna rohmakad majad on tihedalt koos, rõdud igapidi kinni ehitatud. Kõvasti äritegevust, töökodasid, kaupluseid," räägib Vähi linnast, kus on ka palju ajaloolist, mis ka UNESCO pärandi nimistusse kantud.

"Võrreldes mõnede teiste regiooni suurlinnadega on Aleppo planeering palju korrapärasem, tänavad tihti sirged, majad ühe rütmiga asetatud. Hulk väljakuid ja parke. Muide, viimaseid klassikalises araabias palju just pole."

Vähi sõnul oli Aleppo Süüria majandus- ja IT-keskus ja see tähendas ka palju kõrgtehnoloogia ettevõtteid, kvalifitseeritud tööjõudu ning lausa eraldi piirkondi, kus tehnoloogia ja meditsiiniga tegeleti. "Äärelinnas oli olemas ka midagi meie Ülemiste City laadset, kus kõrghoonetes asusid moodsad kontorid ja edumeelsed ettevõtted. Neil on õigus, kes ütlevad, et Aleppost põgeneb haritud elanikkond, sest see linn oligi jõukas, haritud ja arenenud," jutustab ta.

"Muide, nii Aleppos kui mujal lähis-ida linnades, kus on islam, puudub kuritegevus. Enamasti jäeti kõik kaupade näidised (pesumasinad, telekad, stereoseadmed jne) ööseks poe uste taha tänavale, sest lihtsalt keegi ei varasta," lisas ta.

"Massiturismi Süürias polnud, välismaalasi nägi vähe. Inimesed olid sõbralikud ja pigem vägagi jutukad ning seda siiralt. Tõsi, iraanlastega võrreldes siiski palju kinnisemad. Linn oli elav, kiire, kõikjal oli sagimist ja kaubitsemist. Tõsi, varrukast kinnihaaramist mitte, sest Lähis-Ida araabia riigid on nii ühiskondlikult kui ka kultuurilt Põhja-Aafrika araabia riikidest väga erinevad. Ja muidugi rikkamad.

Kuigi riik ei saanud läänega läbi ning oli sanktsioonide all, polnud tavainimesed küll kuidagi pahased välismaalaste peale. Inimene on ju ikka inimene."

Siin pildil on Umayyadi mošee läbi Vähi kaamerasilma ning võrdlusek son võetud Reutersi pildipangast foto, kus on näha sama asukoht pärast purustusi.

Meeskond:

#AleppoExterminated abipalvete koostamine: Riho Nagel, uudised

Kes kellega sõdib ülevaade: Kaarel Kressa, välisuudised

Turisti mälestused Aleppo linnast: Risto Vähi

Kujundus: Liisi Viskus, Heleri Kuris, Mart Nigola

Koostas: Ester Vaitmaa